KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-21-8725 Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2022, Pärnu Tsiviilasi X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotiha

§ 423lg 3 alusel koosmõjus § 371 lg 1 p-ga 4.

1. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtud määrus on jõustunud. Kohtumäärusega kinnitatud kompromiss hõlmab ka tsiviilasjas x-xx-xxxx menetluse esemeks olevaid nõudeid: kompromisslepingu punktis 2.37 on pooled kokku leppinud järgmises: „1.
2. X OÜ loobub hagist tsiviilasjas 2-21-8725 X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“
3. Kohus leiab, et X OÜ hagi tsiviilasjas x-xx-xxxx tuleb jätta läbi vaatamata, mitte menetlust lõpetada hageja hagist loobumise tõttu. Kinnitatud kompromisslepingu üheks tingimuseks on, et X OÜ loobub nõudest tsiviilasjas nr 2-
4. Pooled ei esitanud kompromisslepingut teistesse menetlustesse peale tsiviilasja x-xx-xxxxx, kuid taotlesid kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlused kõigis hõlmatud kohtuasjades. Kohtukantselei laadis kohtute infosüsteemis kompromisslepingu kõikidesse dokumendi pealkirjas nimetatud tsiviilasjadesse. Sama kompromissi ei ole võimalik kohtumäärusega kinnitada erinevates menetlustes korduvalt. Ühes tsiviilasjas tehtud määrusega ei saa lõpetada menetlust teises tsiviilasjas. Teises asjas kinnitatud kompromissi tingimus ei ole käsitatav siinses tsiviilasjas kohtule suunatud taotlusena menetluse lõpetamiseks hageja hagist loobumise tõttu. Hagist loobumise avaldust tsiviilasjas 2-21-8725 ei ole hageja kohtule esitanud.
5. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kompromissi kinnitamise järel on olukord, kus on olemas Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis

§ 371lg 1 p 4 kohaselt välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Õiguskirjanduses leitakse, et sellisel juhul peaks kohus kompromissiga lahendatud osas jätma hagi läbi vaatamata, kuigi § 423 analoogset alust ette ei näe (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne – Juura; Tallinn 2017, lk 963 (p 3.4.4. alapunkt b)). Eeltoodud põhjendustel, juhindudes

§ 423

lg-st 3 koosmõjus

§ 371lg 1 punktiga 4, kohus jätab hagi läbi vaatamata. 2

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 168lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Sama paragrahvi 3.lõikes nähakse ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Hagi jääb läbi vaatamata seetõttu, et pooled on sõlminud menetluste ülese kokkuleppe, mis välistab siin asjas menetluse jätkumise; kokkulepe on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtumäärusega kinnitatud, määrus on jõustunud ning kinnitatud kokkulepe hõlmab ka menetluskulude jaotust. Seetõttu kohus leiab, et ka siin asjas tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda poolte kokkuleppest, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

1. Kompromisslepingu dokument sisaldab alajaotuses „muud menetluslikud küsimused“ punktis 3.
2. X OÜ taotlust poole riigilõivu tagastamiseks. Kuna kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätab hagi omal algatusel läbi vaatamata, tuleb hagejale

§ 150lg 1 p 3 alusel tagastada kogu tasutud riigilõiv.

Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja 31.05.2021 riigilõivu 300 eurot.

§ 150

lg 1 p 3, lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus tagastab hagejale 300 eurot hageja näidatud arvelduskontole nr EE802200221015199675 Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3