Obsah (6)

§ 234§ 68§ 15§ 16§ 33§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2022 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2861 (2440,22,002990) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistun

§ 234

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada rahalise karistusega 85 trahviühikut, s.o 340 eurot.

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg alates 16.07.2022 kell 18.32 kuni 17.07.2022 kell 21.20, s.o 10 trahviühikut (40 eurot) ning lõplikuks karistuseks mõista 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Rahatrahv summas 300 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele EE777700771003813400 LHV Pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber

1. 1 Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. MENETLUSE KÄIK 16.07.2022 koostas patrullpolitseinik V M väärteoprotokolli AB 1615245 selle fakti kohta, et Aleksandr Sobolev 16.07.2022 kell 18.32 Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Niidu 2 – Rakvere 11 juures juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politsei alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Sellega rikkus Aleksandr Sobolev LS § 38 lg
2. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 234 lg 1 järgi. 10.08.2022 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova väärteoasjas 2440,22,002990 otsuse, milles pidas tõendatuks Aleksandr Sobolevi poolt LS § 38 lg 1 toime pandud rikkumist ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena LS § 234 lg 1 järgi 115 trahviühikut summas 460 eurot. 18.08.2022 esitas Aleksandr Sobolev kaebuse nimetatud otsuse peale. 21.09.2022 esitas Aleksandr Sobolev kohtule täiendatud kaebuse. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse esitaja ei ole toime pannud tegu, mille eest teda karistati. Ta on sõiduauto xxx xxx omanik. Sõiduauto oli pargitud ja Aleksandr Sobolev viibis roolis. Sõitis juurde politseipatrull, tema juurde tulid kaks politseinikku, kes kontrollisid kaebuse esitaja dokumente. Umbes 15 minuti pärast sõitis Aleksandr Sobolev 100 m, seejärel peatus ta liikulusreegleid rikkumata. Minuti pärast hakkas uuesti liikuma. Mingit sõiduauto kohustuslikku peatumismärguannet politsei poolt ei olnud tehtud. Samuti ei olnud talle selgitatud, millist õigusnormi ta oli rikkunud. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda seda, et kaebuse esitaja ei ole varem karistatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 2 Menetlusalune isik Aleksandr Sobolev andis ütlusi, et 16.07 seisis ta Xxxga politsei juures parklas ja tema juurde tuli politseinik küsima, miks seal seisab. Ütles, et seisab, kedagi ei sega ja politseinik läks ära. 10-15 minuti pärast käivitas mootori ja hakkas sõitma Niidu tänavale, peatus kortermaja juures. Nägi, et politseinik tahtis paremat ust avada, kuid ei saanud aru, mis tahavad ja hakkas liikuma. Ta sõitis linna, tema taga sõidukeid ei olnud. Esimesel korral, kui politseinik tema juurde tuli, nägi eemal ka politseiautot, vilkurid ei töötanud. Teisel korral, kui politseinik tahtis auto ust avada, sõitis ära, kuna ei tahtnud temaga rääkida, näitas juba enne dokumente. Politseiautot ta siis ei näinud. Tunnistaja B M ütluste kohaselt 16.07 kella 17.30 paiku said väljakutse politsei hoone juurde seoses jälitamisega. Avaldaja näitas oma jälitajat ja ta läks küsima, miks ta seal on. Isik vastas, et sõidab, kus tahab. Ta selgitas, et tema tegevus häirib avaldajat ja see on rikkumine. Siis kõik istusid oma autodesse. Esimesena lahkus avaldada, siis Sobolev ja nemad viimasena. Liikusid jaoskonna juurest vasakule Jaama 35 maja poole. Nägi, et teataja keeras paremale ja Sobolev sõitis talle järgi. Andis peatumismärguande punase-sinise vilkuriga, vilkurid töötasid kogu aeg. Nad sõitsid Sobolevi järel nägemisulatuses. Paarimees läks juhi kõrvalistme ukse juurde ja tema läks teataja juurde, et ta saaks edasi sõida. Kui paarimees läks auto juurde, hakkas auto liikuma, jõudis öelda et politsei, Sobolev andis gaasi ja sõitis ära. Sobolev keeras vasakule, peatus Rakvere 11 maja juures, peatusid nii et ta ära ei saa minna. Läksid auto juurde, algul oli kõik rahulik, siis ta hakkas vastupanu osutama, üritas teda lüüa. Paarimees sai viga. Nad kutsusid teise patrulli ja kiirabi. Arvab, et Sobolev pidi nägema vilkureid, helisignaal ei töötanud. Tunnistaja R L ütluste kohaselt 16.07.2022 kella 18 paiku said väljakutse isikult, et keegi pikemat aega sõidab tema järel. Tegu oli naabritega, kellel on konflikt. Ta läks xxx juhi juurde ja küsis, miks ta isikut jälitab ning et see on karistatav. Isik ütles, et tal ükskõik, sõidab, kus tahab. Kõik istusid autodesse ja Xxx juht sõitis avaldajale järele, peatus Rahu 35b juures. Xxx juhile anti vilkuritega peatumismärguanne. Ta läks Xxx juurde paremalt poolt ja näitas paarimehele käega, et ta läheks juhi poole. Avaldaja hakkas liikuma ja Xxx andis vilinaga gaasi. Ta haaras uksest ja hüüdis „politsei“. Nad sõitsid temale järgi väga suurel kiirusel. Xxx sõitis Rakvere 11 maja taha. Ta läks Xxx juurede vasakult poolt ja avas juhi ukse, ütles „Politsei“, juht eiras, hakkas räuskama ja vastupanu osutama. Ta kasutas gaasi ja sai ka ise pihta. Isik pidi teda Jaama 35b juures nägema ta karjus talle vene keeles politsei. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, lk 16 – mille kohaselt ei tuvastatud Aleksandr Sobolevil 16.07.2002 alkoholijoovet. Isiku kinnipidamise protokoll, lk 17 - Aleksandr Sobolev peeti VTMS § 44 lg 1 p 1 alusel kinni 16.07.2022 kell 18.32 ning vabastati 17.07.2022 kell 21.
3. Isikusamasuse tuvastamise protokoll, lk 18 – 16.07.2022 tuvastati Aleksandr Sobolevi isik passi xxx alusel. Rahvastikuregistri väljavõte, lk 19 – mille kohaselt Aleksandr Sobolevil puudub kehtiv karistus. Kohus vaatles CD-plaate ning sellel olevaid salvestisi. Esimesel plaadil on politseiautode pardakaamerate ja vormikaamerate salvestised.
4. Politsei maja parkla esiukse juures, hakkab liikuma teataja sõiduk xxx, järgi sõidab Sobolev oma autoga xx, politsei sõiduk hakkab ka liikuma. Kõik pööravad vasakule. Xxx aeglustab ja pöörab paremale, Xxx ja politsei auto samuti. Vahemaa väike, juhiaken lahti, 3 sõiduki juurde tulevad L ja M. Xxx sõidab ära. Politsei Xxx juures, mis järsult hakkab liikuma ja politsei hakkab järgi sõitma. Eemalt näha, et auto keerab paremale, politsei järgneb, peatub ja see on Sobolevi sõiduk.
5. Teise ekipaaži salvestis, kus on näha, et politsei autol põlevad vilkurid.
6. Salvestis Rakvere 38 juures Li suhtlus Soboleviga.
7. L kaamera salvestis, mis toimub politsei sõiduki sees, millal lülitab sisse vilkurid. Salvestistel politseiniku isikukood. Politsei karjub „politsija“, Xxx kihutab minema. Peatumisel juht ei allu korraldustele, kasutati füüsilist jõudu.
8. Mironova kaamera salvestised 2 tk, isiku kinnipidamine. Teine CD 4 salvestisega.
9. Amelini kaamera salvestised - 2 tk seotud Sobolevi kinnipidamisega.
10. M kaamera salvestised 2 tk – suhtlus Sobolevi ja teatajaga politsei maja juures ja väravate juures, kus L seisab Xxx kõrval, politsei autol põlevad vilkurid, Xxx lahkub kummi vilinal, algab jälitamine, kinni pidamine. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Aleksandr Sobolevi kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – tunnistajate B M ja R L ütlusi, uuritud kirjalike tõendeid ja uuritud videosalvestusi usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Aleksandr Sobolev ei tunnistanud enda süüd, selgitades, et seisis politsei maja juures, kui tema juurde tuli politsei ja küsis, miks seal seisab. Vastas, et seisab ja kedagi ei sega. Umbes 10 minuti pärast sõitis Niidu tänavale ja peatus kortermaja juures. Nägi, et auto juurde tuli politseinik ja tahtis ust avada, kuid ta ei saanud aru, mis ta temast tahab ja sõitis minema. Vilkureid tema ei näinud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate B M ja R L ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite ja videosalvestiste usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. 4 Tunnistajate B.M ja R.L ütlustega on kindlaks tehtud, et 16.07.2022 kella 18 paiku saadi väljakutse Jõhvi politseijaoskonna juurde, kuna Aleksandr Sobolev oli jälitanud enda naabrimeest autoga. A.Sobolev avaldas, et sõidab kus tahab. Seejärel hakkas Sobolev taas avaldajat jälitama autoga ning politsei sõitis talle järgi. Xxxle anti peatusmärguanne punase-sinise vilkuriga. Sobolev pidas auto kinni ning politseinikud läksid auto juurde, kuid Sobolev andis gaasi ja sõitis suurel kiirusel minema. Sobolev peatas auto alles Rakvere 11 juures ning hakkas politseinikele vastupanu osutama. Tunnistajate M ja L ütlused on kooskõlas kohtuistungil uuritud videosalvestustega. Esimesel CD-l oleval salvestusel nr 2 on teise ekipaaži salvestis, kus on näha, et politsei autol põlevad vilkurid. Salvestusel nr 4 on L kaamera salvestis, kus on näha mis toimub politsei sõiduki sees, millal lülitab sisse vilkurid. Politsei karjub „politsija“, Xxx kihutab minema. Teisel CD plaadil on politseiniku M kaamera salvestised (2 tk), kus on näha suhtlus Sobolevi ja teatajaga politsei maja juures ja väravate juures, kus L seisab Xxx kõrval, politsei autol põlevad vilkurid, Xxx lahkub kummi vilinal, algab jälitamine, kinni pidamine. Seega on tunnistajate M ja L ütlustega ning videosalvestisel tuvastatud, et politseiautol põlesid punane-sinine vilkur, mis on teaduspärast peatumismärguandeks, kuid Aleksandr Sobolev ignoreeris peatumismärguannet, samuti ignoreeris, et tema auto juurde tuli politseitöötaja. Aktiivsete alarmtuledega politseiauto seisis vahetult Aleksandr Sobolev auto taga ja ta ei saanud mitte näha, et autol põlevad vilkurid (videosalvestisel on hästi naha, kuidas vilkurid põlevad ning seda ei saa mitte märgata). Samuti Aleksandr Sobolev nägi, et tema auto juurde tuli politseitöötaja, kes püüdis avada auto ust ja karjus „politsija“, kuid Aleksandr Sobolev sõitis suurel kiirusel minema. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on kindlaks tehtud, et Aleksandr Sobolev oli kaine ning tema isik oli isikusamasuse tuvastamise protokollis tuvastatud passi xxx alusel. Ülaltooduga loeb kohus tuvastatuks, et Aleksandr Sobolev 16.07.2022 kell 18.32 Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Niidu 2 – Rakvere 11 juures juhtis mootorsõidukit Xxx registreerimismärgiga xxx tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politsei alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Aleksandr Sobolevile heidetakse ette, et tema rikkus LS § 38 lg 1 sätet ning pani toime LS § 234 lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Liiklusseadus § 38 lg 1 kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud (tunnistajate ütluste ja viedeosalvestistega), et Aleksandr Sobolev juhtides mootorsõidukit Xxx reg. nr xxx eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli talle antud, kui politseiauto seisis tema taga, ja hakkas edasi sõitma politseiautost vilkuritest hoolimata. Samuti politseiauto põlevate vilkuritega hakkas ka sõitma A.Sobolevi auto järgi eesmärgiga auto peatuda. 5 Liiklusseadus § 234 lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 234 lg 1 objektiised tunnused seisnevad juhi poolt sõiduki peatamata jätmises kohustuliku peatumise märguande peale. Kohtulikul uurimisel on kinnitust leidnud, et Aleksandr Sobolev rikkus liikulusnõudeid, mis on ettenähtud LS § 38 lg 1 järgi. Seega on Aleksandr Sobolev oma teoga täitnud väärteo LS § 234 lg 1 järgi objektiivse koosseisu.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Aleksandr Sobolev täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Juhtimisõigusega isik peab teadma, et ta on kohustatud peatuma, kui politsei annab talle sinise-punase vilkuriga selleks märguande. Esimesel korral Aleksandr Sobolev küll peatus, kui hetkel, mil politseinik püüdis avada tema auto ust, andis ta gaasi ja põgenes ning eiras teda jälitava politsesõiduki poolt antud peatusmismärguannet. Seega rikkus Aleksandr Sobolev tahtlikult Liiklusseaduse sätteid. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Sobolev pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 234 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Menetlusalune isik on karistatud LS § 234 lg 1 järgi rahatrahviga 115 trahviühikut ehk summas 460 eurot, mis on keskmisest määrast veidi suurem määr. Samuti on otsuses märgitud, et väärteoasja raames menetlusalune isik oli kinnipeetud VTMS § 44 lg 1 p 1 alusel alates 16.07.2022 kella 18:32-st kuni 17.07.2022 kella 21:20-ni. Vastavalt Karistusseadustiku § 68 lg 2 alusel 6 arvatakse väärteomenetluses kinnipidamine karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahv kümme trahviühikut (ehk 40 eurot). Silmas pidades nimetatud asjaolu võetakse määratavast rahatrahvist 125 trahviühikut (ehk 500 eurot) maha 10 trahviühikut (ehk 40 eurot). Kohus ei pea kohtuvälise menetleja poolt

§ 68

lg 2 kohaldamise korda õigeks, kuna enne tuleb mõista isikule karistus ja seejärel sellest maha arvata kinnipidamise aeg. Kuna kohtuväline menetleja karistas isikut 115 trahviühikuga, siis oleks pidanud sellest

§ 68lg 2 alusel maha arvama 10 trahviühikut.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 KLikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise otsese tahtlusega, kergendavaks asjaoluks on varasemate karistuste puudumine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul Aleksandr Sobolevi süü tase on keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmisest määrast suuremas määras) ei ole vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Tegu on vanaduspensionäriga, kes karistusregistri väljavõtte kohaselt varem karistamata. Kohus peab vajalikuks selliste asjaolude olemasolul vähendada Aleksandr Sobolevile mõistetud karistust, mõistes talle rahaliseks karistuseks keskmisest määrast veidi madalam määr s.o 85 trahviühikut – 340 eurot. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt oli Aleksandr Sobolev kinni peetud VTMS § 44 lg 1 p 1 alusel 16.07.2022 kell 18.32 ning vabastati 17.07.2022 kell 21.20.

§ 68lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka.

Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Seega tuleb mõistetavast karistusest maha arvata 10 trahviühikut ning mõista lõplikuks karistuseks 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et rahatrahv summas 300 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 10.08.2022 otsus väärteoasjas nr 2440,22,002990 karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 8