) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega 5
lg 2 teise lause järgi hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Käesoleval juhul on tegemist hagimenetlusega, mistõttu viidatud sätte alusel kostja seletust ei ole võimalik lugeda raha tagastamise tõendamiseks piisavaks.
lg 1 p 5 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 24. novembril 2022 toimunud kohtuistungil antud kostja selgituste kohaselt ta hageja seadusliku esindaja korraldusel ja käsul viis sularaha 2 000 eurot hageja seaduslikule esindajale R.M.’ile tagasi. Kostja soovib seletusega vabaneda raha tagastamise kohustusest, kuid maakohtu arvates ei ole käesoleval juhul võimalik kostja poolt raha üleandmise tõendamiseks lugeda piisavaks kostja seletust, mis ei ole antud vande all. 23.
kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostjal ei ole ühtegi mõistliku põhjendust, miks tema nõudel hageja poolt pangakontole üle kantud raha pidi kostja tagastama sularahas. Kostjal olid kõik vajalikud rekvisiidid hagejale raha ülekandega tagastamiseks olemas. Ei ole ka eluliselt usutav, et kostja tagastas ettemaksu sularahas ilma sularaha üleandmise kohta kinnitust nõudmata.
lg 1 p 9 alusel muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamist rohkem põhistada. 28. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esitas kostjale 22.06.2021 arve nr 1 füüsilise isikuna. Kohtuistungil on kostja teatanud, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana registreerutud. Hageja on äriühing. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 järgi raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seega ei olnud kostja isik, kellel arve esitamise õigus oli ja hagejal ei ole tekkinud õigust selliselt esitatud arve oma raamatupidamises kajastamiseks. Vaidluse lahendamisel nendel asjaoludelt tähtsust ei ole. Menetluskulud 29.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 30. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 31.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja
Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 10.05.2022 esitanud hagiavalduse, 31.05.2022 seisukoha kostja vastusele, 25.11.2022 menetluskulude nimekirja ja on osalenud 22.09.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 20 min ehk 0.33 tundi ja 24.11.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 58 minutit ehk 1 tund. 32. Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, esindatavaga suhtlemiseks asjaolude väljaselgitamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja istungitel osalemiseks kokku 5.66 tundi, sh hagiavalduse koostamiseks 2 tundi (sh õiguslik analüüs), seisukoha koostamiseks 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamiseks 0.33 tundi, istungiteks ettevalmistamiseks kokku 1 tund 7
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 34. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.