) § 14 lg 1 alusel tuleb jätta avaldus menetlusse võtmata. Avaldaja on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamise menetlust. Võlgniku eesmärk on menetluse tulemusena vabaneda rahalistest kohustustest. Kohus selgitas, et olukorras, kus võlgnikul puudub vangistuse tõttu mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise võimalus, on võlausaldajate nõuete täitmine perspektiivitu. Samuti on võlgniku vangistus oluliselt pikem (eluaegne, millest võlgnik on ära kandnud 20 aastat), kui seaduses sätestatud tähtaeg kolm aastat kohustustest vabanemise menetluseks (
Seega ei ole võlgnikul käesolevalt võimalik seaduse nõudeid täita, s.o tegeleda tulutoova tegevusega. Kohus selgitas, et võlgnik ei saa vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahju nõuetest (
), suur osa nõuetest/võlgnevustest võib aeguda võlgniku vangistuse ajal ning selle tulemusena võib lõplike kohustuste suurus olla oluliselt väiksem. Võlgniku puhul on tegemist töövõimelise mehega, kellel ei ole ülalpeetavaid. Kohus leidis, et võlgnik ei saa neil asjaoludel olla püsivalt maksejõuetu ning tema pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Kohus märkis samuti, et vangistuses viibimine ei saa olla aluseks võlgnikule soodsamate tingimuste saamiseks ning ettekäändeks võlgadest vabastamise eelduseks olevate kohustuste täitmisel. Avaldaja on seadusevastase käitumisega pannud ennast olukorda, kus ta ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Kohtu hinnangul ei saa avaldust menetleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna riik ei peaks andma õiguskaitset avaldaja eesmärgile vabaneda võlgadest vangistuses viibimise ajal tavapärasest soodsamatel tingimustel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Maakohus on eiranud
lg 6, mille järgi ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Maakohus ei määranud avaldajale usaldusisikut. Avaldaja ei ole süüdi selles, et tal puudub võimalus tegeleda tulutoova tegevusega. Avaldajal pole võimalust õppida riigikeelt. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
MS § 371 lg 2 p 2 alusel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumisel ei saa kohus hinnata avalduse tõendatust, vaid saab lähtuda üksnes avalduses toodud asjaoludest. Maakohus on keeldunud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu ei saa ta tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Samas on maakohus leidnud, et võlgnik ei saa olla püsivalt maksejõuetu, kuna tegemist on töövõimelise isikuga, kellel ei ole ülalpeetavaid ning tema pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Selliselt on maakohtu põhjendused vastuolulised. Ühelt poolt leidis maakohus, et võlgnikul ei ole võimalik sissetulekut teenida, teisalt aga on võlgnik võimeline oma tööga võlad tasuma. Ringkonnakohus märgib, et avalduses toodud asjaoludel (võlgniku kohustused ületavad 8000 eurot ning sissetulek ja vara puuduvad) võib võlgnik olla püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse küsimus tuleb lahendada avalduse sisulisel menetlemisel. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise (
). Usaldusisik mh koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja (
Seega aitab usaldusisik koostöös võlgnikuga selgitada välja võlgniku vara ja kohustused.
lg 1 kohaselt arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgade tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, on kohtul järgmised võimalused: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule; 2) kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
§-s 45 sätestatule; 3) algatada võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt
§-s 19 sätestatule; 4) jätta avaldus rahuldamata või 5) lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. Seega tuleb kõigepealt otsustada maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine, järgmisena selgitab usaldusisik koostöös võlgnikuga välja võlgniku vara ja kohustused ning võimalused tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja alles seejärel arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
-s kattuvad suurel määral varasema pankrotiseaduse regulatsiooniga, kehtib see seisukoht ka praegu. See, kas võlgnik enda kohustusi rikub, on faktiline asjaolu, mis selgub alles tulevikus – kohustustest vabastamise menetluse käigus. 3 Eeltoodud põhjendustel on maakohus ebaõigesti keeldunud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 7. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi kindlaks maakohus. 8.
lg 2 kohaselt võib
-s nimetatud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse
-s ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.
lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab, esitada määruskaebust Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.