Obsah (8)

§ 121§ 3312§ 74§ 266§ 65§ 68§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-15-7408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7408 (15249000252) Kohtunik

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav D.K Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx linn, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töötab juhutöödel; Kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 03.02.2011. a otsusega

§ 121

järgi rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o 224 eurot; 2) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.02.2012. a otsusega

§ 3312

järgi 1-aastase vangistusega, millest 3 kuud vangistust pöörati täitmisele ja 9 kuud vangistust jäi

§ 74

alusel täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga; 3) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 07.12.2012. a otsusega

§ 266

lg1 järgi 4-kuulise vangistusega,

§ 65

lg 1 alusel karistus liidetud eelmise otsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistusest on ära kantud 3 kuud vangistust, ärakandmata on 1 aasta 1 kuu vangistust, millest 9 kuud vangistust on ja jäi tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012. a otsuses määratud tingimustel ja tähtajaks ning 4 kuud vangistust

§ 74

lg 1,2,3 alusel jäi tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga; Väärteokorras 5 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.08.2015.a. Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.K

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka D.K kahtlustavana kinnipidamise aeg 05.08.

1. a kell 13.30 kuni 06.08.
2. a kell 10.35, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et D.K-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.K ei pane 18 -(kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada D.K käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata D.K elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 02.02.

1. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel D.K-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Jätta riigi õigusabi kulu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot D.K-lt mõistmata. välja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et D.K on õigus väljamõistetavad menetluskulud kogusummas 789 (seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. D.K on 2 kohustatud maksma igakuiselt
2. kuupäevaks vähemalt 66 (kuuskümmend kuus) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 63 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-15-7408, menetluskulud, D.K“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu D.K-le on esitatud süüdistus

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema olles varasemalt toime pannud vägivalla teo (süüdi tunnistatud 03.02.2011 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega), 05.08.2015. a kella 12.45 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja trepikojas korteri nr xx läheduses lõi ühel korral oma endisele abikaasalexxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga vastu vasakut põske ja kahel korral rusikaga vastu selga, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vasakule põsele punetuse, pannes sellega toime kehalise väärkohtlemise korduvalt ja lähisuhtes oleva isiku suhtes.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 05.08.

-06.08.2015. a s.o 2 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.K 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada D.K käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

3 II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista D.K süüdi

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 192 eurot (91,20+100,80). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 430 eurot). Seega on menetluskulud kokku 837 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. D.K taotles kohtult mitte menetluskulusid välja mõista. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist olulises ulatuses, s.o välja mõista menetluskulude katteks 120 eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör vaidles vastu esitatud taotlustele. Kohus peab vajalikuks esmalt osundada, et KrMS § 180 lg 3 ei näe ette võimalust, et kohus jätaks kõik menetluskulud riigi kanda. Nimetatud sätte kohaselt on kohtul õigus jätta riigi kanda osa menetluskuludest. Seega ei ole D.K taotlus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks põhjendatud. Kohus leiab, et kaitsja taotletud ulatuses menetluskulude vähendamine ei ole põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et D.K ametlikult ei tööta, kuid teenib sissetulekut juhutööde tegemisega (D.K selgituste kohaselt 300 eurot kuus). Teda toetab ka elukaaslane. Käesoleva kriminaalmenetluse tõttu D.K endale töökohta otsinud ei ole, töövõimetust talle määratud ei ole. D.K on ülalpidamiskohustus alaealiste laste suhtes. Samuti on kohtu arvates oluline, et D.K on varasemalt väljamõistetud menetluskulud tasumata, kohtutäiturite juures on tal võlgnevusi ligikaudu 7000 eurot. D.K konto on arestitud ja nõuete katteks tehakse kinnipidamisi. Seega on suuresti D.K ise tekitanud endale raske varalise seisundi, mitte otsides tööd ja jättes tasumata varasemad nõuded ning kohustused. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks menetluskulusid suures osas vähendada. Ühtlasi ei taga menetluskulude vähendamine D.K paremat resotsialiseerumist, kuna D.K on suures ulatuses võlgnevusi, mis on olnud tingitud tema enda tegevusviisist. Küll peab kohus põhjendatuks vähendada menetluskulusid osas, mis puudutavad kaitsjale väljamakstud sõidukulusid. Siinkohal lähtub kohus asjaolust, et käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik ja süüdistatav Ain 4 D.K-le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu, mille asukohaks on Lai 11, Rakvere. Kaitsjale on hüvitatud sõidukulud summas 48 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal kulude hüvitamise õigus. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused tekkis, on aga omakorda tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole kohtu arvates aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (RakvereJõgeva-Rakvere) kogusummas 48 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb D.K-lt välja mõista menetluskulude katteks 789 eurot. Kohus, võttes arvesse D.K majanduslikku seisundit, leiab, et D.K-le käib ilmselgelt üle jõu menetluskulude korraga tasumine. Selleks, et võimaldada D.K-le tasuda menetluskulud vabatahtlikult, määrab kohus need tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Raina Pärn Kohtunik 5