Obsah (9)

§ 581§ 396§ 397§ 600§ 603§ 602§ 29§ 65§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-13

) § 580 lg 1 ja selle kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

§ 581

lg 1 näeb ette, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Laenulepingut seevastu reguleerib

§ 396

lg 1, mis näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu iseloomulikuks tunnuseks on lisaks intressi kui raha kasutamise tasu maksmine (

§ 397lg 1).

12. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja andis HLÜ-lt saadud laenuraha kostjatele sellepärast, et nende vahel oli raha ühisele investeerimisele ja kasumi teenimisele suunatud kokkulepe ehk seltsing, siis saaks hageja laenuraha tagastamist nõuda üksnes seltsingu likvideerimisel (

§ 600

) ja panuste tagastamist reguleerivate sätete alusel (

§ 603

). Panuste tagastamine toimub

§ 603

lg 1 kohaselt pärast seda, kui seltsingu kohustused on täidetud ja see eeldab, et seltsingul on vara, mille arvel panused tagastada.

§ 603

lg 4 koostoimes

§ 602

lgga 2 näeb ette, et kui seltsinguvarast ei piisa panuste tagastamiseks, vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osadele kahjumi katmises. Kui aga hageja andis raha kostjatele laenuna, siis peavad kostjad saadud raha kohustuse sissenõutavaks muutudes tagasi maksma. 13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte õigesti laenulepinguks. Maakohus hindas kõiki tõendeid ja leidis, et tõendina esitatud sõnumivahetusest ei ole võimalik seltsingulepingule omaseid tahteavaldusi välja lugeda. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas ei ole võimalik tuvastada, et hagejal ning kostjatel II ja III oleks olnud mingi kõigi kolme eelnimetatud isiku jaoks ühine eesmärk. Selline ühine eesmärk võis raha kasutamiseks olla küll kostjatel, kuid see ei muudaks nende ja hageja vahelist õigussuhet seltsinguks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenulepingule viitavad nii see, et hageja pidi saama kostjatelt neile üleantud raha eest kindla suurusega tasu (6000 euro suurust intressi) kui ka see, et kostjad maksid hageja kontole hageja kohustuste katteks 5 perioodiliselt raha. Maakohus selgitas kostjatele menetluses korduvalt, et kui nad tuginevad sellele, et poolte vahel oli seltsing, siis tuleb neil selgelt esile tuua asjaolud, mis seda kinnitavad, samuti neid asjaolusid ka tõendada. Seda kostjad ei teinud. 14.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi neljas lõige näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

§ 29

lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Seega on üks lepingu sisu ja eesmärgi väljaselgitamisel arvestatav asjaolu ka see, kuidas lepingut täideti. Maakohus leidis praegusel juhul õigesti, et poolte vahel on laenuleping, sest kui üks isik annab teisele raha ja teine maksab selle eest tasu ning tagastab saadud raha osade kaupa, siis viitab see laenusuhtele. Kostjad ei ole vastupidist ka tõendanud. Kostja III on ringkonnakohtu menetluses esitatud viimastes seisukohtades küll väitnud, et intressikokkulepe ei ole tõendatud ja et hageja nõude arvestus ei ole õige, kuid selliseid asjaolusid ei ole kostja III maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses esile toonud, seega jätab ringkonnakohus need tähelepanuta (TsMS § 651 lg 1 ning § 652 lg-d 1, 3 ja 4).

1. Kostja III on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et kui pidada poolte suhet laenulepinguks, siis oli selle laenulepingu järgi laenusaaja üksnes kostja II. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et laenusaajaks ja seega ka võlgnikuks olid nii kostja II kui ka kostja III. Tõsi on see, et hagejaga pidas lepingueelseid läbirääkimisi ja suhtles ka pärast laenulepingu sõlmimist rohkem kostja II. Kuid maakohus leidis õigesti, et kui hinnata poolte vestlust kogumis, siis nähtub sellest üheselt, et esimese laenulepingu sõlmimist korraldas ka kostja III. Kostja III viitab apellatsioonkaebuses küll üksikutele lausetele poolte vestlusest, kuid neist ei saa teha järeldust, et kostja III ei olnud laenulepingu pool. Samuti ei ole tuvastatud asjaoludega kooskõlas kostja III väide, et tema ei olegi hagejaga mingeid läbirääkimisi pidanud. Maakohus hindas tõendina esitatud sõnumivahetust tervikuna ja leidis õigesti, et kostja III oli koos kostjaga II laenulepingu pool. Nii nähtub sellest sõnumivahetusest, et
2. märtsil 2016 on kostja III küsinud hagejalt: „Ega ei ole Kreditex midagi vastanud“. Samas vestluses on kostja III vastanud hageja küsimusele, kas notari aja peab ise kinni panema: „Ei, selle nemad panevad“.
3. märtsil 2016 on hageja küsinud: „Runo, kauplesid sa ise selle tagasimaksu üle või kaasnes see võimalus nagunii?“ ja kostja III on vastanud: „Seda küll kauplema ei pidanud“.
4. märtsil 2016 on kostja II kirjutanud: „Runo, vaata ASAP üle ja anna oma roheline tuli, et ärme enne midagi neile kirjuta. Mis ettevõte see üldse on? Ja kas see esmane koht, kust Runn võttis, on vastanud“. Kostja III on sellele vastanud: „Võib nii kirjutada küll.“ Ja lisanud: „Mis ettevõte see on. Ma ei mäleta nagu selliseid punkte.“
5. Kostja III viidatud hageja lausest „See võlanõue laenu osas tuleb eelkõige sulle, Runoga pole ma midagi kokku leppinud“ ei saa ülejäänud vestluse sisu arvestades järeldada, et kostja III ei oleks olnud laenulepingu pool. Samuti ei saa sellest järeldada, et hageja oleks kostja III vastu olevast nõudest loobunud. Vestluses sisalduv sõna „eelkõige“ viitab muid asjaolusid arvestades eelduslikult vaid sellele, et hageja nõuab laenu tagastamist esmajoones kostjalt II. Solidaarse kohustuse puhul on võlausaldajal õigus valida, kellelt ta kohustuse täitmist nõuab (

§ 65lg 1).

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja III ei ole varem menetluses tuginenud sellele, et tema roll oli vaid laenunõustamine. Samuti ei ole see kooskõlas sellega, mida kostja III on sõnumivahetuses väljendanud. Muu hulgas on kostja III
2. mail 2016 rääkinud laenulepingu täitmisest ja öelnud, et enne kui telkide müügist raha saadakse, ei julge ta lubada, et saab hagejale raha maksta. Kui kostja III oleks olnud vaid nõustaja, ei oleks tal olnud mingit põhjust 6 rääkida hagejaga sõlmitud laenulepingu täitmisest. Samuti ei oleks kostja III sellisel juhul pidanud hagejale mingeid makseid tegema.
3. Ringkonnakohus märgib, et kostja III apellatsioonkaebuse väited on ka vastuolulised. Ühelt poolt väidab ta, et temal ja kostjal II oli hagejaga seltsinguleping ja ühiselt taheti kostjate äriühingu kaudu äri teha, teisalt aga väidab kostja III, et temal ei ole hagejaga üldse mingit suhet. Samuti on kostja III väited selle kohta, kas ta on raha saanud ja kas ta peab hagejale midagi tagasi maksma, olnud vastuolulised maakohtu menetluses. Nimelt on kostjad II ja III kohtule esitatud esimeses vastuses kinnitanud, et nad on hagejalt tõesti raha saanud (rõhutades, et kostja I ei olnud laenusaaja) ja lubanud saadud laenu ka tagasi maksta.
4. Vastuseks kostja III väitele, et hageja ei ole tõendanud, et raha läks kostja II käsutusse, märgib ringkonnakohus, et kostja II on menetluses ise väitnud, et saadud raha kasutati telkide ostmiseks ja telgiärist on rääkinud ka kostja III.
5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja III kanda.
6. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks apellatsiooniastmes olnud 936 euro suurused õigusabikulud (koos käibemaksuga).
7. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja.
8. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 144 eurot koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et füüsilise isikuna ei ole ta käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 144 eurot koos käibemaksuga ei ole arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsiooniastmes põhjendatud ja vajalik tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga.
9. Hagejale on õigusteenust osutatud kokku 6,5 tunni ulatuses. Sellest 6 tundi on kulunud apellatsioonkaebusele vastamisele ja pool tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Ringkonnakohtu arvates on õigusabi maht põhjendatud ja vajalik ning hageja õigusabikuluks apellatsiooniastmes tuleb seega määrata 6,5 × 120 = 780 eurot. See summa tuleb kostjalt III hageja kasuks ka välja mõista.
10. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal III hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt