) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. A A pankrotihaldur Kristo Teder esitas 25.11.2022 lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 25.11.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotivarasse laekus võlgniku töötasust ja tulumaksu tagastusest kokku 1787,61 eurot. Muu vara, millele oleks võimalik sissenõude pööramine võlgnikul puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustuste katteks ei ole väljamakseid tehtud. Pankrotihalduri poolt taotletav tasu summas 1089 eurot on
§-is 146 nimetatud väljamakseks. Pandiga tagatud nõuete osas väljamakseid ei tehtud ja sellised nõuded puudusid. Muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete osas (
S § 153 2 lg 1 p 3) väljamakseid ei tehtud ja sellised nõuded puudusid. Pandiese puudus. Võlgnik töötab Y OÜ-s (registrikood xxx) ja saab igakuiselt töötasu (ca 1100 eurot/neto), mille arvelt on osaliselt võimalik edaspidi kohustusi täita. Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ja hagisid ei kavatse haldur esitada. Võlgnik ise on märkinud maksejõuetuse tekkimise põhjusena võetud kiirlaene, mida ta ühel hetkel enam ei olnud võimeline seoses töökaotusega tagasi maksma. Võlgnik tunnistab, et on ebaõigesti hinnanud enda võimalusi kohustusi täita ja need on kuhjunud. Haldur nõustub jätkuvalt võlgniku poolt toodud põhjustega. Võlgnik on võtnud suures mahus laene, mida ei olnud suuteline teenindama. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 12 tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel mh juhul, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 907,50 eurot, millele lisandub käibemaks 181,50 eurot, kokku 1089 eurot. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 907,50 eurot (lisandub käibemaks), mis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Kohus vabastab vandeadvokaadi Kristo Tederi võlgniku pankrotihalduri kohustustest (
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 3
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. M A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. Kohus leiab, et usaldusisikuks saab nõusoleku alusel määrata M A (isikukood xxx). TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Usaldusisik kohustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas, s.o iga aasta
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus märgib, et võlgniku kohustused tulenevalt
§-st 173 on järgmised: 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 5) pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).
lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.