Obsah (8)

§ 384§ 326§ 318§ 245§ 248§ 71§ 45§ 223

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7408 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 02.02.2016 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Z.Z süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Z.Z kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.08.2015 kell 13.30 kuni 06.08.2015 kell 10.35, s.o 2 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et Z.Z-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Z.Z ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lgs 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud nõudeid. APELLATSIOON
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Z.Z, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Süüdistatav ei nõustu, et oli kannatanuga lähi- või sõltuvussuhtes, sest abielu on lahutatud üle 3 aasta tagasi. Puudub ka sõltuvussuhe, sest süüdistataval oli sellel ajal ametlik sissetulek, kuid korter kuulus K.R. le. Samuti ei nõustu süüdistatav, et tegemist on korduvalt toime pandud teoga, sest Tartu Maakohtu 03.02.2011 otsuse, milles ta mõisteti süüdi KarS § 121 järgi, on ta kaevanud Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning edasikaebamise eesmärk on õigeksmõistmine teistmismenetluses Riigikohtus. Lisaks ei ole tegemist korduvusega, kuna süüdimõistmine oli enne praeguse karistusseadustiku vastuvõtmist. Süüdistatav leiab, et süüdimõistev kohtuotsus oli valmis juba enne kohtuistungit ning tema ei ole kaitsjat soovinud, mistõttu tuleks menetluskulud jätta riigi kanda. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. 4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on

§ 318lg 3 p 4 kohaselt piiratud.

Nimetatud sättest koos

§ 318

lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 29.03.2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

(RKKKm nr 3-1-1-716) 5. Apellatsioonis soovitakse sisuliselt kokkuleppemenetluse otsuse tühistamist, kuna tegu on väidetavalt valesti kvalifitseeritud, korduvust ei ole ja süüdistatav ei ole üldse kaitsjat soovinud. Ringkonnakohus nõustub, et süüdistataval on kaebeõigus kuriteo kvalifikatsiooni osas, kuid tema kaebus jääb edutuks, sest puudub on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumine ning kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, see on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb. Väide, et Tartu Maakohtu 03.02.2011 tehtud otsus kriminaalasjas nr 1-10-14718 on edasi kaevatud Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ei ole aluseks väitmaks, et korduvust ei ole. Kriminaalasjas nr 1-10-14718 on tehtud lõplik lahend 20.06.2011 Riigikohtu poolt. Lahend on jõustunud 20.06.2011 ehk kriminaalasjas on õigusrahu saabunud. See, kas Euroopa Inimõiguste Kohus on süüdistatava kaebuse menetlusse võtnud või mitte, ei too kaasa Z.Z õigeksmõistmist. Käesoleval ajahetkel on põhjendatud lugeda süüdistatava tegevus korduvuseks. Korduvuse määramisel ei ole oluline ka asjaolu, et üks korduvuse aluseks olev tegu on toime pandud enne 01.01.2015 kehtima hakanud KarS-i. Z.Z väide, et ta on olnud lahutatud juba 3 aastat, ei tähenda, et tema tegevust ei tuleks kvalifitseerida lähisuhtevägivallana.

§ 71

lg 1 p 5 kohaselt on õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest kahtlustatava või süüdistatava abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Seega võib ka lähisuhte vägivallana käsitleda eelmist abikaasat, kellest on lahutatud. Süüdistatava väide, et tema ei ole kaitsjat üldse tahtnud, jääb edutuks, sest

§ 45

lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest

§ 223lõikes 3 sätestatud korras.

Kohtumenetluse ajaks on süüdistatav kaitsjast loobunud (köide 2, lk 25). 6. Eelnevast lähtudes ja juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus Z.Z apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk