← Eesti

2-21-10762/42

Obsah (6)§ 423§ 371§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Tsiviilasja number 2-21-10762 Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2022, Pärnu kohtumaja Xxxxxxxxxxx hagi Xxxxxxxxxxx pankrotihaldur T.S. vast

§ 423lg 3 alusel koosmõjus § 371 lg 1 p-ga 4.

  1. Tsiviilasjas 2-21-10853 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtud määrus on jõustunud. Kohtumäärusega kinnitatud kompromiss hõlmab ka tsiviilasjas 2-21-10762 menetluse esemeks olevaid nõudeid: kompromisslepingu punktis 2.38 on pooled kokku leppinud järgmises: „Lähtudes käesolevas kompromisslepingus kokkulepitust loobub Xxxxxxxxxxx OÜ tsiviilasjas 221-10762 (Xxxxxxxxxxx OÜ hagi Xxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihaldur T.S. vastu vara välistamiseks pankrotivarast) CATECH seimriliini, paketeerija Renholmen välistamise nõuetest ning lehtpuu saematerjali, koguses 40,027m3 (321-280,973)2 ning okaspuu saematerjali koguses 355,735m3 (670-314,265)3 välistamise nõuetest ning pankrotihaldur loobub vastuhagist Xxxxxxxxxxx OÜ vastu tehingute tagasivõitmise korra kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda..“
  2. Kohus leiab, et Xxxxxxxxxxx OÜ hagi tsiviilasjas 2-21-10762 tuleb jätta läbi vaatamata, mitte menetlust lõpetada hageja hagist loobumise tõttu. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-21-8725 Kinnitatud kompromisslepingu üheks tingimuseks on, et Xxxxxxxxxxx OÜ loobub CATECH seimriliini, paketeerija Renholmen välistamise nõuetest ning lehtpuu saematerjali, koguses 40,027m3 (321-280,973)2 ning okaspuu saematerjali koguses 355,735m3 (670-314,265)3 välistamise nõuetest ning pankrotihaldur loobub vastuhagist Xxxxxxxxxxx OÜ vastu tehingute tagasivõitmise korra kehtetuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-21-
  1. Pooled ei esitanud kompromisslepingut teistesse menetlustesse peale tsiviilasja 2-21-10853, kuid taotlesid kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlused kõigis hõlmatud kohtuasjades. Kohtukantselei laadis kohtute infosüsteemis kompromisslepingu kõikidesse dokumendi pealkirjas nimetatud tsiviilasjadesse. Sama kompromissi ei ole võimalik kohtumäärusega kinnitada erinevates menetlustes korduvalt. Ühes tsiviilasjas tehtud määrusega ei saa lõpetada menetlust teises tsiviilasjas. Teises asjas kinnitatud kompromissi tingimus ei ole käsitatav siinses tsiviilasjas kohtule suunatud taotlusena menetluse lõpetamiseks hageja hagist loobumise tõttu. Hagist loobumise avaldust tsiviilasjas 2-21-10762 ei ole hageja kohtule esitanud.
  2. Tsiviilasjas 2-21-10853 kompromissi kinnitamise järel on olukord, kus on olemas Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis

§ 371lg 1 p 4 kohaselt välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Õiguskirjanduses leitakse, et sellisel juhul peaks kohus kompromissiga lahendatud osas jätma hagi läbi vaatamata, kuigi § 423 analoogset alust ette ei näe (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne – Juura; Tallinn 2017, lk 963 (p 3.4.4. alapunkt b)). Eeltoodud põhjendustel, juhindudes

§ 423

lg-st 3 koosmõjus

§ 371lg 1 punktiga 4, kohus jätab hagi läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 168lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Sama paragrahvi 3.lõikes nähakse ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Hagi jääb läbi vaatamata seetõttu, et pooled on sõlminud menetluste ülese kokkuleppe, mis välistab siin asjas menetluse jätkumise; kokkulepe on tsiviilasjas nr 2-21-10853 kohtumäärusega kinnitatud, määrus on jõustunud ning kinnitatud kokkulepe hõlmab ka menetluskulude jaotust. Seetõttu kohus leiab, et ka siin asjas tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda poolte kokkuleppest, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

  1. Kompromisslepingu dokument sisaldab alajaotuses „muud menetluslikud küsimused“ punktis 3.
  2. Xxxxxxxxxxx OÜ taotlust poole riigilõivu tagastamiseks. Kuna kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätab hagi omal algatusel läbi vaatamata, tuleb hagejale

§ 150lg 1 p 3 alusel tagastada kogu tasutud riigilõiv.

Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja 26.05.2021 riigilõivu 1800 eurot ja 01.07.2021 riigilõivu 1600 eurot, kokku 3400 eurot.

§ 150

lg 1 p 3, lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus tagastab hagejale 3400 eurot hageja näidatud arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.