Obsah (10)

§ 424§ 120§ 64§ 68§ 65§ 121§ 3312§ 266§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2017 Tartu Kriminaalasja number 1-16-6694 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtui

§ 424

ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri 2016 otsus Apellatsioonide esitajad M.K ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello Kohtuistungil osalesid Ringkonnaprokurör Raul Heido Advokaat Aivar Kello Kannatanu R.Õ. Süüdistatav M.K isikukood XXX; asukoht Tartu Vangla, Turu 56, Tartu; kriminaalkorras karistatud neljal korral; tõkend vahistamine alates
2. juulist
3. RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole In Jure 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot) süüdistatav M.K-le advokaat Aivar Kello poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.
7. Välja mõista M.K-lt menetluskulu 288 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
8. M.K-lt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
9. jaanuaril 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
10. jaanuarist
11. Maakohtu otsus
12. Tartu Maakohtu
13. oktoobri 2016 otsusega tunnistati M.K süüdi

§ 424järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati M.K süüdi

§ 120

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti M.K-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti M.K-le 5 kuud ja 14 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 13 päeva võrra ning M.K-le mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust alates 20.10.

1. Lisakaristusena võeti 4 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Veel kohaldati talle 3 aastaks lähenemiskeeldu kannatanu suhtes.
2. M.K süüdistatakse selles, et tema 08.02.2016 kell 01.20 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 44 kilomeetril juhtis mootorsõidukit Ford Focus reg.nr. XXX alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres, vereproovi võtmise ajal oli (2,15+/-0,07) mg/g, k=2 kohta, millega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. M.K tunnistas maakohtus enda süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Maakohtu hinnangul on tunnistaja ütluste ja dokumentaalsete tõendite läbi tõendamist leidnud, et M.K on toime pannud temale süüks arvata kuriteo

§ 424järgi.

4. Samuti süüdistatakse M.K selles tema 03.06.2016 kella 23.00 paiku Tartus XXX asuvas korteris haaras noa ja ähvardas oma elukaaslast R.Õ. it tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes, et: ,, Kõik, kes on minu vastu, need tapan ma ära!“ ja ,, Ma lähen toon kirve!“. Seejärel vehkis M.K noaga R.Õ. i ees, mille tulemusena kannatanu põgenes korterist ja kutsus politsei. Arvestades M.K eelpoolkirjeldatud tegevust tunnetas R.Õ. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Tegemist on kuriteoga

§ 120lg 1 järgi.

1. M.K ei tunnistanud kohtus enda süüd kannatanu ähvardamises ja ei andnud ütlusi. Kohtuistungil ei toimunud süüdistatava ristküsitlemist ja maakohus võttis KrMS § 294 lg 1 alusel tõendina vastu M.K poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 197-200). 2
2. Kannatanu R.Õ. andis maakohtus ütlusi, et süüdistatav tuli 03.06.2016 natukene enne kella 21.00 koju ja oli suhteliselt purjus. M.K läks pärast kojutulekut ilma rahata välja ja tuli kella 23.00 paiku koju tagasi, olles erinevate alkohoolsete jookide joomisest sassis. Süüdistatav karjus üle korteri „kõik, kes on minu vastu, need ma tapan ära“. Mingil hetkel oli süüdistatav toonud kuskilt kööginoa ja kõndis sellega mööda korterit ringi. Samuti rääkis süüdistatav sellest, et kuuris on kirves ja et on vaja see kirves tuua. Süüdistatav tuli noaga kannatanu suunas, röökis, vaatas kannatanut kurja pilguga ning ütles, et kõik, kes on tema vastu, ta tapab ära. Kui kannatanu küsis, et kas tapab tema ka ära, siis süüdistatav hakkas kirvest rääkima. Kui kannatanu jooksis korterist ära, siis süüdistatav hõikas veel järgi, et keegi ei välju sealt korterist elusalt. Kannatanu selgitas, et kui süüdistatav tuli, siis ta tuligi noaga kannatanu peale. Süüdistatav võis olla kannatanule lähemal kui üks meeter. Vahemaa võis olla 0,5 – 1 meetrit. Süüdistataval oli nuga püstiselt käes. Nuga liikus käes risti-rästi ja osad liigutused olid noaga kannatanu suunas. Kuna süüdistatav oli väga purjus ja ettearvamatu, siis kannatanu tundis tõsist hirmu. Seejärel kannatanu taganes oma tuppa. Kui kannatanu ukse kinni tõmbas, siis hakkas süüdistatav sealt mööda kõndima. Kannatanu ei lasknud süüdistataval tuppa tulla ja ta ei üritanud rohkem. Ta kõndis oma nurgadiivani juurde ja kuna see diivan on korteri väljapääsust natukene eemal, kõrval, siis läks kannatanu oma toast otse ja kiiresti temast mööda, haaras mingid jalatsid ja läks korterist kähku välja. Kannatanu kõndis tänaval akende taga ja kuna kardinaid ees ei olnud, nägi, et süüdistatav kõnnib ja karjub korteris. Kannatanu koputas naabritele, aga neid ei olnud kodus. Kannatanu mõtles, et ta ei saa korterisse tagasi minna ja ei tahtnud lastelt ka abi paluda, sest piinlik oli ning helistas politseisse oma mobiililt, mis oli kaasa võetud. Politsei tuli 20-25 minuti pärast.
3. Maakohtu hinnangul kinnitavad kannatanu ütlusi dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja T.N. i ütlused. T.N. on politseiametnik, kes väljakutse peale reageeris ja aadressil XXX , Tartu kohapeal käis. Tunnistaja kinnitas maakohtus dokumentaalsete tõendite sisu vastavust tegelikele asjaoludele. Sellega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis.
4. Samuti leidis maakohtus tõendamist, et täidetud on

§ 120lg 1 koosseisulised tunnused.

Kannatanul oli küllaldaselt põhjust järeldada, et alkoholijoobes süüdistatav ei kontrolli oma tegevust noaga kannatanu suunas vehkimisel ja ta võib oma ähvarduse täide viia vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega. Nimetatud tagajärg on

§ 120koosseisuline tunnus.

Süüdistatav tegutses veenvalt oma ähvarduse täideviimise võimalikkuses. Seda kinnitavad tegutseja väljendused võimalike teo toimepanemise vahendite osas, lubades tuua kirve ja viidates seega kannatanu elu ohustavale tagajärjele. Samuti leidis maakohus, et täidetud on ka teine

§ 120koosseisuline tunnus, milleks on kannatanus hirmutunde tekitamine.

Eeltoodud tegevusega tekitas süüdistatav kannatanus hirmutunde. Kannatanus hirmutunde tekitamise alused olid kujunenud aja jooksul seoses M.K alkoholitarvitamisega ja kulmineerusid süüdistatava konkreetse teoga noaga ähvardamisel. Sellest tulenevalt leidis maakohtus tõendamist, et M.K poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud

§ 120lg 1 järgi.

9. Karistusregistri andmetel on M.K neli kehtivat kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust. M.K on varasemalt kahel korral süüdimõistetud

§ 121järgi, s.o teise isiku kehalise väärkohtlemise eest.

Viimane neist karistustest on mõistetud

§ 121järgi väärkohtlemiste eest kuriteokoosseisulistel raskendavatel asjaoludel.

Väärkohtlemine oli toime pandud korduvalt ja lähisuhtes oleva isiku vastu. Samuti iseloomustavad ülejäänud kaks kehtivat karistust

§ 3312

järgi, s.o lähenemiskeelu rikkumise eest ning

§ 266

lg 1 järgi, s.o omavolilise sissetungimise ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest süüdistatavat kui teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsele suunatud kohtulahendi mittetäitjana (

§ 3312

) ning avaliku korra reegleid mittetunnustava isikuna (

§ 266). Seega ei ole varasemad karistused R.

M.K-le mingisugust mõju avaldanud hoidumaks edaspidi kuritegudest. 3

1. Maakohtu hinnangul on M.K puhul tegemist isikuga, kes vaatamata varasemale karistatusele ei ole oma käitumist muutnud. Uute kuritegude toimepanemine näitab, et M.K ei ole võimeline oma käitumist kontrollima ega muutma. Tal puudub soov muuta oma eluviise. See viitab üheselt sellele, et M.K suhtub võimalikesse karistustesse ükskõikselt. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud hoidumast uutest kuritegudest. Kui lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, siis saab õiguskorda kaitsta vaid juhul, kui sellisel moel õigusvastaselt käituvat isikut karistatakse jätkuvalt vangistusega ja ühiskonna liikmetelele pakutakse sellega mõningast kindlustunnet.
2. M.K sissetulekud on juhuslikku laadi ja see asjaolu ei võimalda tal rahalise karistuse kandmist. Ka ei täida kergemaliigiline, rahaline karistus karistuse eesmärki põhjusel, et varasem raskemaliigiline karistus ei ole hoidnud M.K uuest samasugusest kuriteost. Rahaline karistus ei täida M.K puhul ka eripreventiivset karistamise eesmärki.
3. Maakohus leidis, et M.K ei ole mitte mingil viisil näidanud toimunu osas üle kahetsust ning sellest tulenevalt ei tuvastanud maakohus M.K puhul

§ 57lg 1 järgi karistust kergendavaid asjaolusid.

Süüdistataval esineb ähvardamise teos koosseisuväline karistust raskendav asjaolu

§ 58p 1 järgi – kuriteo toimepanemine muul madalal motiivil.

M.K käitumist kuriteo toimepanemise ajal iseloomustab ülbus. Süüdistatav nõudis kannatanult enda alkoholiga seotud eluviiside tunnustamist ning keelas igasuguste alkoholi keelavate hoiakute avaldamist. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus M.K süü ähvardamise kuriteos keskmiseks. Maakohus mõistis karistuse süü suurust, M.K isikut ja eripreventiivset eesmärki, samuti karistust raskendavat koosseisuvälist asjaolu arvestades

§ 120

lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmise määra ja mõistis

§ 120lg 1 järgi karistuseks 3 kuud vangistust.

13. Maakohtu hinnangul ei saa M.K mõjutada edaspidi hoiduma liiklussüütegudest kergemaliigilise ehk rahalise karistusega. Seetõttu tuleb ka

§ 424järgi mõista vangistus.

Arvestades süüdistataval tuvastatud alkoholimäära väljahingatavas õhus, sõitmiseks valitud aega ja teeolusid ei ole süüdistatava süü suur. Seetõttu on teda võimalik karistada raskemaliigilise karistusega alla keskmise määra. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul ei esine.

Sellest tulenevalt mõistis maakohus

§ 424järgi karistuseks 6 kuud vangistust. 14. Lisaks kohaldas maakohus Kr

MS 3101 ja VÕS § 1055 alusel. M.K-le kannatanu R.Õ. i eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeelu. M.K kaitsja adv A. Kello apellatsioon 15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M.K kaitsja advokaat A. Kello, kes taotleb M.K-le

§ 424

järgi kergema karistuse mõistmist ning

§ 120

lg 1 järgi ettenähtud süüteo eest M.K õigeks mõistmist tulenevalt tema süü tõendamatusest. 16. M.K ei eita oma süüd

§ 424järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises ning kahetseb tehtut.

M.K ei ole varasemalt liiklusalase süüteo toimepanemise eest karistatud. Seega on M.K karistamine

§ 424järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ilmselgelt liiga range karistus.

M.K soovib, et Tartu Ringkonnakohus hindaks

§ 424

järgi kvalifitseeritava teo kõiki asjaolusid ning mõistaks talle kergema karistuse. 17. Mis puutub süüdistusse

§ 120

lg 1 järgi, siis M.K ei ole ennast ei eeluurimisel ega ka kohtus süüdi tunnistanud. Antud süüdistuse episoodis on kaks osapoolt - kannatanu R.Õ. ja süüdistatav M.K . Väidetava sündmuse toimumise ajal kedagi rohkem korteris ei viibinud. Seega on maakohus langetanud M.K süüdimõistva kohtuotsuse ainuüksi R.Õ. 4 i paljasõnaliste ütluste põhjal, mida ei kinnita ükski teine tõend. R.Õ. kohtus ütlusi andes kinnitas, et M.K ei ole kunagi tema suhtes vägivaldne olnud ning ei ole kunagi varem teda ähvardanud. R.Õ. kinnitas kohtus, et sellel ajal oli ta suhtest M.K-ga väsinud ning soovis, et M.K otsiks endale teise elukoha. R.Õ. ja M.K suhtlesid edasi ka pärast 3. juuni 2016 väidetavaid sündmusi. Seega on tegemist klassikalise situatsiooniga, kus kahe osapoole ütlused on kardinaalselt erinevad, muud tõendid puuduvad ning täiendavaid tõendeid koguda ei ole võimalik. Sellest tulenevalt ei oleks tohtinud maakohus M.K vaid R.Õ. i paljasõnaliste ütluste alusel süüdi tunnistada. M.K apellatsioon 18. M.K vaidlustab Tartu Maakohtu 20.10.2016 otsuse

§ 120

järgi täielikult ja

§ 424järgi karistuse mõistmise osas.

1. Süüdistatav leiab, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud. Apellant ei mõista, miks maakohus ei nõustu kahtlusega, et kannatanu ei näinud ega saanud tajuda kõiki asjaolusid. Jooniselt on näha, et nuga oli voodi peal. Kuidas kannatanu saab midagi kinnitada, kui ta peale põgenemist toas ei käinud ja süüdistatav kustutas tuled ning läks magama. Toas olid kardinad ees ja kogu aja väidetavalt kannatanu seisis ning ootas politseid. Tunnistaja süüdistatava kõrval nuga ei näinud. Ei ole teada, mis asjaoludel sattus nuga enne politsei tulekut kannatanu kätte ja kust kohast ta selle võttis, kui ta näitas nuga politseile. Kuigi kannatanu kinnitab, et seal kedagi ei olnud, on teada, et kannatanu siiski suhtles naabritega ja helistas oma lastele. Kedagi naabritest ei ole üle kuulatud. Kannatanud ütlused ei ole usaldusväärsed ja apellant leiab, et tema süü on tõendamata.
2. M.K leiab, et kannatanul oli pikemat aega soov saada süüdistatavast lahti, et ta koliks temale kuuluvast korterist välja. Seda võimendab asjaolu, et süüdistatav ei maksnud üüri. Kannatanu asus tegema kõike, et süüdistatav mõistetaks süüdi ja oleks võimalik kohaldada lähenemiskeeldu. Ei saa jäta märkimata, et kannatanu oli armukade, sest süüdistatav suhtles ka teiste naistuttavatega. Süüdistataval oli kriminaalhooldus määratud aadressile XXX , Tartu ning sellepärast ta prooviski sinna sisse saada. Ta ei oleks ilmaasjata kannatanut tülitanud. Kannatanu ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et 03.06.2016 kella 23.00 paiku on ta suhelnud naabritega ja helistanud lastele, kuid ei mäleta seda.
3. Kohtueelne uurimine on läbi viidud puudulikult ja kuna tegemist on vabaduse võtmisega, oleks pidanud ülekuulama ka naabrid.
4. Noaga ei saa lähemal kui 1 meeter vehkida ilma, et sellega viga ei teeks ja süüdistatav ei olnud nii purjus, kui joove oli 0,98 mg/l kohta. Kannatanu mälu on valikuline ja meeles on vaid halvad asjad, mida on võimendatud. Uurija ei soovinud alustada menetlust, kuna ei näinud kuritegu. Sel põhjusel ei võtnud ka politseinikud sündmuskohalt nuga kaasa.
5. See ei paistnud kohtuistungil kannatanu käitumisest välja, et ta süüdistatavat kardaks, kui ta süüdistatava küsimustele vastas. Küll aga ärritas teda süüdistatava küsimus, kas ta kandis prille, kui väidetav ähvardamine toimus. Et kannatanu süüdistatavat tegelikult ei karda, kinnitab ka asjaolu, et
6. juulil kella 22.00 paiku, kui süüdistatav tema aknale koputas, tuli kannatanu välja ja ajas süüdistatavaga vähemalt 15 minutit juttu, istudes süüdistatava kõrval bussipeatuses XXX tänaval. See fakt läks maakohtu istungil lihtsalt süüdistataval meelest ära. Lähenemiskeeldu saab kohaldada ka tsiviilkorras. Süüdistatav on sellega nõus, kuna ei soovi peale maakohtu istungit samuti kannatanuga suhelda.
7. Apellant palub kohtuistungile kutsuda tunnistajatena V.M. ja M.M. , kes elavad aadressil XXX , Tartu ning kontrollida, mis numbritele on kannatanu helistanud kella 23.00 paiku 03.06.2016 5 ning kellele need numbrid kuuluvad. Veel soovib ta tutvuda süüdistusaktis kannatanu ütlusi kinnitavate tõenditena märgitud helifailide ja piltidega tekstisõnumitest. 25.

§ 424

järgi kvalifitseeritava süüdistuses osas leiab apellant, et esimest korda kriminaalses joobes juhile ei mõisteta reeglina reaalset vangistust. Seetõttu peaks karistus olema võimalikult miinimumilähedane. Vastasel juhul seaks see süüdistatava põhjendamatult raskesse olukorda. Maakohus on ka ise märkinud, et süüdistatava süü ei ole suur ja oma tegu on ta kohtuistungil kahetsenud.

1. Süüdistatavale on varem määratud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv. Tegemist on kergemaliigilise karistusega. Väärteo eest mõistetud karistus aegub ühe aasta jooksul pärast selle täitmist. Rahatrahv aegub ühe aasta jooksul peale sissenõudmist. Väärtegu toimus aastal
2. Kui süüdistatavat oleks karistatud raskemaliigilise karistuse ehk arestiga, siis oleks arest ammu kantud, väärtegu aegunud ja karistus ei oleks enam kehtiv. Süüdistatav on seatud antud juhul raskemasse olukorda seetõttu, et teda karistati varasemalt kergemaliigilise karistusega ja ta ei ole suutnud õigeaegselt rahatrahvi ära tasuda, kuna tal oli varasemalt veel teisi rahalisi kohustusi. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus rahuldas M.K poolt esitatud taotlustest (vt käesoleva otsuse p 24) soovi tutvuda süüdistusaktis kannatanu ütlusi kinnitavate tõenditena märgitud helifailide ja piltidega tekstisõnumitest. Prokurör esitas need tõendid ringkonnakohtule, helifailid mängiti ette ja avaldati tekstisõnumid. Ülejäänud taotlused jäeti rahuldamata, kuna kannatanu oli nõus ringkonnakohtus nende asjaolude kohta täiendavaid ütlusi andma.
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonide, kohtuistungi protokolli ja muude kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud kannatanu täiendavad ütlused ja ringkonnakohtu istungil kohtuvaidlustes esitatud seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning selles on käsitletud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. M.K süü kuritegude toimepanemisel on tuvastatud kooskõlas kriminaalmenetluse sätetega. Seega jääb Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Nõustudes maakohtu piisavate põhistustega nii süüdistuste tõendatuse kui karistuse mõistmise kohta, vastab kohtukolleegium apellatsioonidele vaid järgmist.
6. Maakohus on kuriteo tõendatust

§ 120

lg 1 järgi väga põhjalikult käsitlenud (MK otsuse lk 5-10) ja ringkonnakohus nõustub tõendite analüüsi ja neile antud hinnanguga. M.K ja tema kaitsja väited, et tegemist on kannatanu paljasõnaliste ütluste alusel süüditunnistamisega ja muud tõendid puuduvad, ei lähe maakohtus ja ka ringkonnakohtus tuvastatuga kokku. Kannatanu R.Õ. jäi ringkonnakohtus oma maakohtus antud ütluste juurde (I kd lk 65-68) ja kinnitas, et tal oli tõsine hirm oma elu ja tervise pärast, kui M.K teda noaga ähvardas ära tappa. Kannatanu jäi selle juurde, et korter oli piisavalt valgustatud ja ta nägi selgelt M.K käes nuga, millega ta kannatanut ähvardas. Kannatanu täiendavalt vastas M.K küsimustele ja selgitas, et õues olles ta helistas oma lapsele ja naabritele, kuid naabrid ei vastanud. Seda, et tegemist ei ole kannatanu paljasõnalise väitega, kinnitab politseinikust tunnistaja T.N. (I kd lk 68-69), kes tuli väljakutse peale sündmuskohale ja leidis õuest väga hirmunud kannatanu, kes talle kirjeldas, et M.K on purjus, on vägivaldne ja ähvardas kannatanut noaga ära tappa. Korteris kannatanu näitas tunnistajale seda nuga. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka patrullileht väljakutse asjaolude kohta ja M.K kainenemisele toimetamise protokoll (I kd lk 75-78). Seega on tegemist tõendite kogumiga, mis kinnitavad ähvardamise toimepanemist

§ 120lg 1 järgi.

Apellatsioonides märgitud asjaolu, et kannatanu ja M.K peale kuriteosündmust hiljem veel omavahel suhtlesid, ei 6 tee kuriteo toimepanemist olematuks. 30. Kuna süüdistus

§ 120lg 1 järgi leidis tõendamist, siis mõisteti selle eest ka karistus.

Maakohus on karistuseks mõistnud 3 kuud vangistust ja on seda väga põhjalikult motiveerinud (MK otsuse lk 10-12). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et pole alust seda karistust kergendada. 31. Maakohus mõistis

§ 424järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavad põhjendused on toodud maakohtu otsuse lk 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et pole alust ka seda karistust kergendada. Selliseks aluseks ei ole M.K väide, et esimest korda kriminaalses joobes juhile ei mõisteta reeglina reaalset vangistust. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna M.K on kehtiv karistus LS § 224 lg 2 järgi, siis tagamaks liiklusohutuse kaitset on vajalik

§ 424järgi karistuseks mõista lühiajaline vangistus.

Karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kuigi apellatsioonides väidetakse, et M.K kahetses kuriteo toimepanemist

§ 424järgi, kriminaaltoimiku materjalid seda väidet ei kinnita.

Ringkonnakohus ei loe kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (I kd lk 195-196) olevat lauset – tunnistan ennast süüdi – karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, sest tegemist pole seaduses mõeldud puhtsüdamliku kahetsusega, mille all mõeldakse teo siirast ülestunnistamist ja väljendatakse hukkamõistu toimepandule. Kuna M.K süüdistuste kohta ütlusi anda ei soovinud, siis ei ole millestki ka võimalik välja lugeda tema poolt väidetud puhtsüdamlikku kahetsust.

1. Liitkaristuseks maakohus mõistis kuritegude kogumi eest 8 kuud vangistust ja alust ei ole ka seda vähendada.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jääb maakohtu 20.10.2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
3. Kaitsja adv A. Kello esitas 21.11.2016 taotluse apellatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu 4 tunni osas hüvitada 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot. Seoses ringkonnakohtu istungist osavõtuga esitas kaitsja 15.12.2016 taotluse 2 tunni eest hüvitada 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Kõik kokku seega 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot.
4. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 288 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS §-st 185 lg 2 tulenevalt jäävad menetluskulud 288 eurot M.K kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas 7