Hageja eesmärgiks on kohtusse pöördumisel saada oma nõuet rahuldav kohtuotsus. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et hagi eesmärk on, et kostjad tasuksid eelkõige selle 34m2 ruumi majandamiskulude vahe KÜ-le kinni. Hageja leiab, et kui saab lepingu tühistada, siis saab 34m2 ruumi maha müüa ja selle eest kinnisvara hooldada ja remontida. Hageja ei nõustu sellega, et inimesed elavad 34 ruutmeetrisel pinnal ja ei tasu selle kulusid. Kohus on seisukohal, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada 12.07.2006 lepingu tühisus, alternatiivselt tühistada leping. Hageja palub kohustada kostjaid 1 ja 2 üldkasutavate ruumide omandiõigus hageja ja kostjate XIV, XV, V,XVI,XVII, VIII, IX, XVIII, XII, XIX ja XX kaasomandisse, alternatiivselt tagastada 34m2 üldkasutatavate ruumide omandiõigus hagejale ning tunnistada hageja omandiõigust 34m2 üldkasutavatele ruumidele. Hageja palub kohustada kostjaid I ja II andma nõusolekud kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks ning asendada nõusolekud kohtuotsusega. Hageja palub otsustada, et 34m2 üldkasutatavate ruumide omandiõigus kuulub hagejale ja kostjatele mõttelises osades ning kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatu kande muutmiseks. Alternatiivselt palub hageja otsustada, et 34m2 üldkasutatavate ruumide omandiõigus kuulub hagejale. Kohus leiab, et esitatud nõuetega ei ole võimalik täita hageja poolt kohtuistungil välja toodud hagi esitamise eesmärke. Kohus ei saa kohustada sellise hagi rahuldamisel kostjaid ühistule raha maksma ja müüma 34m2 pinda. Seda eesmärki, et kõik oleksid nõus selle võõrandamisega, ei ole võimalik saavutada. Kohus on hagejale selgitanud nii kohtuistungil kui ka kirjalikult, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik saavutada ka haginõudena märgitud eesmärki, sest 3 omandiõiguse tagastamine hagejale ei ole võimalik, kuna kõik kostjad ei ole käesoleval ajal enam korteriomandite omanikud. K H suri 12.09.2011 ning tema pärijaks oli poeg H H, kes pärast pärimist korteri võõrandas. Nimetatud korterit on tänaseks edasi võõrandatud juba kahel korral ning käesoleval hetkel on korteri omanikuks L B, kes on ka hageja poolt hagiavalduses märgitud kui kostja XVI. L B ei ole olnud vaidlustatud tehingu pool. Kostja B G Aktsiaselts on korteriomandi võõrandanud ja kohtuotsust ei ole äriühingu suhtes võimalik täita. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus hageja esitatud hagiavalduse läbi vaatamata, kuivõrd esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja soovib, et kostjad I ja kostjad II hüvitaksid korteriühistule hageja arvates vähemmakstud majandamiskulud, mille tõttu hageja on korteriühistule tasunud rohkem, kui tema arvates oleks pidanud. Seega saab hagejal olla üksnes rahaline nõude kas korteriühistu või kostjate vastu, mitte õiguslik huvi tehingu tühistamise või kehtetuse osas. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jätab kohus hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kui kostjad soovivad nõuda hagejalt oma menetluskulude hüvitamist, tuleb kostjatel esitada kohtule vastav taotlus ja menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks
Kui kostjad tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esita, asub kohus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.