← Eesti

2-22-9619/8

Obsah (13)§ 468§ 394§ 416§ 187§ 407§ 444§ 445§ 3401§ 423§ 162§ 174§ 175§ 177

2-22-9619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad: ja Asja lahendamise viis

§ 468lg 1 p 1).

  1. Jätta Viru Maakohtu 04.07.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  3. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 720 eurot. Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
  4. Välja mõista V.V.lt ja R.V.lt solidaarselt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu 740 (seitsesada nelikümmend) eurot, s.h riigilõiv kokku 490 eurot ja õigusabikulud 250 eurot. 1

(5)2-22-9619
  1. Välja mõista V.V.lt ja R.V.lt solidaarselt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (740 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
  2. V.V.l ja R.V.l tasuda Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428, makse sooritamisel märkida viitenumber
  3. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 30.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse V.V. (I kostja) ja R.V. (II kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue I kostja vastu Pärnu Maakohtu 28.08.2019 määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-19-116013, millega mõisteti I kostjalt hageja kasuks välja 1657.93 eurot, millele lisanduvad viivised. Maksekäsk on 12.09.2019 edastatud täitmisele kohtutäiturile Kaire Põlts, kes algatas täiteasja nr xxxx. Kohtutäituri 25.04.2022 õiendi kohaselt ei ole I kostja suhtes toimuvates täiteasjades õnnestunud nõudeid kostja lahusvara ja sissetulekute arvelt rahuldada. Kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul lahusvara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik sissenõudja nõue täitemenetluse raames koheselt ja täies ulatuses rahuldada. Võlgniku arestitud arvelduskontodel puuduvad rahalised vahendid, I kostja saab töövõimetoetust summas 267.35 eurot. Elektroonilise Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt puudub võlgnikul töökoht, seega sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuulub sõiduk O.M. (reg.märk xxxx, ehitusaasta xxxx), millel puudub turuväärtus, kuivõrd vara realiseerimise kulud võivad hakata ületama sõiduki turuväärtust. 2

(5)2-22-9619 II kostjalt on Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-120788 hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus 310.96 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. Maksekäsk on 23.09.2020 edastatud täitmisele kohtutäiturile Andrei Krek, kes algatas täiteasja nr xxxx. Täitemenetluse raames laekumisi ei ole toimunud. Kohtutäituri 14.02.2022 õiendi kohaselt on kohtutäitur teinud registervara olemasolu tuvastamiseks päringud vastavatesse registritesse. II kostja on töötu ja saab peretoetusi summas 577.54 eurot. Kohtutäituri kinnitusel ei ole II kostja sissetulekut, kohustusi ja varalist seisu arvestades sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt täitemenetluses võimalik. Kostjate ühisomandisse kuulub kinnistusraamatu väljavõtte järgi korteriomand asukohaga kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Hageja palub lõpetada kostjate ühisomand kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, jagada kostjate ühisvara müügist saadud rahalised vahendid pärast täitekulude mahaarvamist kostjate vahel võrdsetes ning täita kummalegi kostjale jäävate rahaliste vahendite arvelt nende kohustused hageja ees. Menetluskulud vastavalt hageja esitatud menetluskulude nimekirjale palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista.
  1. 04.07.2022 määrusega kohus rahuldas hageja hagi tagamise avalduse ja seadis hagi tagamise abinõuna kostjate ühisomandis olevalt kinnisasjale asukohaga Xxxx keelumärke. Kohus kontrollis hagi tagamise avalduse lahendamisel, et kostjatele ühisomandina alates 03.12.2013 kuuluv kinniasi on omandatud kostjate abielu kestel (xxxx).
  2. Hagimaterjalid toimetati II kostjale kätte 25.08.2022 temaga koos elava isiku (kostja isa R.V.) kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 322 lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid II kostjale R.V. kättetoimetatuks. Hagimaterjalid toimetati I kostjale kätte 15.09.2022 isiklikult. Kohus andis kostjatele tähtaja hagile vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimaterjalid toimetati II kostjale kätte 25.08.20220 ja I kostjale 15.09.2022. Kostjad ei ole tähtaegselt vastust hagile esitanud. 6.

§ 407

lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus märgib põhjendavas osas rahuldatud osas õigusliku põhjenduse, rahuldamata osas teeb põhjendatud otsuse ja esitab selgitused seoses menetluskuludega. 7. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. 3

(5)2-22-9619 PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on asunud seisukohale, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (RKTKo 2-18-1611, p-d 12, 18, 19). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on käesoleval juhul täidetud, mistõttu kuulub hagi ühisvara jagamise nõudes rahuldamisele. Hageja esitab hagis nõude täita kostjatele ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel hageja rahalised nõuded kostjate vastu. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamise tinginud hageja rahaliste nõuete näol ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole hagiavalduses ka sellele tuginenud. Samuti ei saa hageja taotlust käsitleda kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena

§ 445lg 1 alusel.

Kohus selgitab, et TMS § 3 lg 1 kohaselt täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei saa ühisvara jagamise nõude lahendamisel kohtutäituri asemel otsustada, kuidas jaotada täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulem. Kostjatel kinnisasja müümise tagajärjel tekkiva lahusvarale sissenõude pööramise otsustab kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohus on analoogse nõude osas asunud seisukohale, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus

§ 445

lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Kohtud leidsid õigesti, et tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti leidis kolleegium, et olukorras, kus hagis esitatud nõue on õiguslikult perspektiivitu põhjusel, et seda ei ole võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel, ei ole kohtul ka selgitamiskohustust. Sellisel juhul ei ole tegemist puudusega, mida oleks

§ 3401

lg 1 alusel hagi täpsustamisega võimalik kõrvaldada (vt RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758, p-d 10, 13). Lähtudes eeltoodust ja arvestades

§ 407

lg-s 6 sätestatut, jätab kohus hageja vastava nõude

§ 423

lg 2 p 2 alusel (s.o hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada) läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata põhjusel, et hagejal puudub seadusest tulenev õiguslik alus sellise nõude esitamiseks. 8.

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus 4

(5)2-22-9619 jätab Viru Maakohtu 04.07.2022 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud 9.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ühisvara jagamise nõude osas tervikuna, kohus jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 10.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu kokku 490 eurot ja hageja õigusabikulud 720 eurot (7 h x 120 eurot/h käibemaksuta) koos lisanduva viivisega. 11. Kohus leiab, et kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 490 (s.h hagiavalduselt tasutud 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud 70 eurot) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus leiab, et

§ 175lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 720 eurot.

Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2,5 tundi vaatamata sellele, et hagi aluseks on maksekäsust tulenevad nõuded mõlema ühisomaniku vastu. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetsete kostjatega seotud andmeid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 250 (2,5 x100) eurot ning menetluskulud kokku 740 eurot. Nimetatud summa koos hageja taotlusel lisanduva viivisega (

§ 177lg 4) kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.