lg-le 1 ning märkis, et kostja on kasutanud oma seaduses ja lepingus ettenähtud õigusi ning peatanud makse hagejale kuni kahju selgumiseni. Seega puudub hagejal hetkel õigus hagi ja viivisenõude esitamiseks. Muu hulgas lisas kostja, et Leping näeb ette, et kostjal ei ole kohustust seadme eest enne tasuda, kui sellega seotud puudused on kõrvaldatud (Lepingu p 6.7). Hageja on rikkunud võlasuhtes
ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet sellega, et teades ja ise tunnistades müüdud seadmel esinevaid puudusi, on enne vigade kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamist ja otseselt Lepingu p-s 6.7 ettenähtud kostjapoolset maksetähtaja edasilükkumise õigust rikkudes ennatlikult hagi esitanud ning eelöeldud asjaoludest tulenevalt tuleks jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 1 ja lg 2 p1 alusel läbi vaatamata. Kostja tõi 10.05.2021 kostja täiendustes välja, et hageja tegevuse läbi on kostjal tekkinud kahjud ja kulud seoses Narva Sisekaitseakadeemia (SKA) objektil oleva seadmega summas 8 700 eurot, millele lisandub käibemaks 1 740 eurot. Samuti kandis kostja TalTechi seadmega seoses kahju 10 930 euro suuruses summas (km/ta). Hageja olevat tekitanud kostjale kahju 22 834 eurot ka sellega, et tegi kostja klientidele otsepakkumised kahe seadme osas, müües need kostja klientidele kostja vahendustasu arvelt odavamalt. 22.09.2021 istungil selgitas kostja, et kostja ei ole hagejale nõuet esitanud. Seni on kostja üksnes kirjeldanud oma kahju. Kostja kinnistas, et menetluses ta protsessuaalset tasaarvestuse nõuet esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja nõuab kostjalt Lepinguga määratud ostuhinna tasumist. Ostuhinna tasumine on
Ostuhinna nõude sissenõudmise eelduseks on
lg 1 järgi üksnes kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune (sünallagmaatiline) kohustus hageja kohustusega anda müüjana kostjale kui ostjale üle nii müüdud eseme (praegusel juhul seade) valdus kui ka tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingu p-i 4.
110 lg-le 1.
§-des 110 ja 111 sätestatud õigus on õiguskaitsevahend
lg 1 p 2 tähenduses, mida võlgnik saab kohaldada olukorras, kus võlgniku suhtes on täitmata teise poole (võlausaldaja) kohustus. Kohustuse täitmisest keeldumisel
, sh
näol on tegemist kohustuse täitmist edasilükkava, mitte lõpetava, vastuväitega, mis annab võlgnikule võimaluse lükata oma kohustuse täitmine edasi kuni võlausaldaja poolt tema suhtes kohustuse täitmiseni ehk kohustuse täitmisest keeldumise instituudil on ajutine iseloom ehk tasumise kohustus peatub nagu kostja on seda oma 06.07.2020 ja 22.07.2020 teadetes märkinud. Võttes 9 arvesse, et kostja ei ole oma ostusumma tasumise kohustust täitnud ning on kohustusest täitmisest keeldumist sätestatud õigusnormile korduvalt viidanud (vt hagi Lisa 10 ja 11, tlk 2024; kostja vastus tlk 71) ning kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide võib väljenduda ka teos, siis loeb kohus kostja poolt tahteavalduse kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamiseks antuks. Kuigi võlausaldajal on õiguskaitsevahendi valiku õigus ning kohus ei või vaidluses kohaldada õiguskaitsevahendit, mida ei ole nõutud, ega tuvastada õiguskaitsevahendi kasutamist, millele võlausaldaja ei ole tuginenud, on
puhul samuti tegemist kohustuse täitmisest keeldumisega, lihtsalt suunatud kohustuse täitmisest keeldumisele vastastikuste lepingute puhul ja võlausaldaja võib olla oma õiguse kohustuse täitmisest keeldumisel ebaõigesti kvalifitseerinud. See, kas kohustuse täitmisest keeldumise kohaldamisel
lg 1 p 2 mõttes tuleks kohaldada
Antud juhul on hageja ja kostja kohustused vastastikku seotud, mistõttu on seega tegemist vastastikuse lepinguga ja kohustuse täitmisest keeldumisel tuleks tugineda
. Ka Riigikohus on 12.06.2006 ts.asja nr 3-2-1-50-06 lahendi p-s 15 leidnud, et ostjal on
lg-te 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. Kostja 06.07.2020 ja 22.07.2020 teatistes on ära nimetatud ka Narva SKA-sse paigaldatud seadme puudus, sh kostja põhjendatud kahtlus Kalev SPA-sse, Rocca al Mare-sse, Mäetagusele jne paigaldatud seadmete vastavusest käesoleva vaidlusega mitteseotud lepingu(te)ga, märkides seejuures, et esitab hagejale täpsustatud ja rahaliselt kindlaksmääratud nõuded lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks või oma kohustuse täitmiseks, kui on pärast puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist ja/või info laekumist, kas seadmed on üldse objektil kasutatavad. Kuna keelduda saab üksnes sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, siis on muudel võlasuhetel põhinevad väidetavad puudused eelduslikud ega ole muutunud sissenõutavaks (kostja ei ole konkreetset omapoolset nõuet üldse esitanudki), ei oma nende väljatoomine kostja teatistes käesoleva vaidluse kontekstis tähendust ja kohus jätab need tähelepanuta. Sellest tulenevalt ei esine ka olukord, kus samaaegselt rakenduksid
§-d 110 ja 111. Kuna kohus ei ole seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise ning arvestades, et kohus on tuvastanud kostjapoolse kohustuse täitmise vastuväite esitamise ja ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus müüja ehk hageja kohustusega anda ostjale ehk kostjale üle puudustega asi, kohaldab antud juhul kohus
.
lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kuigi õiguskaitsevahendi esmaseks eelduseks on siiski kohustuse rikkumine, siis hageja kohustuse rikkumise tuvastamine toimub läbi kostja poolt tuginetava õiguskaitse kohaldamise eelduste kontrolli. Seega tuvastab kohus järgmisena, kas kostjal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kohustuse täitmisest keeldumise eeldused on: - Poolte vahel on vastastikune leping; - Vastastikused kohustused on täitmata; - Pool tugineb täitmisest keeldumisele; - Ostja ei võinud
10 5.1 Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud vastastikune leping, mistõttu esimene eeldus
5.2 Kohustuse täitmisest saab keelduda üksnes juhul, kui kohustus on muutunud sissenõutavaks ja veel täitmata ning seejuures ei ole tähtis, kas kohustus on jäänud täielikult täitmata või üksnes osaliseks. Kohus kordab Riigikohtu seisukohta, et ostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega (RKTsKo 12.06.2006 nr 3-2-1-50-06, p 15). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna ostusumma on muutunud sissenõutavaks (mille ka kohus tuvastas), siis puudub kostjal õigus esitada ostusumma tasumisest keeldumise vastuväide (vt hageja 18.09.2020 seisukoha p 5, tlk 78 pöördel; 08.04.2020 hageja menetlusdokumendi p 4 tlk 109 pöördel). Seega kostjal oli õigus esitada kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide ka siis kui temapoolne kohustus tasuda ostusumma oli muutunud sissenõutavaks juba 18.04.2020. Omaette küsimus on, kas esitatud vastuväide oli/on ka õiguspärane ning kostjal oli antud olukorras õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja ei vastuta pärast seadme üleandmist esitatud nõudmiste eest. Tulenevalt Lepingu p-st 6.3 on kauba mittekvaliteetsuse ja Lepingule mittevastavuse eest vastutav müüja. Lepingu p-s 6.4 järgi kontrollitakse ostetavate kaupade mittekvaliteetsust ja vastavust Lepingule poolte esindajate poolt kauba üleandmisel ostjale. Müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest ja kauba kasutuselevõtust põhjustatud kulude eest. Käesolevas vaidluses puudub poolte vahel vaidlus seadme üleandmise-vastuvõtmise üle. Seega seadme üleandmine ja vastuvõtmine toimus ning võiks järeldada, et selle käigus puudusi ei täheldatud. Tuginedes Lepingu p-le 6.4 vabaneks hageja seega olukorras, kus seadme vastuvõtmisel puudusi ei tuvastatud või vähemalt neid ei fikseeritud nõutud korras, hilisematest nõudmistest. Kuigi
on oma olemuselt dispositiivne ning pooled võivad omavahel leppida kokku puudusest teavitamise sisus kui ka puudustest teavitamise tähtaegades, võib vastav kokkulepe olla vastuolus
lg-ga 2 ja seetõttu tühine, kui puudustest teavitamise tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Kohtu hinnangul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest (
lg 3), s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda
lg 3 järgi ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada (vt ka RKTsKs 30.11.2005 ts.asjas nr 3-2-1-131-05, p 13). Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, s.o näiteks antud juhul teostama seadme testimise enne selle paigaldamist objektile. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja
lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama. Ostjalt eeldatav hoolsus sõltub kohtupraktikast tulenevalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest ja pakendi iseärasustest jne. Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kui puudusi seadme üleandmisel ei fikseeritud, siis puudub kostjalt justkui hilisemalt õigus tugineda seadme puudustele ja leiab, et varjatud puuduste kontekstis piirab Lepingu p 6.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetavakohustuse täitmisest keelduda.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lepingu p 6.
lg 1 tähenduses, on järelikult kostja poolt esitatud aktides kirjeldatud tööd käsitletavad seadme kasutamisega kaasnevate tavapäraste töödena. Eelnevalt väljatoodud asjaoludele, järeldustele ja asjaoludele tuginedes on kohtu hinnangul AS C juhatuse liikme kinnitusega tõendatud, et vaidlusalune seade vastab Lepingule. See tähendab omakorda seda, et hageja ei ole Lepingut rikkunud, kostjal puudub sissenõutav nõue hageja vastu ning sellest tulenevalt puudus õiguslik alus õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kohus lisab, et isegi, kui saaks jaatada 2020.aasta novembris, detsembris ning 2021. aasta aprillis seadme töös puudusi, mis oleksid tõlgendatavad seadme Lepingule mittevastavusena
lg 1 tähenduses, siis igal juhul 07.04.2021 seisuga puudusid AS-l C vaidlusaluse seadme suhtes pretensioonid. See tähendab, et isegi kui need enne esinesid, olid need kõrvaldatud. Võttes arvesse, et kohustusest keeldumise instituut on ajutise iseloomuga ning lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab või kinnitab kohustuse täitmist ning lähtudes sellest, et kohustuse võib täita ka kolmas isik, lõppes kohustuse täitmisest keeldumise õigus kirjeldatud puuduse likvideerimisega kolmanda isiku poolt, s.o antud juhul kostja enda poolt ning valitud õiguskaitsevahendi kohaldamise läbi ei oleks võimalik enam sundida hagejat kohustust täitma ehk seadmel puudusi kõrvaldama (seadmel ei olnud enam puudusi). Veel lisab kohus, et isegi kui kostja esitatud tõendite pinnalt saaks jaatada hageja müüdud seadme mittevastavust Lepingule sellel esinenud lekke tõttu, ei saanud etteheidetav puudus olla oluline. Juhul, kui seadme võimalik mittevastavus Lepingule oleks oluline, ei ole eluliselt usutav, et AS C oleks kinnitanud seadme suhtes pretensioonide puudumist. See tähendab omakorda seda, et kostja ei oleks tohtinud keelduda ostusumma tasumise kohustuse täitmisest ka
lg 3 alusel, mis sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus peab olulisena tuua välja ka selle, et vastavalt kohtupraktikale ei anna ainuüksi ostetud asja puuduse olemasolu alust keelduda ostuhinna tasumisest. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. (RKTsKo 05.06.2012 ts.asi nr 3-2-1-42-12, p 9). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on 13 selgitatud (vt p 2.2.5.2. lk 75), et kui enda kohustusi rikkunud müüja esitab ostja vastu pärast viimase poolt
§-des 110 või 111 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamist täitmise hagi, peab ostja selle rahuldamise vältimiseks kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit, s.t esitama täitmisnõude, alandama hinda, nõudma kahju hüvitamist või lepingust taganema. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale täitmisnõuet, alandanud hinda, lepingust taganenud ega nõudnud kahju hüvitamist, puuduks kostjal kohustuse täitmisest keeldumise õigus ka vaidlusaluse seadme mittevastavusel Lepingule. Kokkuvõtvalt, eeltooduga tuvastas kohus, et seade vastab Lepingule ning kostja ei või keelduda oma kohustuse täitmisest, mistõttu tuleb hageja hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja 71 839,84 eurot. Kohus tuvastas, et hagi kuuluks rahuldamisele ka siis kui kohus oleks tuvastanud seadme mittevastavuse Lepingule. Kostja väidetava kahjuga seonduvast
lg 1 alusel ja Lepingu punktis 5.5 sätestatud määras viivist 0,5% päevas tasumata summalt alates 18.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Samuti nõuab hageja kostjalt kooskõlas TsMS § 367 edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõue. Kostja on viivise nõude osas leidnud, et kuna hageja nõue ei ole muutunud veel sissenõutavaks, tuleks hagi jätta läbi vaatamata (vt kostja 09.09.2020 vastus tlk 70 pöördel – 72). Eelnevalt kohus tuvastas, et hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks, mistõttu tuleb jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu punkti 5.5 kohaselt on ostjal kohustus tasuda müüja sellekohasel nõudmisel ostetud kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel ostja poolt viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist sh edasiulatuvalt, võrdsustades selle suuruse hagi hinnaga. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 25.10.2021 14 seisuga on viivis põhinõudelt 199 714,76 eurot. Kuna hageja on taotlenud mitte mõista viivist välja suuremas summas kui seda on põhinõue, kuid kohtuotsuse tegemise päevaks on viivis juba suurem kui hageja põhinõue, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 71 839,84 euro suuruses summas. Menetluskulud 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei pea põhjendatuks kalduda antud juhul kõrvale menetluskulude jaotuse põhimõttest nagu kostja 22.09.2021 istungil osundas. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2 järgi. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.