Obsah (4)

§ 172§ 2§ 175§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-13193 Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. Š.. kohustustest vabastamise menetlus Kohtuistungi

) § 171 lg 1, kohustas võlgnikku ennast 1 täitma usaldusisiku ülesandeid ning esitama maakohtule iga-aastase aruande ülesannete täitmise kohta. 2. 10.12.2018.a. saatis kohus võlgnikule nõudekirja aruande esitamiseks. Kohus nõudis N. Š..lt andmeid igakuiste sissetulekute kohta, sealhulgas pangakontode väljavõtteid alates 01.07.2017.a. kuni 01.12.2018.a. ning andmed võlausaldajatele tehtud maksete kohta. Kohus märkis, et kui makseid ei ole tehtud, siis lisada selgitus maksete tegemata jätmise põhjuste kohta 31.01.2019.a esitas võlgnik/usaldusisik aruande, kuid aruanne oli esitatud puudustega. 27.03.2019.a. nõudis kohus võlgnikult/usaldusisikult korrektset aruannet kohustuste täitmise kohta. Kohus märkis, et 31.01.2019.a. maakohtule esitatud ajutise halduri aruandele peale trükitud dokumenti, millele on lisatud erinevad ostutšekid, ei saa kohus lugeda kohaseks usaldusisiku aruandeks. Kohus selgitas, et aruanne peab sisaldama andmeid N. Š.. igakuiste sissetulekute kohta ning andmeid võlausaldajatele tehtud maksete kohta. Kohus selgitas, et

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas välja maksma. 02.05.2019.a. ja 31.01.2020.a esitas N. Š.. aruanded, kuid need olid analoogilised varem esitatuga. Kohus määras ärakuulamise 06.04.2020.a. 23.03.2020.a vastuses selgitas N. Š.., et pärast pankrotimenetlust töötas ta palgaga, mis oli vähem kui miinimum palk Eestis. Töötukassa kaudu leidis töö ja alates 10.12.2017 alustas tööd. Pärast seda alustas võla tasumist x Bankile (nõude omandaja x). N. Š.. arvas ekslikult, et kuna sai võlausaldajalt võlateate, tuleb see tasuda eelisjärjekorras, siis teised võlad. Pankrotihaldur ütles võlgnikule, et temaga rohkem ei tööta, avab talle arvelduskonto ja see ongi kõik. Jurist, kes abistas võlgnikku pankrotimenetluses, kadus kohe pärast kohtuistungit Eestist. Kui N. Š.. koostas aruande 2018 aasta, ütles jurist , et kõik on tehtud valesti. 06.04.2020.a. ärakuulamisel selgitas kohus N. Š..le, kuidas tuleb võlausaldajatele ülekandeid teha.

1. Võlausaldaja Swedbank AS jätab N. Š.. kohustustest vabastamise / vabastamata jätmise kohtu otsustada. Swedbank AS-i nõue oli 973,27 eurot (jaotis 5,08%) ning võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale ühe väljamakse summas 175 eurot (
2. aasta novembris). Võlausaldajate Lüganuse valla, X OÜ ja AS X esindaja Õigusbüroo Verdict märgib, et võlausaldajad jätavad võlgniku kohustustest vabastamise ja vabastamata jätmise kohtu otsustada. Lüganuse valla (varem X OÜ) tunnustatud nõude 1118,40 euro katteks on 2020-2022 laekunud 192,33 eurot; X OÜ tunnustatud nõude 575,22 euro katteks samal perioodil 102,34 eurot ning AS X tunnustatud nõude 6612 katteks 190,33 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Alates 01.07.
4. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

1. aasta
2. juunini.
3. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 22. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

2

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. N. Š.. (pankrotis) võlausaldajatel jäi pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest saamata raha alljärgnevalt: Võlausaldaja X OÜ Swedbank AS X OÜ AS X X OÜ X AS OÜ X OÜ X X OÜ Tunnustatud nõue (EUR) 1 118,40 973,27 575,22 6 612,00 815,66 5 617,66 548,22 730,00 2 184,71 X AS 2 581,27 Kokku jäi välja maksmata nõudeid II järgus 19 175,14 eurot ja III järgus (TF Bank AS nõue) 2 581,27 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse vältel on N. Š.. teinud võlausaldajatele makseid kogusummas 1816,74 eurot, mis on välja maksmata nõuetest ca 8,4 %.
2. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused on sätestatud vastavalt

§ 172ja § 173.

Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud võlgniku süülist käitumist (Riigikohtu määrused 3-2-119-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12) nõuete tasumisel. 3 Kuigi võlgnik tasus esialgu makseid vaid ühele võlausaldajale (X omandatud nõue) ja maksete tasumine ainult ühe võlausaldaja nõude katteks võis küll kahjustada teiste võlausaldajate huve, ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita süülist käitumist, vaid võlgnik oli võlausaldajalt nõudekirja saamisel eksitusse viidud, et esmajoones tuleb nõue tasuda just sellele võlausaldajale (kuigi tegemist oli III järgu nõudega, mis ei olnud kuidagi prioriteetne II järgu nõuete ees). Esitatud aruannetest nähtub, et N. Š.. on kohustustest vabastamise menetluses pöördunud abi saamiseks Harjaks Õigusbüroo poole ja ka selle eest tasunud (mis samuti ei olnud mõistlik ega vajalik ning tasutut oleks saanud kasutada võlausaldajatele maksete tegemiseks), kuid ka see ei näita mitte võlgniku pahatahtlikkust nõuete tasumisest kõrvale hoiduda, vaid pigem oskamatust oma asju ajada. Valdava osa kohustusest vabastamise menetluse kestusest on N. Š.. töötanud, seega tegelenud tulutoova tegevusega vastavalt võimalustele ja tervislikule seisundile. 8. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluses ei ole N. Š.. oma kohustusi rikkunud, vaid püüdnud oma kohustusi täita, küll ei ole oskused ja majanduslik võimekus võimaldanud võlgnevusi tasuda märkimisväärsemas ulatuses. Kuivõrd

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud aluseid, mil kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, ei esine, vabastab kohus N. Š.. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4