← Eesti

2-20-12151/35

Obsah (12)§ 110§ 6§ 208§ 108§ 101§ 111§ 220§ 106§ 100§ 217§ 207§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12151 Tsiviilasi SYSTEMAIR AS

§ 110

lg-le 1 ning märkis, et kostja on kasutanud oma seaduses ja lepingus ettenähtud õigusi ning peatanud makse hagejale kuni kahju selgumiseni. Seega puudub hagejal hetkel õigus hagi ja viivisenõude esitamiseks. Muu hulgas lisas kostja, et Leping näeb ette, et kostjal ei ole kohustust seadme eest enne tasuda, kui sellega seotud puudused on kõrvaldatud (Lepingu p 6.7). Hageja on rikkunud võlasuhtes

§ 6

ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet sellega, et teades ja ise tunnistades müüdud seadmel esinevaid puudusi, on enne vigade kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamist ja otseselt Lepingu p-s 6.7 ettenähtud kostjapoolset maksetähtaja edasilükkumise õigust rikkudes ennatlikult hagi esitanud ning eelöeldud asjaoludest tulenevalt tuleks jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 1 ja lg 2 p1 alusel läbi vaatamata. Kostja tõi 10.05.2021 kostja täiendustes välja, et hageja tegevuse läbi on kostjal tekkinud kahjud ja kulud seoses Narva Sisekaitseakadeemia (SKA) objektil oleva seadmega summas 8 700 eurot, millele lisandub käibemaks 1 740 eurot. Samuti kandis kostja TalTechi seadmega seoses kahju 10 930 euro suuruses summas (km/ta). Hageja olevat tekitanud kostjale kahju 22 834 eurot ka sellega, et tegi kostja klientidele otsepakkumised kahe seadme osas, müües need kostja klientidele kostja vahendustasu arvelt odavamalt. 22.09.2021 istungil selgitas kostja, et kostja ei ole hagejale nõuet esitanud. Seni on kostja üksnes kirjeldanud oma kahju. Kostja kinnistas, et menetluses ta protsessuaalset tasaarvestuse nõuet esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused

  1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2020 Lepingu, millega müüja kohustus müüma tellimuses nr 5578055 nimetatud seadme ja ostja kohustuse seadme eest tasuma 71 839,84 eurot müüja esitatud arve alusel 36 kalendripäeva jooksul ja seadme omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle seadme eest tasumisele kuuluva summa täielikul tasumisel (tlk 9 – 10); kostja sai ostetud seadme enda valdusesse, s.t hageja täitis Lepingu seadme üleandmise kohustuse tähenduses (tlk 12); hageja esitas 13.03.2020 kostjale arve nr 001039485 summas 71 839,84 eurot maksetähtajaga 17.04.2020 (t.lk 16). kostja arvet ei tasunud; Seade paigaldati objektile TalTech teadus- ja õppehoone laborisse asukohaga XXX 2020.aasta aprilli lõpus/mai alguses, seadet ei paigaldanud objektile hageja; kostja teavitas 07.05.2020 seadme mõõdistustest 14.05.2020 (tlk 15), mis sai negatiivse tulemuse, s.t seade ei saavutanud suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset.
  3. aasta juunis peetud kirjavahetuses arutasid pooled seadmega seonduvaid probleeme, kus kostja käsitles seadme puudusi, kuid ei teavitanud enam kui kaks kuud hilinenud ostusumma tasumisest keeldumisest (tlk 18, 19). * * * * * * 7 * * * * * 26.06.2020 kinnitas hageja kostjale, et tehasepoolsete vigade korral kannab hageja puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud, tuletades ühtlasi meelde, et kostja ei ole ostusummat tasunud (tlk 19). hageja esitas 01.07.2020 kostjale inkassohoiatuse (tlk 14); kostja esitas 06.07.2020 teate Lepingu olulistest rikkumisest, seadme mittevastavusest Lepingu tingimustele ning õiguskatsevahendite kasutamise kavatsusest (tlk 20-22) ja 22.07.2020 täienduse 06.07.2020 teatele (tlk 23-24); kostja müüb ka ise Menerga kaubamärgiga tähistatud seadmeid; vaidlusaluse seadme lõppostja AS C on seadme eest kostjale tasunud täies ulatuses (tlk 84-87) ega oma kostjalt ostetud seadme suhtes pretensioone (tlk 111). Pooled vaidlevad selle üle, kas: * * * * * hageja on täitnud Lepingut; kostja seade vastas Lepingule; hageja nõue on muutunud sissenõutavaks; kostjal esines õiguslik alus Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmiseks; kostjal on tekkinud kahju ja kas see omab arve tasumata jätmise valguses tähendust.
  4. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja ise on määratlenud kostjaga sõlmitud lepingut kui müügilepingut. Poolte vahel 11.02.2020 sõlmitud lepingu p 1.
  5. järgi müüja müüb ja ostja ostab müüja poolt pakutavat kaupa. Ostetava-müüdava kauba kogus, sortiment ja hind on määratud kindlaks ostja poolt esitatud tellimuses ja müüja poolt kinnitatud tellimuse kinnitusel 5578055, mis on Lepingu lisa nr
  6. Kohtu hinnangul tuleb antud vaidluse lahendamisel kohaldada müügilepingu sätteid.

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja nõuab kostjalt Lepinguga määratud ostuhinna tasumist. Ostuhinna tasumine on

§ 208lg 1 järgi ostja põhikohustuseks.

Ostuhinna nõude sissenõudmise eelduseks on

§ 108

lg 1 järgi üksnes kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune (sünallagmaatiline) kohustus hageja kohustusega anda müüjana kostjale kui ostjale üle nii müüdud eseme (praegusel juhul seade) valdus kui ka tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingu p-i 4.

  1. kohaselt on seadme tarnetähtaeg kokkuleppeline (vt hagi Lisa 1 p 4.1., tlk 9). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai seadme valduse hagis märgitud ajal, s.o hiljemalt 18.02.2020 (vt hagi p 2, tlk 2 pöördel ja hagi Lisa 2, tlk 12). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei oleks enda Lepingust tulenevat seadme üleandmise kohtust täitnud või kostja ei oleks keeldunud vaidlusaluse seadme vastuvõtmisest. Seega täitis hageja oma seadme üleandmise kohustuse ja kostja võttis seadme vastu. Kostja on tuginenud üleantud ja vastuvõetud seadme puudustele ning keeldunud omapoolse kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt tuvastab kohus, kuidas leppisid pooled kokku kostja kohustuses asja eest tasuda ning kas hageja ostusumma täitmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Seejärel võtab kohus seisukoha, kas kostjal oli/on õiguslik alus ostusumma mittetasumiseks ning kas ja kuidas mõjutab hageja nõude täitmist kostja võimalik kahju. Ostusumma tasumise kohustusest
  2. Lepingu p-s 5.2 leppisid hageja ja kostja kokku, et ostja kohustub tasuma müüjale punktis 5.1 nimetatud summa 36 kalendripäeva jooksul müüja poolt esitatud arve alusel. Hageja esitas 8 kostjale arve 13.03.2020 summas 71 839,84 eurot maksetähtajaga 17.04.2020 (tlk 13). Kostja arvet ei tasunud. Kostja asus seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe, et seadme eest tasutakse siis, kui see töötab puudusteta ning vastavasisuline kokkulepe on kokku lepitud Lepingu p-des 6.6 ja 6.7 (vt kostja vastus, tlk 71; 12.04.2021 istung 00:04:25, tlk 116 pöördel; 22.09.2021 istung 01:29:53 tlk 197). Samuti on kostja tuginenud Lepingu p-dele 6.
  3. ja 6.
  4. 06.07.2020 teates (vt hagi Lisa 10, tlk 20). Lepingu p 6.
  5. järgi kauba mittekvaliteetsuse ja/või lepingule mittevastavuse korral lepivad pooled eraldi kokku: 6.6.
  6. puudustega kauba asendamise suhtes müüja poolt müüja kulul; 6.6.
  7. kauba puuduste tasuta kõrvaldamise suhtes müüja poolt; 6.6.
  8. ostuhinna vastava alandamise suhtes. Lepingu punkti 6.
  9. kohaselt puudustega kauba asendamisel müüja poolt lükkub kauba eest tasumise maksetähtaeg asendatava kauba osas edasi. Puudustega kauba osas jäävad jõusse senised maksetingimused. Kohus nõustub hageja seisukohaga (vt hageja 10.05.2021 menetlusdokumendi p 13, tlk 169 pöördel), et ostuhinna maksetähtaeg lükkub edasi üksnes siis, kui puudustega seade müüja poolt asendatakse ning puudustega seadme asendamise ajal saabub ka maksetähtaeg. Seadme asendamises müüja poolt peavad aga pooled Lepingu p 6.6.
  10. järgi kokku leppima. Kostja küll viitab Lepingu p-le 6.7., kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja ja kostja oleksid kokku leppinud seadme asendamises hageja kulul. Samuti ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, et poolte vahel oleks mõni muu kokkulepe, mis kinnitaks/tõendaks kostja väidet nagu kostja kohustus tasuma alles pärast seadme puudusteta töötamise. Kuna hageja ei ole käesolevas vaidluses andnud nõustumust vaidlusaluse seadme asendamiseks hageja kulul ning kostja ei ole ostusumma maksetähtaja pikenemise osas Lepingu p 6.
  11. kohaldatavust tõendanud, ja pooled on Lepingus kokku leppinud ostusumma maksmise tähtajas, tuli kostjal täita ostetud seadme eest tasumise kohustus kooskõlas Lepingu p-ga 5.
  12. hiljemalt 17.04.
  13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tuginedes TsÜS § 147 lg-le 2 muutus hageja nõue sissenõutavaks 18.04.2020, sest alates sellest päevast võis viimane nõuda kostjalt 71 839,84 euro tasumist. Seega tuleb jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohustuse täitmisest keeldumisest
  14. Hageja esitas kostjale 01.07.2020 inkassohoiatuse, milles nõuab kostjalt Lepinguga määratud ostuhinna tasumist, mis muutus sissenõutavaks 18.04.2020 (vt hagi Lisa 4 tlk 14). Inkassohoiatuse järgselt saatis kostja hagejale kaks teatist – 06.07.2020 ja 22.07.2020 (vt hagi Lisa 10 ja 11, tlk 20-24), milledes teatab, et kuna seadmel esineb puudusi, peatab kostja hageja arve tasumise kuni seadmetega seotud probleemide selgumise ja lahendamiseni. Samuti on kostja teatanud, et esitab täpsustatud ja rahaliselt kindlaksmääratud nõuded lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks või oma kohustusest täitmisest keeldumiseks pärast seadme puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist ja/või info laekumist, kas seadmed üldse objektil kasutatavad on. Kostja on oma vastuses hagile kirjutanud (vt tlk 71), et kostja ei keeldunud 06.07.2020 ja 22.07.2020 teatistes (vt hagi Lisa 10 ja 11, tlk 20-24) seadme eest tasumast, vaid on teatanud, et peatab makse hagejale kuni tegeliku kahju suuruse selgumiseni ja seetõttu puudub hagejal õigus hagi esitada. Kostja on nimetatud dokumentides viidanud

110 lg-le 1.

§-des 110 ja 111 sätestatud õigus on õiguskaitsevahend

§ 101

lg 1 p 2 tähenduses, mida võlgnik saab kohaldada olukorras, kus võlgniku suhtes on täitmata teise poole (võlausaldaja) kohustus. Kohustuse täitmisest keeldumisel

§ 110

, sh

§ 111

näol on tegemist kohustuse täitmist edasilükkava, mitte lõpetava, vastuväitega, mis annab võlgnikule võimaluse lükata oma kohustuse täitmine edasi kuni võlausaldaja poolt tema suhtes kohustuse täitmiseni ehk kohustuse täitmisest keeldumise instituudil on ajutine iseloom ehk tasumise kohustus peatub nagu kostja on seda oma 06.07.2020 ja 22.07.2020 teadetes märkinud. Võttes 9 arvesse, et kostja ei ole oma ostusumma tasumise kohustust täitnud ning on kohustusest täitmisest keeldumist sätestatud õigusnormile korduvalt viidanud (vt hagi Lisa 10 ja 11, tlk 2024; kostja vastus tlk 71) ning kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide võib väljenduda ka teos, siis loeb kohus kostja poolt tahteavalduse kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamiseks antuks. Kuigi võlausaldajal on õiguskaitsevahendi valiku õigus ning kohus ei või vaidluses kohaldada õiguskaitsevahendit, mida ei ole nõutud, ega tuvastada õiguskaitsevahendi kasutamist, millele võlausaldaja ei ole tuginenud, on

§ 111

puhul samuti tegemist kohustuse täitmisest keeldumisega, lihtsalt suunatud kohustuse täitmisest keeldumisele vastastikuste lepingute puhul ja võlausaldaja võib olla oma õiguse kohustuse täitmisest keeldumisel ebaõigesti kvalifitseerinud. See, kas kohustuse täitmisest keeldumise kohaldamisel

§ 101

lg 1 p 2 mõttes tuleks kohaldada

§ 110või 111, on õiguse kohaldamise küsimus.

Antud juhul on hageja ja kostja kohustused vastastikku seotud, mistõttu on seega tegemist vastastikuse lepinguga ja kohustuse täitmisest keeldumisel tuleks tugineda

§ 111

. Ka Riigikohus on 12.06.2006 ts.asja nr 3-2-1-50-06 lahendi p-s 15 leidnud, et ostjal on

§ 111

lg-te 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. Kostja 06.07.2020 ja 22.07.2020 teatistes on ära nimetatud ka Narva SKA-sse paigaldatud seadme puudus, sh kostja põhjendatud kahtlus Kalev SPA-sse, Rocca al Mare-sse, Mäetagusele jne paigaldatud seadmete vastavusest käesoleva vaidlusega mitteseotud lepingu(te)ga, märkides seejuures, et esitab hagejale täpsustatud ja rahaliselt kindlaksmääratud nõuded lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks või oma kohustuse täitmiseks, kui on pärast puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist ja/või info laekumist, kas seadmed on üldse objektil kasutatavad. Kuna keelduda saab üksnes sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, siis on muudel võlasuhetel põhinevad väidetavad puudused eelduslikud ega ole muutunud sissenõutavaks (kostja ei ole konkreetset omapoolset nõuet üldse esitanudki), ei oma nende väljatoomine kostja teatistes käesoleva vaidluse kontekstis tähendust ja kohus jätab need tähelepanuta. Sellest tulenevalt ei esine ka olukord, kus samaaegselt rakenduksid

§-d 110 ja 111. Kuna kohus ei ole seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise ning arvestades, et kohus on tuvastanud kostjapoolse kohustuse täitmise vastuväite esitamise ja ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus müüja ehk hageja kohustusega anda ostjale ehk kostjale üle puudustega asi, kohaldab antud juhul kohus

§ 111

.

§ 111

lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kuigi õiguskaitsevahendi esmaseks eelduseks on siiski kohustuse rikkumine, siis hageja kohustuse rikkumise tuvastamine toimub läbi kostja poolt tuginetava õiguskaitse kohaldamise eelduste kontrolli. Seega tuvastab kohus järgmisena, kas kostjal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kohustuse täitmisest keeldumise eeldused on: - Poolte vahel on vastastikune leping; - Vastastikused kohustused on täitmata; - Pool tugineb täitmisest keeldumisele; - Ostja ei võinud

§ 111lg 3 järgi keelduda oma kohustuse täitmisest.

10 5.1 Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud vastastikune leping, mistõttu esimene eeldus

§ 111kohaldamiseks on täidetud.

5.2 Kohustuse täitmisest saab keelduda üksnes juhul, kui kohustus on muutunud sissenõutavaks ja veel täitmata ning seejuures ei ole tähtis, kas kohustus on jäänud täielikult täitmata või üksnes osaliseks. Kohus kordab Riigikohtu seisukohta, et ostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega (RKTsKo 12.06.2006 nr 3-2-1-50-06, p 15). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna ostusumma on muutunud sissenõutavaks (mille ka kohus tuvastas), siis puudub kostjal õigus esitada ostusumma tasumisest keeldumise vastuväide (vt hageja 18.09.2020 seisukoha p 5, tlk 78 pöördel; 08.04.2020 hageja menetlusdokumendi p 4 tlk 109 pöördel). Seega kostjal oli õigus esitada kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide ka siis kui temapoolne kohustus tasuda ostusumma oli muutunud sissenõutavaks juba 18.04.2020. Omaette küsimus on, kas esitatud vastuväide oli/on ka õiguspärane ning kostjal oli antud olukorras õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja ei vastuta pärast seadme üleandmist esitatud nõudmiste eest. Tulenevalt Lepingu p-st 6.3 on kauba mittekvaliteetsuse ja Lepingule mittevastavuse eest vastutav müüja. Lepingu p-s 6.4 järgi kontrollitakse ostetavate kaupade mittekvaliteetsust ja vastavust Lepingule poolte esindajate poolt kauba üleandmisel ostjale. Müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest ja kauba kasutuselevõtust põhjustatud kulude eest. Käesolevas vaidluses puudub poolte vahel vaidlus seadme üleandmise-vastuvõtmise üle. Seega seadme üleandmine ja vastuvõtmine toimus ning võiks järeldada, et selle käigus puudusi ei täheldatud. Tuginedes Lepingu p-le 6.4 vabaneks hageja seega olukorras, kus seadme vastuvõtmisel puudusi ei tuvastatud või vähemalt neid ei fikseeritud nõutud korras, hilisematest nõudmistest. Kuigi

§ 220

on oma olemuselt dispositiivne ning pooled võivad omavahel leppida kokku puudusest teavitamise sisus kui ka puudustest teavitamise tähtaegades, võib vastav kokkulepe olla vastuolus

§ 106

lg-ga 2 ja seetõttu tühine, kui puudustest teavitamise tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Kohtu hinnangul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest (

§ 220

lg 3), s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda

§ 220

lg 3 järgi ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada (vt ka RKTsKs 30.11.2005 ts.asjas nr 3-2-1-131-05, p 13). Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, s.o näiteks antud juhul teostama seadme testimise enne selle paigaldamist objektile. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja

§ 220

lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama. Ostjalt eeldatav hoolsus sõltub kohtupraktikast tulenevalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest ja pakendi iseärasustest jne. Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kui puudusi seadme üleandmisel ei fikseeritud, siis puudub kostjalt justkui hilisemalt õigus tugineda seadme puudustele ja leiab, et varjatud puuduste kontekstis piirab Lepingu p 6.

  1. teine lause osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ kostjat liigselt, vabastades hageja varjatud puuduste esinemisel vastutusest. Seetõttu on kohtu hinnangul Lepingu p 6.
  2. osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ seadusega vastuolus ja seega tühine. Kohus lisab, et olukorras, kus tuvastatud puudused ja sellega kaasnevad kulud on seotud seadme kasutuselevõtust, ei ole tegemist varjatud puudustega ning sellekohaste nõuete eest hageja ei vastutaks sh Lepingu p 6.4 järgi. 11 Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjapoolne kohustus on täitmata. Kohustuse täitmisest saab ostja ehk kostja keelduda, kui hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud ning hageja täitmata kohustus on muutunud sissenõutavaks.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetavakohustuse täitmisest keelduda.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lepingu p 6.

  1. kohaselt peab kaup vastama valmistajatehase poolt kirjalikult avaldatud standardile, tehnilistele tingimustele, kvaliteedinõuetele ning Lepingule. Lepingu p-s 6.
  2. on pooled leppinud kokku „Kauba mittekvaliteetsuses“ ja „Kauba mittevastavuses“, mille p 6.2.
  3. järgi on kaup mittekvaliteetne kui see ei vasta kvaliteedistandardile, mõnele muule poolte vahel kokku lepitud kauba kvaliteeti tõendavale dokumendile või muule loetlemata puudusele. Kohus on 12.04.2021 istungil selgitanud pooltele tõendamiskoormist, s.t et muu hulgas peab kostja tõendama, millistele tingimustele pidi asi vastama ja millele siis ei vastanud. Kostja on ostetud seadme puuduste osas toonud välja (vt kostja vastus tlk 71, Lisa 1 tlk 74; 28.09.2020 seisukoha p 2-4 tlk 93 pöördel, 94; 10.05.2021 kostja täienduse p2.1-2.6 tlk 119 pöördel), et kuna vaidlusaluse seadme Adconair 761901 survetestil ei saavutanud seade õhulekke tõttu vajalikku survetaset, ei vasta ostetud seade EVS-EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud standardile ja Eurovent sertifikaadile ja pooltevahelises lepingus kehtestatud kvaliteedinõuetele. Seega väidab kostja, et hageja on andnud talle üle puudustega seadme ning iseenesest ei vaidle ka pooled, et kostja on hagejale puudustest kirjutanud. Iseenesest ei ole sellele, et vaidlusalusel seadmel olid õhulekkega seonduvad probleemid, hageja ka vastu vaielnud (vt hagi p 17 tlk 3 pöördel; hageja 18.09.2020 seisukoha p 5 tlk 78 pöördel). Küll aga on hageja leidnud, et kuna seadme transpordi ja paigalduse eest vastutas kostja, võisid sellekohased puudused tekkida ebaõigest seadme transpordist ja/või paigaldusest, samuti ei ole seadme kvalitatiivsed puudused tuvastatud koostöös tootjatehasega (vt 18.09.2020 hageja seisukoha p 19 tlk 81; 10.05.2021 menetlusdokumendi p 15 tlk 169 pöördel). Samal ajal puudub poolte vahel ka vaidlus, et kostja müüs vaidlusaluse seadme ettevõttele AS C kes on vaidlusaluse seadme enda poolt täies ulatuses tasunud (tlk 84-87), seade on kasutuses (vt 12.04.2021 istungi protokoll 00:10:21 tlk 116 pöördel). Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja on hagejale kirjutanud puudustest, esitades lausa seetõttu kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite, on kostja väide puuduse osas siiski vastuoluline, sest 22.07.2020 täiendatud teates on kostja loetlenud seadmed, mille vastavuses kehtestatud standarditele on kostjal põhjendatud kahtlus ning nimetatud loetelus on kostja ära nimetanud ka vaidlusaluse seadme koos selle ostusummaga (km/ta, vt tlk 23 pöördel). Kuna ka hageja on menetluses avaldanud vastuolulisi seisukohti võimalike puuduste olemasolu ning nende omaksvõtu kohta, tuleb kohtu hinnangul tuvastada seadme Lepingutingimustele vastavus läbi AS C rahulolu seadme töö suhtes. Kohus põhjendab seda sellega, et kuna AS C on vaidlusaluse seadme valdaja (omandit ei ole saanud kostja viimasele üle anda, sest Lepingu p 3.
  4. järgi on see veel ostusumma tasumata jätmise tõttu hagejal) ja reaalne kaustaja, saab üksnes AS C anda hinnangu, kas seade vastab Lepingule või esinevad selle kvaliteedis puudused kasvõi kostja poolt hagejale kirjutatud lekete näol. 12 Kostja esitas 10.05.2021 kohtule tõenditena muu hulgas 02.10.2020 (tlk 144 pöördel), 20.11.2020 (tlk 143 pöördel), 30.11.2020 (tlk 143), 07.12.2020 (tlk 142), 03.12.2020 (tlk 141), 15.12.2020 (tlk 140 pöördel) ja 01.04.2020 (tlk 139 pöördel) teostatud tööde aktid ja 10.10.2020 arve nr 201012 (tlk 144), 30.11.2020 arve nr 201126 (tlk 142 pöördel), 31.12.2020 arve nr 201212 (tlk 140), 07.04.2021 arve nr 210410 (tlk 139), 04.12.2020 Menerga seadme defekteerimise akti nr 20121 (tlk 141 pöördel) ning 08.12.2020 e-kirja AS C, X AS-i ja X töötajate vahel koos e-kirja manusega sh SV-3 seadme puudustest ja päevakavast, sh 16.12.2020 e-kirja X AS-i ja AS C töötaja vahel (tlk 146 – 158). Loetletud dokumentidest nähtub, et need on seotud objektil xxx teostatud töödega. Kostja on soovinud nimetatud tõenditega tõendada, et seadme töös esinesid probleemid ja kostja kandis vaidlusaluse seadme tõttu TalTechi teadus- ja õppehoone laboris oleva seadmel esinevate puuduste tõttu kulusid. Samal ajal on AS C AE juhatuse liige E. R. 07.04.2021 kinnitanud, et Menerga seade on tarnitud xxx objektile, on tellijale üle antud ja tänaseni (s.o kuni 07.04.2021) pretensioonid puuduvad (08.04.2021 hageja menetlusdokumendi Lisa 1 ja 2 tlk 111-112). Kostja ei ole vastavasisulisele kinnitusele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb lugeda AS C kinnitus kui faktiline asjaolu TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõetuks. Seega kuna kostja vastutaks sama seadme edasimüümisel AS-le C seadme lepingule vastavuse eest ning juhul, kui seadmel oleksid esinenud või esineksid puudused, mille tõttu ei vasta seade Lepingule, nagu kostja käesolevas menetluses väidab olevat, ei ole eluliselt usutav, et seadme tegeliku valdaja seaduslik esindaja oleks kinnitanud seadme vastavust Lepingule. Kuna iga puudus ei pruugi veel olla lepingutingimustele mittevastavuseks

§ 217

lg 1 tähenduses, on järelikult kostja poolt esitatud aktides kirjeldatud tööd käsitletavad seadme kasutamisega kaasnevate tavapäraste töödena. Eelnevalt väljatoodud asjaoludele, järeldustele ja asjaoludele tuginedes on kohtu hinnangul AS C juhatuse liikme kinnitusega tõendatud, et vaidlusalune seade vastab Lepingule. See tähendab omakorda seda, et hageja ei ole Lepingut rikkunud, kostjal puudub sissenõutav nõue hageja vastu ning sellest tulenevalt puudus õiguslik alus õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kohus lisab, et isegi, kui saaks jaatada 2020.aasta novembris, detsembris ning 2021. aasta aprillis seadme töös puudusi, mis oleksid tõlgendatavad seadme Lepingule mittevastavusena

§ 207

lg 1 tähenduses, siis igal juhul 07.04.2021 seisuga puudusid AS-l C vaidlusaluse seadme suhtes pretensioonid. See tähendab, et isegi kui need enne esinesid, olid need kõrvaldatud. Võttes arvesse, et kohustusest keeldumise instituut on ajutise iseloomuga ning lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab või kinnitab kohustuse täitmist ning lähtudes sellest, et kohustuse võib täita ka kolmas isik, lõppes kohustuse täitmisest keeldumise õigus kirjeldatud puuduse likvideerimisega kolmanda isiku poolt, s.o antud juhul kostja enda poolt ning valitud õiguskaitsevahendi kohaldamise läbi ei oleks võimalik enam sundida hagejat kohustust täitma ehk seadmel puudusi kõrvaldama (seadmel ei olnud enam puudusi). Veel lisab kohus, et isegi kui kostja esitatud tõendite pinnalt saaks jaatada hageja müüdud seadme mittevastavust Lepingule sellel esinenud lekke tõttu, ei saanud etteheidetav puudus olla oluline. Juhul, kui seadme võimalik mittevastavus Lepingule oleks oluline, ei ole eluliselt usutav, et AS C oleks kinnitanud seadme suhtes pretensioonide puudumist. See tähendab omakorda seda, et kostja ei oleks tohtinud keelduda ostusumma tasumise kohustuse täitmisest ka

§ 111

lg 3 alusel, mis sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus peab olulisena tuua välja ka selle, et vastavalt kohtupraktikale ei anna ainuüksi ostetud asja puuduse olemasolu alust keelduda ostuhinna tasumisest. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. (RKTsKo 05.06.2012 ts.asi nr 3-2-1-42-12, p 9). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on 13 selgitatud (vt p 2.2.5.2. lk 75), et kui enda kohustusi rikkunud müüja esitab ostja vastu pärast viimase poolt

§-des 110 või 111 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamist täitmise hagi, peab ostja selle rahuldamise vältimiseks kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit, s.t esitama täitmisnõude, alandama hinda, nõudma kahju hüvitamist või lepingust taganema. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale täitmisnõuet, alandanud hinda, lepingust taganenud ega nõudnud kahju hüvitamist, puuduks kostjal kohustuse täitmisest keeldumise õigus ka vaidlusaluse seadme mittevastavusel Lepingule. Kokkuvõtvalt, eeltooduga tuvastas kohus, et seade vastab Lepingule ning kostja ei või keelduda oma kohustuse täitmisest, mistõttu tuleb hageja hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja 71 839,84 eurot. Kohus tuvastas, et hagi kuuluks rahuldamisele ka siis kui kohus oleks tuvastanud seadme mittevastavuse Lepingule. Kostja väidetava kahjuga seonduvast

  1. Kostja on 10.05.2021 kostja täiendustes toonud välja, milliste projektide või hageja tegevuse läbi on kostjal tekkinud kahju ja kulud. Narva Sisekaitseakadeemia objektiga seotud kulude tõendamiseks esitas kostja tõenditena mõõtmisprotokollid, kaetud tööde aktid/saatekirjad ja arve (vt tlk 122 – 138) ning saamata jäänud tulu tõendamiseks X OÜ-le saadetud arve ja ekirjavahetuse X OÜ-ga; lepinguprojekti, hinnapakkumise ning e-kirjavahetuse X Eesti AS-ga (vt tlk 160-166). 28.09.2020 on kostja esitatud võõrkeelse dokumendina sertifikaadi, millele on hageja esitanud vastuväite TsMS § 33 lg-le 1 tuginedes. Dokumendist nähtub, et see puudutab Narva Taltechi projekti. Kuna kostja on istungil teatanud, et ta ei ole esitanud ega ka esita käesolevas menetluses protsessuaalset tasaarvestuse nõuet, puudub esitatud tõenditel seega tõendina väärtus vaidlusaluse seadme Lepingule vastavuse hindamise, sh kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kohaldamise õiguse seisukohalt ja kohus jätab need tähelepanuta. Sellest tulenevalt puudub vajadus arvestada ka asja lahendamisel hageja poolt 06.06.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud Narva SKA objektiga seotud seadme müügilepingut, kostja 31.07.2020 e-kirja OÜ-le X; hageja arvet XEesti AS-le ja X OÜ-le (vt tlk 177-182). Viivisest
  2. Hageja nõuab kostjalt

§ 113

lg 1 alusel ja Lepingu punktis 5.5 sätestatud määras viivist 0,5% päevas tasumata summalt alates 18.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Samuti nõuab hageja kostjalt kooskõlas TsMS § 367 edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõue. Kostja on viivise nõude osas leidnud, et kuna hageja nõue ei ole muutunud veel sissenõutavaks, tuleks hagi jätta läbi vaatamata (vt kostja 09.09.2020 vastus tlk 70 pöördel – 72). Eelnevalt kohus tuvastas, et hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks, mistõttu tuleb jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu punkti 5.5 kohaselt on ostjal kohustus tasuda müüja sellekohasel nõudmisel ostetud kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel ostja poolt viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist sh edasiulatuvalt, võrdsustades selle suuruse hagi hinnaga. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 25.10.2021 14 seisuga on viivis põhinõudelt 199 714,76 eurot. Kuna hageja on taotlenud mitte mõista viivist välja suuremas summas kui seda on põhinõue, kuid kohtuotsuse tegemise päevaks on viivis juba suurem kui hageja põhinõue, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 71 839,84 euro suuruses summas. Menetluskulud 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei pea põhjendatuks kalduda antud juhul kõrvale menetluskulude jaotuse põhimõttest nagu kostja 22.09.2021 istungil osundas. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2 järgi. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.