4-22-2873/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-22-2873 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Karol Ottise väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2022 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Karol Ottis Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Lõuna prefektuur, esindaja Toomas Lihtmaa Menetlusalune isik Karol Ottis (isikukood 38507106525) Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; e-post: xxx Istungi toimumise aeg
3. detsember 2022 RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Lõuna prefektuuri 22.07.2022 väärteoprotokolli nr AB1583403 (väärteoasja nr 2780,22,007327) kohaselt 22.07.2022 kell 09.35 Põlva vallas Põlva maakonnas Põlva Reola
6. km paremal pärisuunal juhtis Karol Ottis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 08.11.
7. Oma tegevusega rikkus K. Ottis LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
8. 22.08.2022 edastas PPA väärteoasja alluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.
9. Tartu Maakohtu 19.10.2022 otsusega karistati K. Ottist LS § 201 lg 2 järgi 10 päeva arestiga ning kohustati K. Ottist ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3.
10. K. Ottis 19.10.2022 kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud, aga asja sai arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Maakohus avaldas K. Ottise kohtuvälises menetluses antud ütlused. Tõendamist on leidnud menetlusaluse isiku ütluste, tunnistaja R.R. ütluste ning 22.07.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, et K. Ottis juhtis sõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal. K. Ottisel puudus juhtimisõigus, kuna ta on kõrvaldatud juhtimiselt 08.11.
11. K. Ottise väide Norra Kuningriigi juhilubade olemasolust on ümber lükatud Sirene kaudu Norra Kuningriigi politseisse tehtud päringu vastusega, mille kohaselt K. Ottis on nende süsteemis registreeritud Norra ID-koodiga 50078514938, kuid K. Ottisel pole Norras registreeritud juhiluba ja tal pole kunagi olnud kehtivat Norra juhiluba. 10.08.2022 karistusregistri väljatrükk tõendab, et K. Ottisel on üks kehtiv kriminaalkaristus ning 3 kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 2 järgi kolmel korral ning ühel korral lisaks LS § 227 lg 2 järgi, mille eest on teda karistatud nii rahatrahviga kui ka üldkasuliku tööga. Rahatrahvid on tasumata. 3.
12. Käesolevas asjas on K. Ottis temale etteheidetava juhtimisõiguseta juhtimise toime pannud 22.07.
13. Enne seda on ta analoogsed teod toime pannud 08.11.2021, 19.11.2019 ja 18.10.
14. Seega on K. Ottis toime pannud neli juhtimisõiguseta juhtimist viimase nelja aasta jooksul ehk maakohus kaalus, kas tegemist võiks olla süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõiguseta KarS § 4231 järgi ning kas käesolevat asja tuleks menetleda hoopis kriminaalmenetluses. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja esindajaga, et 22.07.2022, 08.11.2021, 19.11.2019 ja 18.10.2018 teod ei moodusta süstemaatilisust just asjaolu tõttu, et kahe eelneva juhtimisõiguseta juhtimise enam kui 2-aasta pikkune ajavahemik ei võimalda 19.11.2019 tegu n-ö sisulisse süsteemi arvata. 3.
15. K. Ottist on varasemalt korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud. Seega K. Ottis on teadlik asjaolust, et ilma juhtimisõiguseta on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Kuigi K. Ottis on oma ütlustes väitnud, et tal on olemas Norra Kuningriigis välja antud juhiluba, ei vasta see tõele. Maakohtu arvates on K. Ottis süüteo toime pannud otsese tahtlusega. 3.
16. K. Ottise süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. 3.
17. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. Maakohtu arvates tuleb K. Ottise süüd lugeda keskmiseks. Ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, kuna selline juht seab ohtu mitte üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Süüd suurendab korduv karistatus analoogsete süütegude eest. K. Ottise süüd vähendab asjaolu, et tema teoga muid õigusrikkumisi ei kaasnenud ning teol polnud raskeid tagajärgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 201 lg 2 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Arvestades K. Ottise süü suurust ja varasemat karistatust ei ole K. Ottise suhtes põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine, vaid teda tuleb karistada arestiga. Varasemalt mõistetud rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõjutanud K. Ottist hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ka on K. Ottisele väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasumata (millest üks asendati tasumata jätmise tõttu üldkasuliku tööga). Kuna K. Ottis ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud, on põhjendatud karistada K. Ottist arestiga 10 päeva. KarS § 69 lg-te 1 ja 4 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuna K. Ottis asja arutamise juures ei viibinud, ei olnud võimalik K. Ottiselt vastavat nõusolekut küsida. Seega ainuüksi K. Ottise vastava nõusoleku puudumise tõttu polnud maakohtul võimalik K. Ottisele mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Ka 2 nõusoleku olemasolul ei ole maakohtu hinnangul K. Ottisele karistuseks mõistetud aresti põhjendatud üldkasuliku tööga asendada. Seda põhjusel, et K. Ottisel on kehtiv väärteokaristus samaliigilise rikkumise eest, mille eest mõistetud trahv jäi K. Ottisel tähtajaks tasumata ja asendati seetõttu üldkasuliku tööga. Kuigi K. Ottis tegi ära kõik üldkasuliku töö tunnid, ei täitnud ka üldkasulik töö karistuse peamist eesmärki – ei mõjutanud K. Ottist uute samaliigiliste tegude toimepanemisest hoiduma. APELLATSIOON
18. Tartu Maakohtu 19.10.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik K. Ottis, kes ei ole rahul maakohtu otsusega ja palub seda muuta. Talle määrati karistuseks 10 päeva vangistust, aga ta töötab Norras, ta ei saaks nii ära olla, et pole kättesaadav ja sellega kaotaks ta töökoha. Parem lahendus oleks tasuda trahvi või teha Eestis olles teatud ajaga ühiskondlikult kasulikku tööd. Seda saaks ta teha iga kuu 7 päeva. Norras töötamise tõendamiseks esitas K. Ottis töölepingu. Kuna ta on ametlikult tööl, on ta suuteline tasuma ka rahatrahvi osadena. K. Ottis mõistab oma väärtegu, kahetseb seda väga, lubab, et see ei kordu rohkem ning tema poolt väljapakutud karistus oleks talle õiglane, millest õppida.
19. 29.11.2022 esitas K. Ottis taotluse, et soovib osaleda istungil ja apellatsiooni arutamisest osa võtta. Ringkonnakohus määras asja arutamise istungile 14.12.
20. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
21. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni ja kuulates ära K. Ottise ning kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et maakohtu otsus K. Ottisele mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. K. Ottise suhtes ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga või aresti asemel rahalise karistuse mõistmine.
22. Ringkonnakohtu istungil ei esitanud K. Ottis midagi kardinaalset uut, mistõttu peaks kolleegium maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas tühistama. Asjaolu, et K. Ottis on nüüdseks Norra Kuningriigis tööle asunud, ei ole tema isiku ja toime pandud õigusrikkumise puhul samuti asjaoluks, mis peaks kaasa tooma karistuse kergendamise. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et aresti asendamine kergema karistusega pole K. Ottise isiku puhul otstarbekas ega avalda soovitud mõju.
23. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjalikult käsitlenud K. Ottise süüküsimust LS § 201 lg 2 järgi ning kuna süüditunnistamist apellatsioonis ei vaidlustata, siis sellel pikemalt ei peatu. Vaidluse all on üksnes K. Ottisele mõistetud karistus, kuid ka selles osas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus karistuse osas on põhjalik.
24. Uurides asja materjale, tuvastas kohus, et apellatsioonis esitatud argumendid karistuse kergendamise osas ei ole põhjendatud, sh on maakohus juba kõiki apellatsioonis esitatut otsuses käsitlenud. Maakohtu otsus on mõistetud karistuse osas põhjalik ja jälgitavalt motiveeritud. Ringkonnakohus ei näe mingit seadusest tulenevat mõistlikku põhjendust selle tühistamiseks, rahalise karistuse mõistmiseks või aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Maakohus on analüüsinud küsimust, et milline peaks olema K. Ottisele mõjus karistus, arvestades toimepandud tegusid ning isiku varasemat käitumist ning talle mõistetud karistusi. Ringkonnakohus märgib, et isiku suhtes, kellele on varasemalt eriliigilisi karistusi kohaldatud, sh on K. Ottisele kohaldatud rahalise karistuse asendusena üldkasulikku tööd ja mõistetud rahaline karistus, mis on tasumata, ei ole võimalik aresti asendamine üldkasuliku tööga. Karistus peab olema mõjus ning antuks juhul on selleks üksnes arest. 3 Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Nii on maakohus põhjendatult tõdenud, et varasemalt mõistetud üldkasulik töö ei ole isikule mõju avaldanud ning isiku suhtes, kes jätkab pidevalt uute väärtegude toimepanemist puuduvad argumendid, miks tuleks talle anda veelkord võimalus kanda karistust vabaduses. Kui varasemalt mõistetud rahaline karistus ja selle asendamine üldkasuliku tööga, ei ole motiveerinud menetlusalust isikut nõuetekohaselt käituma, siis puudub kohtul usk, et taaskord samade karistuste kohaldamine mõjutaks K. Ottist. Tegemist ei ole ühekordse eksimusega, vaid K. Ottis on teadlikult sõitnud ilma juhilubadeta ning seejuures valetanud, et tal on olemas Norra juhiluba. Ka Norra juhiloa puudumine leidis maakohtu otsusega kinnitust. K. Ottis pole varasematest rikkumistest ilmselgelt õigeid järeldusi teinud ja isiku enda väited, et ta on asunud seaduskuulekuse teele pole tegelikkuses realiseerunud. Seda asjaolu ei muuda ka menetlusaluse töötamine Norras. Pannes toime väärteo, tuleb arvestada, et sellele järgneb ka karistusõiguslik hinnang ning karistus. Apellatsioon jääb edutuks, kuna on põhjendamatu.
25. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
26. oktoobri 2022 otsuse muutmata ja K. Ottise apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas