Obsah (8)

§ 168§ 175§ 659§ 174§ 436§ 162§ 633§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-13314 A.A. ja B.B.

§ 168lg 4 ja 5 alusel jätta kostjate kanda.

1. Kostja I ei nõustunud menetluskulude kandmisega, märkides, et ei ole pöördunud hagejate esindaja poole. MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Viru Maakohus jättis 25.10.2022 määrusega hagi läbi vaatamata ja tühistas hagi tagamise. Maakohus jättis hagejate menetluskulud 690 euro ulatuses kostjate kanda. Kostjalt I mõisteti mõlema hageja kasuks välja 50% menetluskuludest (345 eurot) ja kostjalt II mõisteti mõlema hageja kasuks välja 50% menetluskuludest (345 eurot). Kostjate menetluskulud jäeti nende endi kanda.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lg 2 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 ja 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, sest kostja I on rahuldanud nõude pärast hagi esitamist täies ulatuses, seega jäävad hagejate menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostjate kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hagejate menetluskulud kokku 840 eurot (7 tundi, maksumusega 120 eurot tund, sh hagejate esmane nõustamine ja päringute teostamine registrites – 1 tund; hagiavalduse, hagi tagamise taotluse, menetlusabi taotluse koostamine ja koos lisadega kohtule esitamine – 3 tundi; 16.09.2021 määruskaebusele seisukoha koostamine – 1 tund; 30.03.2022 kohtuistung - 1 tund, 06.06.2022 avaldus menetluse jätkamiseks – 30 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit). Hagejate lepingulise esindaja õigusabikulude tunnihind 120 eurot tunnis on mõistliku suurusega. Maakohus selgitas kostjale I, et hagejate menetluskulud on seotud mitte sellega, kas kostja on nende esindaja poole pöördunud või kas talle on õigusabi osutatud – hagejate menetluskulud on seotud sellega, et hagejad oli sunnitud nõudega kohtusse pöörduma. Hagejate menetluskulud, mida maakohus ei pidanud põhjendatuks, on järgmised: 24.10.2021 – seisukoha koostamine 16.09.2021 määruskaebusele - ajakulu üks tund, kokku 120 eurot. Esitatud seisukoht koosnes ühes leheküljest, millest sisuline osa oli maksimaalselt pool lehekülge, seega on põhjendatud ajakulu pool tundi, maksumusega 60 eurot; 2 30.03.2022 – kohtuistung – ajakulu üks tund, kokku 120 eurot. 30.03.2022 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 11.30 ja lõppes kell 11.54, seega võib kohtuistungi kestvuseks lugeda pool tundi, maksumusega 60 eurot; 06.06.2022 – avalduse esitamine - ajakulu pool tundi, kokku 60 eurot. Esitatud avaldus on sisuliselt viierealine (8 lauset), millele lisandus päis; dokumendi koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks on kokku 0,25 tundi (15 minutit), maksumusega 30 eurot. Eeltoodu põhjal on hagejate A.A. ja B.B.i esindaja R. Märtsoni põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 690 eurot (5,75 tundi x 120 eurot). Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad kostjatelt I ja II menetluskulud alljärgnevalt: • kostjalt I summas 345 eurot (50%); • kostjalt II summas 345 eurot (50%). hagejate kasuks väljamõistmisele MÄÄRUSKAEBUS 5. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kostjalt I mõisteti välja hagejate kasuks menetluskulud 345 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on väljamõistetud menetluskulud ebamõistlikult suured ja kostjal I puudub võimalus neid tasuda. Kostja I tervislik seisund on kehv ja tema praegune töötasu on 503 eurot. 6. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu. Hagejate hinnangul tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuna selles ei sisaldu selget menetluslikku taotlust. Määruskaebusest ei selgu, kas kostja I vaidlustab menetluskulude jaotust või kindlaksmääramist. Määruskaebus ei sisalda ka faktilisi ja õiguslikke väiteid. Maakohus jättis menetluskulud õigesti

§ 168

lg 4 ja 5 alusel kostjate kanda, kuna kostjad rahuldasid nõude pärast hagi esitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

657 lg 1 p 1 ja

§ 659alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Puudub vaidlus, et kostja I rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seetõttu jättis maakohus õiguspäraselt

§ 168lg 5 alusel menetluskulud kostjate kanda.

9.

§ 174

lõike 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et kindlaksmääratud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Maakohus on teinud menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusotsuse ja põhjendanud

§ 436

lõikes 1 sätestatut järgides, millised menetluskulud on põhjendatud ja millised mitte. Kuna maakohus ei rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusõigust, ei saa ringkonnakohus sekkuda maakohtu tehtud kaalutlusotsusesse. 10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna ka alust kostja I väide, et tema majanduslik olukord on kehv. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse mitte neid tasuma kohustatud isiku majanduslikust olukorrast, vaid kulude hüvitamist nõudma õigustatud isiku menetluskulude vajalikkusest ja põhjendatusest (

§ 174lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et selles asjas ei ole 3 alust kohaldada ka

§ 162

lõiget 4, mille järgi saaks jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu

1. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. 345 euro suuruse menetluskulu kandmine ei ole kostja I jaoks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning asjas ei esine erandlikke asjaolusid. Väljamõistetud kulud ei ületa isegi kostja I igakuist töötasu ja selle tasumine on mõistlikult võimalik.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Iseenesest on õige väide, et

§ 633

lg 2 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. See säte kehtib

§ 659alusel ka määruskaebusmenetluse kohta.

Ringkonnakohus leiab, arvestades seda, et määruskaebuse esitajal ei olnud õigusteadmisi, et kohtu ja menetlusosaliste jaoks on piisavalt arusaadav, et kostja I soovib ringkonnakohtult lahendit, millega temalt menetluskulusid välja ei mõistetakse või millega vähendatakse väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebuse esitaja on selgelt märkinud, et väljamõistetud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Sellest võib järeldada, et määruskaebuse esitaja vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist. 12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud) 4