Obsah (16)

§ 120§ 121§ 3312§ 74§ 266§ 424§ 64§ 68§ 65§ 50§ 55§ 75§ 56§ 262§ 57§ 58

1-16-6694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2016. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Tartus Kriminaalasja number 1-16-6694 (16249000040, 1627800

§ 120

lg 1 ja § 424 järgi üldmenetluses Süüdistatav B.B isikukood: XXX; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu; Tõkend – vahistamine - kohaldatud Tartu Maakohtu 19.07.

1. a vahistamismäärusega, kahtlustatavana kinni peetud 18.07.
2. a Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 03.02.
3. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega

§ 121järgi rahaline karistus 70 pm = 224 eurot; 2) 03.02.2012.

a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 3312

järgi 1 aasta vangistust, millest

§ 74

alusel 3 kuud vangistust pöörati täitmisele ja 9 kuud vangistust jäi tingimisi täitmisele pööramata 2-aaastase katseajaga; 3) 07.12.2012. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega

§ 266

lg 1 järgi 4 kuud vangistust, karistus liidetud eelmise otsusega 1 a 4 k vangistust, ärakantud 3 kuud, ärakandmata karistus on 1 a 1 k vangistust, millest 9 kuud vangistust on katseajal eelmise otsusega mõistetud tingimustel ja 4 kuud vangistust on 2-aastase katseajaga, 4) 02.02.2016. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtmaja otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 10 kuud vangistust ( kandmata 9 1 kuud ja 28 päeva),

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi 18kuulise katseaeg; karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine tühistatud 28.09.

1. a Riigikohtu määrusega jõustunud Tartu Maakohtu 17.06.
2. a määrusega, mis on pööratud täitmisele ja saadetud Tartu Vanglale 05.10.2016.a; 4 kehtivat väärteokaristust Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Aivar Kello Juhindudes KrMS § 306 ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada B.B

§ 120lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.B

§ 424

järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 18.07.2016.

a – 04.10.2016. a, s.o 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva karistusaja hulka ning B.B kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.02.2016.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 (üheksa) kuu ja 13 (kolmeteist) päeva võrra ja mõista B.B-le kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates 20.10.2016. a. Tühistada B.B-le kohaldatud tõkend – vahistamine.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta B.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

§ 55

lg 1 järgi lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. KrMS 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada B.B-le kannatanu R.Õ. (isikukood: XXX, elukoht kohtuotsuse tegemise ajal XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu. Keelata B.B 3 (kolme) aasta jooksul lähenemine R.Õ. teadaolevale elukohale, töökohale XXX, kui ka mujal lähemale kuni 50 meetrit ning igasugune suhtlemine kirja, telefoni, interneti ja muude sidepidamisvahendite kaudu. Juhuslikul kohtumisel on B.B kohustatud koheselt eemalduma R.Õ.st 50 meetri kaugusele. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista B.B-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.B-lt 1091,84 eurot (üks tuhat üheksakümmend üks eurot ja 84 senti) riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulud summas 1736,84 eurot (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kuus eurot ja 84 senti) tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) 2 SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber

1. Selgituseks märkida: „B.B, 1-16-6694, menetluskulud 20.10.
2. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. KrMS § 417 lg 2 järgi menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. oktoobrist
4. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. novembril
6. a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
7. novembrist
8. a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, mida kohus arutas. B.B süüdistatakse selles, et tema 08.02.2016.a. kell 01.20 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee
9. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Ford Focus reg nr XXX alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres, vereproovi võtmise ajal (08.02.2016.a. kell 02.15) oli (2,15+/-0,07) mg/g, k=2 kohta; millega rikkus B.B Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja LS § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani B.B toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis.

B.B süüdistatakse veel selles, et tema 03.06.2016.a. kella 23.00 paiku Tartus XXX asuvas korteris haaras noa ja ähvardas oma elukaaslast R.Õ.t tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ja ütles, et ,, Kõik, kes on minu vastu, need tapan ma ära!“ ja ,, Ma lähen toon kirve!“. Seejärel B.B vehkis noaga R.Õ. ees, mille tulemusena kannatanu põgenes korterist ja kutsus politsei. Arvestades B.B eelpoolkirjeldatud tegevust tunnetas R.Õ. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani B.B toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 3 Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused Süüdistatav B.B tunnistas ennast süüdi

§ 424järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Ta ei tunnistanud ennast süüdi

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Süüdistatav ei andnud kohtus ütlusi. Kohus uuris kohtuistungil suulisi ja dokumentaalseid tõendeid ning jõudis tõendite hindamisel siseveendumuse järgi järeldusele, et süüdistatavale esitatud süüdistused on tõendatud. I. Süüdistus

§ 424järgi.

B.B tunnistas kohtus süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, andmata teo kohta ütlusi kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus võttis KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu B.B kahtlustatavana antud ütlused (tl 195 – 196). Süüdistatav ei ole kahtlustatavana ülekuulamisel teo asjaolude kohta ütlusi andnud. Süüdistatava süü

§ 424järgi on tõendatud suuliste ja dokumentaalsete tõenditega.

Tunnistaja A.L. ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis. Tunnistaja ütluste järgi töötab ta politseiametnikuna. 07.02.

1. a õhtul läks tunnistaja tööle ja öösel kella 1.20 ajal vastu 08.
2. pidasid kinni auto Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
3. km-l vahetult enne Siimsuti ristmikku. Autol üks tuli ei põlenud. Roolis oli B.B ja joobes. Indikaatorvahend näitas 0,89 mg/l. Tõenduslikku alkomeetrisse ta ei olnud nõus puhuma. Politseinikud viisid ta verd andma. Tunnistaja ütlusi kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Sõiduki peatamise protokolli (tl 85) andmetel peeti 08.02.
4. a kell 01.20 Tartu-JõgevaAravate mnt
5. km/l kinni Ford Focus registreerimisnumbriga XXX,mida juhtis B.B . Sõiduki üks esituli ei põlenud ja sõidustiil oli vingerdav, ebakindel. Sõidukist registreerimisnumbriga XXX tehtud fotodelt (tl 80 – 83) nähtub, et sõiduki paremal esimeses laternas ei põle kõik pirnid. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 87) andmetel 08.02.
6. a kell 01.22 mõõdeti B.B väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,89 mg /l kohta, mis näitas positiivset kontrolli tulemust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 88) andmetel kõrvaldati B.B 08.02.2016 kell 01.20 sõiduki Ford Focus juhtimiselt kuni kainenemiseni. Patrullilehe (tl 92, 93) andmetel 08.02.
7. a kell 01.20 peatati liiklusjärelevalve käigus maanteel nr 39
8. kilomeetril sõiduk Ford Focus registreerimisnumbriga XXX, mille juht B.B puhus indikaatorvahendisse, tulemuseks 0,89 mg /l kohta. Isik keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhamast ja nõudis aresti. Ta toimetati vere võtmiseks haiglasse, sõiduk teiseldati Siimustisse, kuna teed on väga libedad ja sõiduk peatati aeglustusrajal. Sõiduki hoiukohta teiseldamise akti (tl 89) andmetel teiseldati Ford Focus reg. nr XXX, mis asus Tartu-Jõgeva-Aravate mnt
9. km/l, LS § 92 lg 1 alusel, kuna oli küllaldaselt alust arvata, et sõiduki juhi B.B väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldust üle lubatud piirmäära. Maanteeameti andmetest sõiduki kohta (tl 90) nähtub, et Ford Focus registreerimisnumbriga XXX, kuulus K.R.le. Õiendi 31.03.
10. a (tl 91) andmetel on sõiduk selle teiseldamiskohast tagastatud omanikule K.R.le 11.02.
11. a. Korrakaitseseaduse § 38 alusel B.B-le alkoholijoobe kontrollise põhjuste, eesmärgi ja õiguste tutvustamisel on isik keeldunud õigusi kuulamast ja keeldunud õiguste tutvustamise kohta allkirja andmast (tl 86). selline käitumisviis kinnitab keeldumist tõenduslikku alkomeetrisse pihumast. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 96, 97) andmetel on B.B-lt võetud 08.02.
12. a kell 02.15 analüüsiks verd etanoolisisalduse määramiseks. Verest leiti ET 4.1 metoodikat kasutades etanooli 2,15+/-0,07 mg/g. Ekspertiisi akti nr 5-1 29.02.
13. a (tl 101, 102) andmetel leiti ekspertiisiks esitatud B.B verest etanooli (2,15+/-0,07) mg/g, k=
14. 4 LS § 69 lg 2 p 1 järgi alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 69 lg 1 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelpool kirjeldatud suuline tõend ja dokumentaalsed tõendid tõendavad süüteokoosseisu, kuriteo toimepanemise aega, kohta, teo toimepannud isikut ja kuriteo toimepanemise viisi. B.B veres tuvastati etanolisisaldus määras, mis ületab LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud määra ja seega on tõendatud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Joobeseisundis mootorsõidukit juhtides rikkus B.B LS § 69 lg 1 sätetstaud keeldu ja pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. Süüdistus

§ 120lg 1 järgi.

B.B ei tunnistanud kohtus süüd kannatanu ähvardamises ja ei andnud ütlusi. Kohtuistungil ei toimunud süüdistatava ristküsitlemist. Süüdistatav vastas kohtu küsimustele. Kohus võttis KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu B.B kahtlustatavana antud ütlused (tl 197 – 200). Kannatanu R.Õ. andis ütlusi, et tutvus B.B-ga

1. a Facebookis sõna- ja mõttemängude keskkonna vint.ee kaudu. B.B võttis kannatanuga ühendust sõnumitega ja tutvustas seda keskkonda. Mõne kuu möödudes nad kohtusid ja hakkasid suhtlema. Nad jalutasid pargis ja vestlesid. B.B rääkis, et tal on naine ja lapsed, elab Jõgeval ja tal on sõber keda kutsub Taadiks. Samal ajal suhtles B.B paralleelselt teiste naistuttavatega. Kannatanul on 2-toaline korter. B.B tuli kannatanu elukohta
2. a novembri keskel ja elas seal vahelduva eduga kuni
3. juunini
4. a. Korteris kasutasid nad ühiselt elutuba, kus 2 diivanit ja televiisor. Nurgadiivan oli süüdistatava magamiskoht, ühes kapis olid asjad. Kõik teised ruumid olid ühised. Magamistuba oli kannatanu tuba, ei lukustanud seda. 03.06.
5. a oli kannatanu viimane tööpäev ja ta läks töökaaslastega aastat kokkuvõtvale üritusele, kus kannatanu oli mõned tunnid. Kannatanu töötab XXX ja XXX. Süüdistatav helistas kannatanule korra ja teatas, et tahab tööle vastu jalutada, sest tal on igav. Tööl ta siis ei käinud. Kui kannatanu tahtis küsida kui kaugel süüdistatav on, ei võtnud ta telefoni vastu ja kui ta lõpuks vastas, siis ütles, et ta on kusagil pargis ja tal suur õlu ja, et ta peab selle ära jooma, ei saa enne koju tulla, sest kannatanu valab selle kraanikaussi. Kannatanu jõudis kella 20 ajal tagasi. Paduvihm oli. Süüdistatav istus ilmselt pargis ja jõi õlut. Kuna kannatanu talle raha ei andnud, siis süüdistatav ilmselt korjas taarat kahe Konsumi - Ujula ja Kivi Konsumi vahelises pargis. Kannatanu sai telefoni teel rääkides aru, et süüdistatav on purjus, sest siis tal tekivad need mõtted, et kannatanu valab alkoholi ära. Kannatanu möönab, et ilmselt olekski ta seda teinud, sest need kanged 2 liitrised õlled on väga jubedad. Süüdistatav tuli natuke enne kella 21 koju ja oli suhteliselt purjus. Üritas kannatanult küsida veel raha õlle jaoks ja sai vastuse, et ei saa mingit raha, et ta on niigi purjus ja peaks nüüd lihtsalt rahulikult olema. Oli veel võimalus, et alkohol läheb üle ja on kõik korras. Mõni päev enne,
6. mail läks kannatanu samasuguse olukorra pärast kodunt ära tütre juurde. Siis ta ei kutsunud politseid. Tulin tütre juurest tagasi naabrinaise kõne peale, kes ütles, et süüdistatav oli jäänud ukse taha, oli koridoris urineerinud ja ukse taga lammutanud. Kuna kell oli 21 ja kella 22-ni saab alkoholi kätte, siis
7. juunil läks süüdistatav ilma rahata minema, ju lootis leida midagi kuskilt ja ilmselt ka leidis. Kell 23 tuli tagasi ja oli ilmselt erinevate asjade joomisest täitsa sassis. Ta kõndis mööda korterit ringi ja rääkis kogu aeg, rääkis ennast vihasemaks, rääkis kriminaalhooldajast, keda ta väga vihkas, et 5 kriminaalhooldaja on kõiges süüdi, mis temaga halvasti on. Kannatanu suhtles kriminaalhooldajaga, kes käis ka kodus süüdistatava kohta uurimas. Kannatanu kartis, et tema on ka üks nendest, kes on süüdi. B.B läks aina vihasemaks, rääkis ja rääkis mingist olukorrast millest kannatanu ei saanud aru. Kannatanu sai aru süüdistatava pilgu järgi, et ta on täiesti sassis. Ta karjus üle korteri, et kõik kes on tema vastu, need ta tapab ära. Ta oli mingil hetkel toonud kusagilt kööginoa ja kõndis sellega ringi. Seda ta varem ei olnud kunagi teinud. Kannatanu tõsiselt kartis. Süüdistatav rääkis, et kuuris on kirves ja vaja see kirves tuua. Süüdistatav tuli noaga kannatanu suunas, röökis ja vaatas kannatanut kurja pilguga ja ütles, et kõik kes on tema vastu ta tapab ära. Kui kannatanu küsis, et kas tapab tema ka ära, siis süüdistatav hakkas kirvest rääkima. Kui kannatanu jooksis korterist ära, siis süüdistatav hõikas veel järgi, et keegi ei välju sealt korterist elusalt. Kannatanu oli seal oma toa pool, televiisori lähedal. Kannatanul oli kass, kes ka kartis ja kannatanu vaatas, et kass süüdistatavale jalgu ei jääks. Kui ta tuli, siis tuligi noaga kannatanule peale. Süüdistatav võis olla kannatanule lähemal kui meeter. Oli 0,5-1 meetri vahepeal. Siis kannatanu taganes oma tuppa. Süüdistataval oli nuga püstiselt käes. Nuga liikus käes risti-rästi ja osad liigutused olid noaga kannatanu suunas. Kuna ta oli väga purjus ja ettearvamatu, siis tundis kannatanu tõsist hirmu. 2 toa ukse vahe on nii, et uks käib magamistoa poole väljastpoolt kinni ja kõrval on kapp. Kannatanu tõmbus tagasi kui süüdistatav noaga tema suunas tuli ja tõmbas ukse kinni, ta ei saanud enam edasi tulla, sest kapi vahe takistas tulemast. Kannatanu ütlusi kinnitavad dokumentaalsed tõendid ja suuline tõend, tunnistaja T.N.i ütlused. Tunnistaja T.N.i ütluste järgi sai ta politseiametnikuna tööl olles
8. juunil
9. a südaöö paiku väljakutse XXX, kus mees olevat joobes vägivaldne. Kohale jõudes ootas neid väljas üks naisterahvas, kes ütles, et ta on juba kolmveerand tundi väljas olnud, ei julge tuppa minna, sest meesterahvas purjus, vägivaldne ja oli ähvardanud noaga. Naisterahvas kirjeldas, et mees oli mingi noa kätte võtnud ja vehkinud. Politsei läks koos kannatanuga tuppa. Meesterahvas oli teki all voodis. Mees magas või mängis magamist. Tunnistaja ajas ta üles ja uuris, mis probleem on. Mehe arust ei olnud midagi. Mehel tuvastati joove. Kuna naisterahvas oli väga hirmul ja ütles, et ta ei julge olla seal toas, kuna see mees teda ähvardas, siis otsustas politsei ohu tõrjumiseks mehe toimetada kainenema. Korteris naisterahvas näitas tunnistajale seda nuga, oli pikem kööginuga, leivalõikamise noa sarnane nuga. Mees oli selle nõega lihtsalt ähvardanud naist, noa kätte võtnud ja ähvardanud. Mismoodi see täpselt toimus, seda tunnistaja ei uurinud kohapeal. Naisterahva viisid valvemenetleja juurde ja mehe kainenema. Kodus oli meesterahvas suhteliselt rahulik, käitus politseiga ka normaalselt, ei ägestunud. Politsei pani mõlemad politseibussi tagaistmele, nii naisterahva kui meesterahva. Poolel teel algas neil seal sõnasõda, meesterahvas väga ärritus, hakkas karjuma. Näituse ja Haava tänavate ristil paigutas tunnistaja kaasavõetud isikud ümber. Mees hakkas ümberpaigutamisel füüsiliselt vastu. Arestimaja juures oli ta rahunenud. Patrullilehe (tl 75, 76) andmetel oli 03.06.
10. a kell 21 tööd alustanud patrullitoimkonna vanem T.N.. Partullitoimkond sai kell 23.57 väljakutse XXX, kus mees korteris vehkis noaga ja võttis noa voodisse. Korteri omanik R.Õ. oli novembris võtnud enda juurde elama kodutu B.B, kellel tuvastati joove 0,98 mg/l. Ain oli lubanud kõik kirvega maha lüüa, kes talle ei meeldi. R. tundis oma elu pärast. R. toimetatud valveuurija juurde ja Ain toimetatud kainenema. Väljakutse lõpp oli kell 00.
11. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (tl 77, 78) andmetel 04.06.
12. a kell 00.35 toimetati Tartus, XXX korterist kainenema B.B , kes joobes olekus märatses korteris ning ähvardas noaga ära tappa korteriomanikku. 6 Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 79) andmetel tuvastati B.B 04.06.2016 kell 00.35 indikaatorvahendiga kontrollimisel positiivne tulemus, indikaatorvahendi näit oli 0,98 mg/l. Suulised ja dokumentaalsed tõendid haakuvad omavahel. Tunnistaja T.N. kinnitas kohtus dokumentaalsete tõendite sisu vastavust tegelikele asjaoludele. Tunnistaja oli dokumentaalsete tõendite koostamise ajal sündmuskohal ning kinnitas oma allkirjaga patrullilehe. Dokumentaalsed tõendid kajastavad kannatanu kohapeal antud ütlusi toimunud asjaolude kohta. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ning dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. Kõik kohtule esitatud ja uuritud tõendid on kogutud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras ning on lubatavad tõendid. Kohtuistungil kannatanule esitatud küsimustega püüdis süüdistatav kannatanu ütlusi kahtluse alla seada väidetega, et teo toimepanemise ajal oli ruumis pime ja kannatanu kandis prille, mille tõttu ta kõiki asjaolusid ei näinud ega saanud tajuda. Kohus süüdistatava kahtlustega ei nõustu. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste järgi puudub B.B enesekriitika alkoholi tarvitamise suhtes. Ta peab ennast normaalseks inimeseks ja alkoholi tarvitamine seda ei muuda (tl 199). Suuliste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis.

§ 120

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu, ähvardamine, mille sisuks on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Ähvardamine on võimalik üksnes tegevuse vormis.

§ 120objektiivsetest tunnustest esimene on ähvardamine.

Kannatanu usaldusväärseid ütlusi tema ähvardamise kohta tapmisega B.B poolt, ei ole teiste tõenditega ümber lükatud ega kahtluse alla seatud. Kannatanu tajus vahetult süüdistatava tegevust noaga kannatanu suunas vehkimisel. Tegevus toimus eluruumis. Seintega piiratud ja möbleeritud ruumis liikumise piirangute tõttu ei olnud kannatanul võimalikki noaga vehkijast kaugele eemalduda. Kannatanul oli küllaldaselt põhjust järeldada, et alkoholijoobes süüdistatav ei kontrolli oma tegevust noaga kannatanu suunas vehkimisel ja ta võib oma ähvarduse täide viia vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega. Nimetatud tagajärg on

§ 120koosseisuline tunnus.

Süüdistatav tegutses veenvalt oma ähvarduse täideviimise võimalikkuses. Kannatanu sõnaline suhtlemine teo toimepanijaga ei kahandanud tegutseja aktiivsust. Tegutseja väljendused ennast võimalike teo toimepanemise vahendite osas, lubades tuua kirve ja viidates seega kannatanu elu ohustavale tahajärjele. Tunnistaja T.N.i ütlused kinnitavad süüdistatava agressiivsust temaga sündmuse järel teostatud toimingute käigus ja tõendavad ähvardusele viitavat käitumist. Tunnistaja nägi sündmuskohal nuga ja kinnitas, et noa kasutamisele toidu tükeldamise otstarbel ei viidanud sündmuskohal miski. Teiseks

§ 120lg 1 objektiivse koosseisu tunnuseks on kannatanus hirmutunde tekitamine.

Eeltoodud tegevusega tekitas süüdistatav kannatanus hirmutunde. Kannatanu põhjendas, miks ta kartis ähvarduse täideviimist. Kannatanus hirmutunde tekitamise alused olid kujunenud aja jooksul ja kulmineerusid süüdistatava konkreetse teoga noaga ähvardamisel. Süüdistatav tuli kannatanu juurde elama ajal, kui tal oli kriminaalmenetlus

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo - ähvardamise kahtlustuses.

Kannatanu ütluste järgi üritas kannatanu teda vahepael joomise pärast välja tõsta, aga süüdistatava ahastavate vestluste tõttu leebus ja võttis tagasi. Esimene probleem, mille peale kannatanu süüdistatava korra välja tõstis, oli päev enne aastavahetust, s.o.

1. detsember
2. a, kui süüdistataval tekkis esimene suurem joomasööst. Läks tänavale, korjas taarat, viis selle ära ja oli ennast nii kapitaalselt täis joonud, et kannatanu leidis, et ei ole võimalik aastavahetus sellise inimesega koos veeta. Ta tuli mingi aeg tagasi, kui oli kaineks saanud ja kahetses. Kui B.B kannatanu juures ei elanud, siis ta lihtsalt jõi. Teda kodus ka väga ei tahetud, oli oma sõbra Taadi juures. Enamasti ta ei töötanud.
3. a suvel töötas hooajatöölisena Felixis. 7 Kui ta tuli Tartusse, siis selle eesmärgiga, et Tartus tööd leida, kuna Jõgeva võimalused olid tema arvates väikesed. Saigi tööle postiljoniks Supilinna piirkonda, Ekspress Post vist. Kõigepealt ta töötas mitteametlikult ka, kusagil Narva mnt. saekaatris. Ajal, kui B.B elas kannatanu juures, oli neil enamasti tavaline, sõbralik suhtlus. Probleemid tekkisid enamasti selle baasilt, et ta oli joonud kusagil ja endale liiga teinud ja siis olid tal mingid kahjustused, mille tõttu ta ei saanud tööle minna, näiteks ninaluumurd. Siis ta veel kukkus ja oli veel õlanärvipõletik, mille oli külmetamisest saanud. Töökoht jäi soiku koristusfirmas. Kui Jõgeval olid kohtuistungid, läks süüdistatav sinna ja kohtus sõbraga, jäi sinna toppama ja ei jõudnud tööle. Postiljon peab kell 4 tööle minema. Kuigi süüdistatav tarbis alkoholi, oli kannatanul tunne, et äkki ta ikka võtab aru pähe, lootis seda, sest südamast ta ei ole nii halb inimene, et teda peaks tõrjuma. Kannatanu lootis, et äkki tema on see inimene, kes suudab aidata. Peab seda rumalaks mõtteks. Kannatanus tekkinud kaastunde tõttu lootis kannatanu aidata süüdistataval oma eluviise muuta ja loobuda alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamine oli süüdistatavale keelatud ja alkoholi mittetarvitamine määratud kohtuotsusega kontrollkohustuseks, mille rikkumine oli mõistetud karistuse täitmisele pööramise tingimuseks. Seda asjaolu tõendab Tartu Maakohtu 02.02.
4. a otsue 1-15-7408 (tl 147 – 151), mille andmetel on B.B süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistatud 10 kuu vangistusega.

§ 74

alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui B.B ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal toimuva käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust – mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhoolduse ajaks määratud käitumiskontroll toimus kannatanu elukohas ja seal kontrollis kriminaalhooldaja ka kontrollkohustuse täitmist. B.B väljendas selgelt viha alkoholi tarvitamise piirangute üle ja isikute suhtes, kes tema alkoholi tarvitamist piiravad. Kuna kannatanu tegi kriminaalhooldusametnikuga koostööd B.B kontrollnõuete ja – kohustuste nõuetekohase täitmise jälgimiseks, oli kannatanul küllaldaselt alust tunda hirmu, et süüdistatav valab oma viha tema peale ja viib oma ähvarduse täide. Seega ei ole kohtu jaoks kahtlust asjaolus, et kannatanu tundis süüdistatava tegevusest hirmu ja tajus ohtu elule reaalsena. Kannatanu ütluste järgi süüdistatav kogu aeg, vahetpidamata keris seda ähvardusjuttu. See oli nagu lõputu plaat, et tapab kõik ära. Kui kannatanu küsis, et kas süüdistatav on ka tema vastu, siis ütles, et „kõik kes on minu vastu tapan ma ära“. Ta ei öelnud otseselt, et „Tapan sinu ära“. Kuna kannatanu oli süüdistatava arvates tema vastu, siis kannatanu tundis, et olen väga suures ohus. Kannatanu tundis surmahirmu. See oli niivõrd kohutav. Kannatanu väidab, et ta ei ole sellises olukorras olnud ja oma korteris sattus sellisesse olukorda. Kui kannatanu ukse kinni tõmbas, hakkas süüdistatav sealt mööda kõndima. Kannatanu ei lasknud tal tuppa tulla ja ta ei üritanud rohkem. Ta kõndis oma nurgadiivani juurde ja kuna see diivan on korterist väljapääsust natuke kõrval, siis läks kannatanu oma toast otse ja kiiresti temast mööda, haaras mingid jalatsid ja läks korterist kähku välja. Kannatanu kõndis tänaval akende taga ja kuna kardinaid ees ei olnud, nägi, et süüdistatav kõnnib ja karjub seal. Kuulda oli ka, sest aknad olid lahti, sest oli soe ilm. Kannatanu koputas naabritele, aga neid ei olnud kodus. Kõhkles tükk aega, et kas kutsuda politsei. Kannatanu mõtles, et ta ei saa korterisse tagasi minna ja ei tahtnud ka lastelt abi paluda, piinlik oli ja helistas politseisse oma mobiililt, mis oli kaasa võetud. Politsei tuli 20 - 25 minuti pärast. Politsei saabudes oli B.B diivani. Kõik tuled olid kustutatud, oli pime. Politsei sisenes taskulambiga. Süüdistatav oli diivanil ja oli uimane, apaatne, ei märatsenud enam. Istus seal ja midagi ütles politseinikule kui midagi küsiti. Vastas neile selle kohta, et milles probleem on, et tahtis noaga midagi lõigata, liha või midagi sellist. Nuga oli pandud nurgadiivani ja seina vahele, üsna lähedale, nagu haaramisulatusse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.10.2011. a otsuse nr 3-1-1-59-11 punktis 9 on Riigikohus lahendanud kassaatori tõstatanud küsimuse, kas selleks, et kvalifitseerida süüdistatava käitumine 8

§ 120

järgi, peab ähvarduse täideviimist kartma üksnes ähvarduse adressaat või peaks samasugune kartus tekkima ka objektiivsel kõrvaltvaatajal. Vastuseks märgib kolleegium järgmist.

§ 120

järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette

§ 120objektiivse koosseisu realiseerimist.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist sellisel viisil, mis on adressaadi silmis veenev (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-707, p 13). Lisaks märgib kolleegium, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Tunnistaja T.N.i ütluste järgi politsei sündmuskohale saabudes oli naine hirmunud, ütles, et on kolmveerand tundi väljas olnud. Ei mäleta kas helistas tütrele enne. Ütles, et ta ei julge toas olla, see meesterahvas olevat teda varem ka ähvardanud ja hirmutanud. Tunnistaja tugines oma kogemustele ja otsustas mehe ära toimetada. Tunnistaja hinnangul jätnuks ta oma töö tegemata kui oleks lihtsalt minema sõitnud ja jätnud mehe magama. Tunnistaja sündmuskohal nähtu ja pikaajalise töö kogemusi arvestades on alust tunnistajat hinnata objektiivseks kõrvalseisjaks. Tunnistaja tajus kannatanu hirmu ja viis ta menetleja juurde. Ähvardamine kujutab endast eelkõige psüühilise vägivalla kasutamist. Kannatanu ütluste järgi oli tal ikka kapis alkoholi enne kui süüdistatav kolis tema eluruumidesse ja alkohol seisis siis. Kui süüdistatavaga suhtlus tekkis, siis kõik mis kapis oli lahjendati ära, pandi vesi asemele või lihtsalt joodi ära. Põhjenduseks toodi, et kannatanu peale vihane. Kannatanu tundis mingil hetkel, et peab alkoholi kodus hoidma, sest süüdistatav nagu manipuleeris temaga, korjas taarat ja jõi ennast täis ja tuli tagasi. Kui kodus jõi õlle, siis jäigi koju enamasti. Kannatanu ütluste järgi tekkisid tal pärast B.B kolimist kannatanu eluruumidesse süütunded seoses alkoholiga. B.B jõi ära temal kodus olnud alkoholi ja tekitas kannatanus tunde, et alkohol peab kogu aeg kättesaadav olema. Kannatanu tegi pingutusi süüdistatavale elu- ja töökoha olemasolu võimaldamiseks, samuti kriminaalhoolduse nõuetekohaseks kulgemiseks, kuid süüdistatav oma alkoholilembuse tõttu ei hinnanud seda ega vastanud omapoolsete pingutustega eluviisi muutmiseks ja alkoholist loobumiseks. Seoses alkoholiga hoidis süüdistatav kannatanut psüühilise pinge all, mis on käsitletav psüühilise vägivallana. Kannatanu ütluste järgi ta kartis, et tema on ka üks nendest, kes on süüdi ja kellele on suunatud ähvardused. Kriminaalhooldaja käis ka kodus B.B kohta uurimas ja kannatanu oli sunnitud talle mitte valetama, seega oli kannatanu nagu kriminaalhooldaja poolel. Kannatanu tegi järelduse, et on seepärast on ka tema üks nendest, kellel läheb B.B ähvardavate sõnade kohaselt halvasti. Kannatanu oli teadlik B.B karistusest. Ka see asjaolu on hirmu süvendamise põhjuseks ja ähvarduse täideviimiseks reaalsena tunnetamise põhjuseks. Kannatanu ütluste järgi on ta olnud varem abielus ja kogenud vägivaldseid suhteid abikaasaga. Ka kannatanu varasem elukogemus annab alust järeldada, et kannatanu tundis reaalset hirmu. 9 Kõiki eeltoodud asjaolusid nende koosmõjus hinnates on ka tavalisele objektiivsele kõrvaltvaatajale tajutav hirm ähvarduse võimaliku teokssaamise pärast. Kohtueelses menetluses antud ütlustes nimetab süüdistatav kannatanut oma elukaaslaseks. Kannatanu seda asjaolu ei kinnita ja seetõttu teeb kohus järelduse, et süüdistatava ja kannatanu vahelised lähisuhted on tõendamata. B.B tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 120

lg 1 järgi.

§ 120lg 2 ettenähtud kuriteokoosseisulised raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtu põhjendus karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 järgi süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel (tl 172-176) on B.B neli kehtivat kriminaalkaristust ja neli kehtivat väärteokaristust. Samuti on karistusregistris neli arhiveeritud väärteokaristust. Karistusregistri andmed iseloomustava süüdistatava eluviise. Kriminaalkaristustest on kaks

§ 121järgi, s.o teise isiku kehalise väärkohtlemise eest.

Viimane karistus

§ 121

järgi on mõistetud väärkohtlemise eest kuriteokoosseisulistel raskendavatel asjaoludel. Väärkohtlemine oli toime pandud korduvalt ja lähisuhtes oleva isiku vastu. Kehtivad karistused

§ 3312

järgi, s.o lähenemiskeelu rikkumise eest ning

§ 266

lg 1 järgi, s.o omavolilise sissetungimise ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest iseloomustavad süüdistatavat teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsele suunatud kohtulahendi mittetäitjana (

§ 3312

) ning avaliku korra reegleid mittetunnustava iaikuna (

§ 266

). Kolm kehtivat ja kaks arhiveeritud väärteokaristust

§ 262

järgi, s.o avaliku korra rikkumise eest iseloomustavad süüdistatavat samuti avaliku korra reegleid mittetunnustava iaikuna.

§ 266

koosseisuga kaitstav õigushüve ei ole mitte üksnes avalik kord, vaid sellega kaitstakse eelkõige isikute õigust privaatsusele ja kodupuutumatusele. Mõlemad kaitstavad õigused on põhiseadusega kaitstavad õigused. Jõgeva Linnavalitsus on menetlejale teatanud, et neil puudub info B.B perekonna iseloomustuse väljastamiseks. B.B on sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri andmetel taotlenud toimetulekutoetust perioodil augustist 2012 kuni aprillini

1. a Jõgeva Linnavalitsuselt. Ta on taotlenud ka ühekordset toetust jaanuaris
2. a 1-toalise korteri üürimiseks. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna teate kohaselt on B.B pöördunud 07.12.
3. a Tähtvere-Veeriku piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja vastuvõtule sotsiaalnõustamisele. Edaspidine kontakt B.B-ga puudub (tl 115 – 118). Patrullilehtede andmetel on B.B pärast arutatavat 03.06.
4. a toimunud sündmust tuvastatud Tartu linnas erinevates kohtades joobnuna. 04.06.
5. a kella 20 paiku toimetati B.B kainenema Tartus, XXX korteri ukse tagant. Kohapeal selgus, et B.B peksis rusikaga vastu ust ja nõudis ukse avamist. 05.06.
6. a keskpäeval toimetati tugevas alkoholijoobes B.B kainenema. 06.06.
7. a pärastlõunal magas B.B Narva mnt 25 juures pingil. Tal tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,19 mg/l kohta ja toimetati kainenema. 27.06.
8. a ennelõunasel ajal magas B.B XXX ukse taga. Tal tuvastati joove väljahingatavas õhus 0,67 mg/l kohta ja toimetati kainenema (tl 119 - 130). Raviasutustest antud teatete järgi ei ole B.B pöördunud psühhiaatriakliinikusse ja tema suhtes ei ole tehtud ekspertiise (tl 109 – 112). Varasemad karistused ei ole avaldanud B.B-le mingit mõju hoidumaks edaspidi kuritegudest. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.
9. a otsuse nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni 10 keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkR.se süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. oktoobri
11. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Kohus leiab, et arvestades korduvate kuritegude iseloomu, on B.B karistusandmeid võimalik kasutada kui tema isikut iseloomustavaid andmeid, mis näitavad tema poolt väljakujunenud ühiskonnaohtlikku käitumismustrit, mis annab võimaluse prognoosida tema edasist käitumist ja hinnata tema isikust tulenevat ohtu. Seega on B.B puhul tegemist isikuga, kes vaatamata varasemale karistusele ei ole oma käitumist muutnud. Uute kuritegude toimepanemine näitab, et B.B ei ole võimeline oma käitumist kontrollima ega muutma. Tal puudub soov muuta oma eluviise. Tatu Linnavalitsuse teatest järeldub, et ühekordne sotsiaalnõustamisele ilmumine on olnud perioodil, kui B.B suhtes toimus kriminaalmenetlus

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi abikaasa väärkohtlemise kahtlustuses.

Süüdistus lahendati Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas 02.02.2016. a süüdimõistva kohtuotsusega (tl 147 – 151). B.B ei pöördunud hiljem enam nõustamisele, kuigi tal selleks vajadus oli seoses enda eluviisidega. See viitab üheselt sellele, et B.B suhtub võimalikesse karistustesse ükskõikselt. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud hoidumast uutest kuritegudest. Kui lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, siis saab õiguskorda kaitsta vaid juhul, kui sellisel moel õigusvastaselt käituvat isikut karistatakse jätkuvalt vangistusega ja ühiskonna liikmetelele pakutakse sellega mõningast kindlustunnet.

§ 120

koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis – peamiselt vaimne, aga ka kehaline heaolu.

§ 120lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

B.B alkoholiga seotud eluviise arvestades vahetab ta sageli töökohti. Tema sissetulekud on seetõttu juhuslikku laadi ja see asjaolu ei võimalda tal rahalise karistuse kandmist. Ka ei täida kergemaliigiline, rahaline karistus karistuse eesmärki põhjusel, et varasema raskemaliigiline karistus ei ole hoidnud B.B uuest samasugusest kuriteost. Kohtueelses menetluses antud ütlustes nimetab süüdistatav kannatanut oma elukaaslaseks. See tähendab, et süüdistatav ise hindab oma suhteid kannatanuga lähisuheteks, mida ta oma teoga ei austa ja peab võimalikuks lähisuhtes oleva isiku väärkohtlemist. Rahaline karistus ei täida B.B puhul ka eripreventiivset karistamise eesmärki. B.B ei ole mitte mingil viisil näidanud toimunud osas üles kahetsust, mida võiks arvestada karistust kergendava asjaoluna.

§ 57lg 1 ettenähtud karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

Süüdistataval esineb ähvardamise teos koosseisuväline karistust raskendav asjaolud

§ 58punktides 1 järgi – kuriteo toimepanemine muul madalal motiivil.

B.B käitumist kuriteo toimepanemise ajal iseloomustab ülbus. Süüdistatav nõudis kannatanutelt enda alkoholiga seotud eluviiside tunnustamist ning keelas igasuguste alkoholi keelavate hoiakute avaldamist. Kohtu hinnangul tuleb B.B süüd ähvardamise kuriteos hinnata keskmiseks. Süüdistatava perekonnast eraldunud käitumine oli väljakujunenud. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole süüdistatavat võimalik mõjutada hoiduma samasugustest tegudest karistusega sanktsiooni keskmises määras ega selle lähedal. Kohus mõistab karistuse süü suurust, B.B isikut ja eripreventiivset eesmärki, samuti karistust raskendavat kossseisuvälist asjaolu arvestades

§ 120

lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmist määra.

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 11 Lähtudes

§ 56

sätestatud karistamise alustest ja hinnates B.B

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo asjaolusid, võtab kohus arvesse karistusregistri andmetel süüdistatavat iseloomustavate andmetena varasema, kehtiva karistuse LS § 224 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.

§ 424koosseis on suunatud liiklusohutuse kaitsele.

Kaitstava õigushüvena vaadeldakse paljude inimeste elu ja tervist, kuna neid süütegusid iseloomustab sihitus abstraktse, määratlemata hulga inimeste vastu. Eelpool kirjeldatud põhjustel ei saa B.B mõjutada edaspidi hoiduma liiklussüütegudest kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Seetõttu tuleb ka

§ 424järgi mõista vangistus.

Arvestades süüdistataval tuvastatud alkoholimäära tema väljahingatavas õhus, sõitmiseks valitud aega ja teeolusid ei ole süüdistatava süü suur. Seetõttu on teda võimalik karistada raskemaliigilise karistusega alla keskmise määra. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul ei esine.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et B.B-le tuleb

§ 120

lg 1 järgi mõista karistus 3 kuud vangistust ja

§ 424

järgi 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb kuritegude kogumi eest mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, seega 8 kuu vangistust. B.B oli kantlustatavana kinni peetud 18.07.2016. a ja temale kohaldati tõkend vahistamine (tl 169 -171).

§ 68lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus 18.07.2016.

a – 04.10.

1. a, s.o 2 kuud ja 16 päeva karistusaja hulka ning B.B kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 5 kuud ja 14 päeva vangistust. E-teenuste detailandmete päringust politseiasutusele (tl 94, 95) nähtub, et B.B on kehtib juhiluba kuni 19.08.
2. a. Arvestades süüdistatava varasemat karistust samasuguse süüteo eest ja tema alkoholiga seotud eluviise, tuleb süüdistatavale

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

§ 55

lg 1 järgi lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. B.B pani kuriteod toime Tartu Maakohtu 02.02.

1. a määratud katseajal. Tartu Maakohtu 17.06.
2. a määrusega pöörati täitmisele B.B-le Tartu Maakohtu 02.02.
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 28.09.
4. a määrusega (tl 155 – 159) ja pöörati täitmisele 05.10.
5. a (tl 204).

§ 65

lg 2 alusel tuleb B.B-le mõista kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus ja suurendada

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 02.02.2016.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 13 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 20.10.

1. a. B.B-le kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb tühistada. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Lähenemiskeelu kohaldamise taotluse lahendamine. Kannatanu R.Õ. esitas kohtueelses menetluses 02.08.
2. a taotluse B.B suhtes lähenemiskeelu kohaldamisekskolmeks aastaks. Kannatanu avaldas, et ta eiui taha, et pärast karistuse kandmise lõppu vabanedes B.B hakkaks teda tülitama. Lähenemiskeeld võiks olla 50 meetri ulatuses. Kannatanu ei soovi temaga mingeid kontakte (tl 74). 12 Kannatanu ütluste järgi kardab ta B.B tõsiselt pärast seda juhtumit. Kui kannatanu süüdistatava välja tõstis, siis oli tal kabuhirm ja ta kardab teda praegugi. Peale väljatõstmist käis süüdistatav kannatanu akende taga mitu korda päevas. Kannatanu vahetas kardinad ära. Enne olid läbipaistvad kardinad. Aknad avanevad tänavale ja ei ole ühtegi kohta korteris mis oleks varjatud. Süüdsitatav käis akende taga, koputas akendele, kolkis vastu majaseina. Kuna naabrid olid ka väga häiritud, siis ta koridoridesse enam ei tulnud. Peale vahistamist on B.B kannatanuga ühendust võtnud praktiliselt iga nädal, püüab helistada. Kui kannatanu ei teadnud, mis number on, siis võttis kõned vastu paar korda, rääkisin temaga, aga kui sai aru, et vangla numbrid 8-ga algavad, siis ei võtnud enam kõnesid vastu. Ütles, et ära helista. Lõpetasin kõne ära kui oli ta nutu ja hala ära kuulanud. Tavaliselt võtab kannatanu kohe kõne vastu või helistan tagasi, sest töötab XXX ja paljud XXX helistavad. Kohtuistungil jäi kannatanu lähenemiskeelu kohaldamise taotluse juurde taotluses esitatud tingimustega. KrMS § 3101 lg 1 järgi kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. VÕS § 1055 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud. Eelpool kirjeldatud tõenditega on tõendatud süüdistatava isikuvastane kuritegu kannatanu suhtes. Karistusregistri andmetest tulenev süüdistatavat iseloomustustav kuritegelik käitumine on teiste isikute õigusi ja vabadusi mittearvestav. Süüdistatava alkoholiga seotud eluviisidest ja tema kuriteojärgsest käitumisest on alust järeldada, et süüdistatav ei arvesta kannatanu tahtega suhtlemine lõpetada. KrMS 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldab kohus B.B-le kannatanu R.Õ.i eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, millega keelab B.B 3 aasta jooksul lähenemise R.Õ.i teadaolevale elukohale, töökohale XXX, kui ka mujal lähemale kuni 50 meetrit ning igasugune suhtlemine kirja, telefoni, interneti ja muude sidepidamisvahendite kaudu. Juhuslikul kohtumisel on B.B kohustatud koheselt eemalduma R.Õ.ist 50 meetri kaugusele. Lähenemiskeelu rikkumise tagajärjeks on kriminaalvastutus

§ 3312järgi. Menetluskulud. Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: Kr

MS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 645 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on joobe tuvastamise tasu 14 eurot ja joobeekspertiisi tasu 27 eurot, kokku 41 eurot (tl 96, 103). 13 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud advokaaditasust kaitseülesande täitmise eest kokku on 1050,84 eurot (tl 35-38, 178-180, 188191, 192-194, 201-203). Menetluskulude summa on 1736,84 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades. KrMS § 417 lg 2 alusel on menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14