KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.november 2022, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-22-3086 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie G

§ 227

lg 3 järgi Alina Katko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 18.08.2022 otsusele väärteoasjas nr 2610,22,003050 otsuse tühistamiseks Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija Kaimar Karm Menetlusosalised Kaebuse esitanud isik: Alina Katko, isikukood 60304047018, elukoht: xxx, xxx kodakondsus Kaitsja: vandeadvokaat Kalju Kutsar kokkuleppel Väärteoasja arutamine 27.09.2022 ja 08.11.2022 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija Kaimar Karmi 18.08.2022 otsus väärteoasjas nr 2610,22,003050 muutmata.
2. Edastada käesolev kohtuotsus Alina Katkole, kaitsjale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija koostas 18.08.2022 otsuse nr 2610,22,003050 selle kohta, et väärteoasjas 22.07.2022 patrullpolitseinik J. T.i poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Alina Katko 22.07.2022 kell 00:19 xxx juures mootorsõidukit asulas kiirusega 96+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Sõidukiirus mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker II MDR AS004102, mis oli 19.08.2021 taadeldud ning taatlemist tõendab taatlustunnistus nr TTRS-21/
4. Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel kui ka süü tuvastamisel. Otsuse kohaselt rikkus A. Katko liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 3 järgi.

Kohtuväline menetleja määras A. Katkole

§ 227lg 3 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks /kt lk 4-6/.

1. Alina Katko esitas Tartu Maakohtule 01.09.2022 kaebuse, mille kohaselt palub tühistada 18.08.
2. a otsuse väärteoasjas nr 2610,22,003050 ning väärteomenetluse lõpetada.

§ 227

lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis ning karistusena sellise rikkumise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalune isik leiab, et tema poolt juhitud sõiduki tegelik kiirus 22.07.2022. a kella 00.19 ajal ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris A. Katko tegevuse

§ 227

lg 3 järgi märkides, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 96 +/- 3 km tunnis. Samas on kohtuvälise menetleja otsuse teisel leheküljel märgitud, et juhile näidati mõõtevahendi tabloole fikseeritud lugemit 83 km/h. Seega on mõõtmisel fikseeritud kiiruseks 83 km/h, mis oluliselt erineb sellest näidust, millest kohtuväline menetleja on lähtunud väärteo kvalifitseerimisel ja karistuse määramisel /kt lk 1-3/. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt mõõdeti A. Katko poolt juhitud sõiduki kiirust sel ajal, kui toimus möödasõit teisest autost. Sõidukis, millest A. Katko mööda sõitis, viibisid tema tuttavad, kellega eelnevalt sõideti koos. Kuna teise sõiduki juht K.Y. kavatses pöörata xxx tänavalt xxx tänavale, siis vähendas ta varakult kiirust, liikus alla 50 km/h ning A. Katko alustas temast möödasõitu. Võimalik, et selle manöövri käigus ületas ta ka linnas lubatud maksimaalset sõidukiirust, kuid kindlasti ei saanud kiiruse ületamine olla sedavõrd suur, kui see on märgitud kohtuvälise menetleja otsuses /kt lk 2/. A. Katko on seisukohal, et olukorras, kus ei ole kindlalt teada, milline oli tema poolt juhitud sõiduki kiirus, kvalifitseeriti tema võimalik väärtegu ebaõigesti

§ 227lg 3 järgi.

Isegi juhul, kui ta tõepoolest võis lubatud piirkiirust ületada, ei ole tuvastatud, millises ulatuses kiiruse ületamine tegelikult toimus, s.o väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ei ole kasutatud kiirusemõõtevahendi puhul võimalik kasutada videosalvestust ning seega ei ole käesoleval ajal enam võimalik tuvastada menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki tegelikku kiirust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhul kui kohtul tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama (nt 8.12.

1. a otsus asjas nr 3-1-1-89-14, p-d 7-8; 23.03.
2. a otsus asjas nr 3-1-1-22-12, p 8.; 27.05.
3. a otsus asjas nr 3-1-1-41-10, p 9; 5.04.
4. a otsus asjas nr 3-1-1-12-10, p 10). Käesoleval juhul on ebaselge A. Katko poolt juhitud sõiduki tegelik kiirus 22.07.
5. a kell 00.19 ning täiendavate tõendite kogumine ei ole võimalik. /kt lk 2/. 2
6. Kohtuväline menetleja leidis 07.09.2022 esitatud seisukohas, et otsus väärteoasjas on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud kohtuvälises menetluses, menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud, mistõttu otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus. A. Katko poolt toimepandud piirkiiruse ületamine on leidnud tõendamist väärteomenetluse raames kogutud tõenditega ning mõõtetulemus on usaldusväärne. Mõõtmisel kiirusemõõtevahendiga STALKER II MDR ei ole võimalik kasutada videosalvestust. Sellise kiirusemõõturi komplektis puuduvad salvestusseadmed, kiirusmõõteseadet ei saa ühendada ka mõne muu videoseadmega. Liiklusjärelevalve teostaja kohustused tulenevad

§-st 195, mis ei kohusta kasutama salvestusseadet. 22.07.2022 teostasid koos liiklusjärelevalvet Kagu politseijaoskonna politseiametnikud R. L. ja J. T.. Asjaolu, et salvestustehnikat konkreetsel juhul ei kasutatud, ei ole väärteoasja lahendamisel olulise tähtsusega, kuivõrd kiiruse ületamine on tõendatud teiste kogutud tõenditega (kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja R. L.u ja menetlusaluse isiku ütlused). Kohtuväline menetleja tunnistab, et väärteoasja otsuses on ekslikult toodud välja see, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit 83 km/h. Nii kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui ka tunnistaja R. L.u ülekuulamise protokollist nähtuvalt on kiirusmõõturi lugem olnud 96 km/h. Ainuüksi otsuses sisalduv ekslik üks number ei ole käesoleval juhul vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 mõttes, mis saaks endaga kaasa tuua vältimatu väärteomenetluse lõpetamise. VTMS § 150 lg-s 1 toodud loetelust lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuses sisalduv ekslik viide numbrile käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Seejuures vastas käsikirjaline väärteo kirjeldus, mille eesmärk on lahti mõtestada isikule tema toimepandut ja esitada konkreetne etteheide, tegelikkusele. VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole üks väär number kohtuvälise menetleja otsusel eksimus, mille puhul oleks eelkirjeldatud VTMS-i säte aktuaalne. Ka menetlusalune isik on oma kaebuse p-s 2.1 eksinud numbri kirjutamisega viidates

§ 227lg-le 4.

Nii väärteoprotokollis, kiirusmõõturi kasutamise protokollis kui ka tunnistaja R. L.u ütlustega loeb kohtuväline menetleja tõendatuks, et A. Katko juhtis asulas mootorsõidukit kiirusega 96 km/h. Kohtuväline menetleja jääb 18.08.2022 koostatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja leiab, et A. Katko kaebus ei ole põhjendatud. Lõuna prefektuur on asja õigesti lahendanud ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata /kt lk 811 /.

1. Asja arutati avalikel kohtuistungitel 27.09.2022 ja 08.11.
2. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle K. Y. ning politseiametnikud R. L. ja J. T.. Poolte seisukohad kohtuistungil
3. Alina Katko selgitas, et seisis 22.07.2022 tanklas ning kuna oli juba hilja, siis otsustati sõita koju. Sõideti bensiinijaamast valgusfoori poole, mõlemad sõitsid koju. A. Katko oli 3 musta Audiga ja tuttavad halli Land Roveriga. Viimase roolis oli K. Y. ja temaga koos oli ka tema tuttav D.. Linna poole sõites sõitis A. Katko sellest autost mööda. Möödasõitu hakkas tegema sillal ja silla lõppedes oli juba mööda sõitnud. Politseiautot nägi siis, kui sellel tuled sisse lülitati. Sel hetkel oli A. Katko xxx juures, kus on pööre hoovi. A. Katko sai pidama kaupluse juures. A. Katko sõnul sõitis ta rahulikult, kuid tunnistas, et võib-olla natuke kiirust ületas. Kiirus võis olla 60 või 62 km/h. Arvab, et oleks märganud, kui ta oleks kiiremini sõitnud. Peatus vilkurite tõttu. Sai aru, et peatumismärguanne oli temale mõeldud, kuna tema sõitis eespool ja teel oli kõigest kaks autot. Pidurdas rahulikult, kui see oleks olnud avariipidurdus, siis oleksid põlema läinud ka ohutuled. Sellest, kui politseinik tema juurde tuli, mäletab vähe. Mäletab, et küsiti dokumente ja paluti tulla politseiautosse. Istus seal alguses ja politseinikud kirjutasid midagi. Hoiatas, et ta räägib eesti keelt halvasti ja saab sellest ka halvasti aru. Politseiautos räägiti talle palju ja anti midagi lugeda, mille ka allkirjastas. Kiirusemõõtja näidu näitamist ei mäleta. Juhtimisõigus on olnud alates 31.05.
4. Mõistab, et ka möödasõidul ei ole kiiruseületamine lubatud. Teadis, et on hilja ja ka see ei ole põhjus, kuid kiirustas koju. Seda ei mäleta, missugused omakäelised ütlused ta asjas andis, samuti ei mäleta, et politseinikud oleksid selgitanud protokollile vastulause esitamise võimalust. Kuna istus politseiautos, siis kirjutas alla kõigele, mis talle allkirjastamiseks anti. Koolidest on lõpetanud xxx ning eelmisel suvel xxx.
5. Kaitsja leidis, et iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et A. Katko ületas linnas lubatud kiirust täpselt sellel ajal nagu protokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses kirjas ehk 22.07.
6. Küll aga on vaidlus selle üle, kui suur oli kiiruseületamine ja milline on sellest tulenevalt väärteo kvalifikatsioon. Tunnistaja K. Y. sõnul temast tõepoolest mööda sõideti, aga kiirust ta öelda ei osanud. Küll aga sõitis ta ise alla lubatud kiiruse, kuna tal oli plaanis pöörata xxx tänavale. Kui A. Katko temast mööda sõitis, siis pärast seda nägi ta varsti politseiautot ja seda, kuidas A. Katko peatati. Ülekuulatud politseitöötajad seletasid mõlemad, kuidas peatamine toimus ning kõigi kolme tunnistaja ütlustest nähtub, et A. Katko poolt juhitud sõiduk peatus kiiresti pärast peatumismärguannet ja jäi seisma politseisõidukist umbes 30 meetri kaugusel nagu nähtub R. L.u ütlustest. Kui otsuses on A. Katko juhitud sõiduki kiirusena kirjas 96 +/- 3 km/h, siis see teeb veidi alla 30 meetri sekundis. Tekib küsimus, kuidas auto nii kähku pidama sai. A. Katko kinnitas, et tegemist ei olnud avariipidurduseda, sest sõidukil süütivad siis automaatselt ohutuled. Mitte keegi ei ole aga kirjeldanud, et ohutuled oleksid vilkuma hakanud. Kohtuvälise menetleja otsuses on kirjas, et isikule näidati mõõteseadme näitu 83 km/h ning tegemist on olulise vastuoluga. Tuvastatud ei ole, kui palju A. Katko tegelikult kiirust ületas. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.
7. Kohtuväline menetleja leidis, et A. Katko toimepandud tegu on leidnud tõendamist, väärteoasja on õigesti lahendatud ja määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kohtuväline menetleja palub jätta 18.08.2022 koostatud väärteootsus jõusse. KOHTU SEISUKOHT
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 4
9. 22.07.2022 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 22.07.2022 kella 00.19 ajal xxx juures suunaga xxx tänava suunas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 96 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Oma tegevusega rikkus ta

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 227lgs 3 sätestatud väärteo /kt lk 12/.

10.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

1. Vastavalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile on välijuht R. L. 22.07.2022 kell 00.19 teostanud A. Katko poolt juhitud mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist xxx juures, sõidu suund xxx tänava poole. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Kasutati kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS
2. Seadet on testitud 21.07.2022 kell 19.30 ning see oli töökorras. Kiirusmõõtur oli mõõtmise ajal paigaldatud statsionaarselt ning valitud oli mõõterežiim „mõõtmine paigal seistes“. Nähtavus oli hea, asulasisene tee, sademeteta, pimeaeg ja tehisvalgus, kuiv kattega kahesuunaline tee. Mootorsõiduk lähenes vastassuunalisel teel, kiirendas intensiivselt ja sooritas möödasõitu. Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 96 km/h ning mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 93 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video- ja helitehnikat ei kasutatud. Menetlusalune isik protokolli kohta avaldusi teinud ei ole. Protokolli on allkirjastanud A. Katko ning kiirusmõõteseadet kasutanud ja protokolli täitnud R. L. /kt lk 13 /.
3. Kohtule on esitatud ka kiirusmõõturi taatlustunnistus, millest nähtub, et kiiruse mõõtmiseks kasutati õigusaktide nõuetele vastavat kiirusmõõturit. Taatlustunnistuselt nr TTRS21/00159 nähtub, et kiirusmõõtur Stalker II MDR AS004102 on taadeldud 19.08.2021 /kt lk 16/. Majandus- ja taristuministri 18.12.
4. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.
5. kohaselt on kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega oli kiiruse mõõtmise ajal kiirusmõõtur nõuetekohaselt taadeldud.
6. Tunnistaja R. L.u ütluste kohaselt oli ta 22.07.2022 tööl patrullitalituses öises vahetuses. Teostas koos J. T.iga liiklusjärelevalvet xxx tänaval ja kontrollis piirkiirusest kinnipidamist. Mõõdeti lähenevate sõidukite kiirust, mis tulid xxx poolt xxx poole. Tulid kaks sõidukit. Doppleri signaal oli ühtlane ja tõusis siis kõrgeks ning tunnistaja nägi, et üks auto teeb teisest möödasõitu. Kiirem auto oli eespool ja tunnistaja fikseeris selle kiiruse puldiga. J. T. pani patrullsõidukil tuled põlema, käivitas auto, pani vilkurid tööle ja hakkas kiirust ületanud sõidukile järele sõitma. Peatumismärguanne anti sõidukile sinise ja punase tulega ning sõiduk aeglustas kohe, kui vilkureid nägi. Peatatud autoks oli xxx. Seda, kuhu teine auto sõitis, tähele ei pannud. Politseiauto seisis xxx maja juures suunaga xxx poole. Tänava ja politseiauto vahale jäi kõnnitee. Kiirusemõõtja oli sõiduki armatuuril nägemisväljas. Kiirust ületanud auto jäi suhteliselt kohe seisma, s.o enne xxx tänavat. Kiirus fikseeriti siis, kui auto oli möödasõidetavast ehk aeglasemast sõidukist eespool. Aeglasema sõiduki kiirust ei mäleta. Kui kiirust ületanud sõiduk oli peatatud, läks J. T. sõidukijuhi juurde ja tema jäi autosse andmeid läbi lööma ja kontrollima, seejärel tuli J. T. koos juhiga sõidukisse. 5 Fikseeritud kiirus oli 96 km/h ja seda näidati ka rikkujale. Kiirusemõõtmise protokollis on samuti kirjas, et juhile on kiirust näidatud ja ta on seda oma allkirjaga kinnitanud.
7. Tunnistaja J. T.i ütlustest selgub, et alustas
8. juulil kell 19.00 tööd ja oli vahetuses koos välijuht R. L.uga. Pärast südaööd mõõtsid sõidukiirust xxx maja nurga juures. Auto oli paralleelselt xxx tänavaga ning esiosaga xxx tänava suunas. Seejärel nägid, et xxx juurest ringteelt, see on x tn ja xtn ristmikult sõidavad nende suunas kaks sõidukit, millest esimene sõiduk oli välismaa numbrimärgiga halli värvi maastur ja mille järel sõitis teine auto ning umbes xxx juures tegi tagumine auto esimesest sõidukist möödasõitu, kiirendas intensiivselt. Möödasõiduks põhjust ei olnud, sest esimene sõiduk sõitis kiirusega 46-48 km/h. Kiirusemõõtja tabloo oli politseisõidukis esiklaasi juures keskel, kust oli nii tunnistajal kui ka kõrvalistujal sõiduki kiirust näha. R. L. fikseeris möödasõitu teinud sõiduki kiiruse 96 km/h vajutades kiirusmõõturi pulti. Kiiruse mõõtmise ajal oli nähtavus hea, vihma ei sadanud ja udu ei olnud. Antud teelõigul oli lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Oli pime aeg ja tunnistaja oli enda sõnul roolis, R. L. oli kõrval. Koheselt sõideti kiirust ületavale sõidukile järele. Veel enne seda, kui J. T. jõudis autol lähituled sisse lülitada, lülitas R. L. peatumismärguandeks sisse sinise ja punase vilkuri, mille peale sõiduk peatus xxx juurest umbes 10 m xxx tn suunas, st enne xxx tänavat. Eessõitev sõiduk pööras vasakule xxx tänavale. J. T. palus kiirust ületanud sõidukijuhil esitada isikut tõendavad dokumendid ja selgitas, miks sõiduk peatati. A. Katkole näidati ka fikseeritud kiirust, tablool oli 96 km/h. A. Katko tunnistas oma eksimust ja sai aru, et on sõidukiirust ületanud. Tunnistaja kontrollis andmebaasist ka A. Katko eelnevaid karistusi, mida tema meelest ei olnud. Kuna tegemist oli suure kiiruseületamisega, tegemist oli

§ 227

lg 3 rikkumisega ja tegu oli esmase juhiloaga juhiga, siis koostas rikkumise kohta väärteoprotokolli.

1. Tunnistaja K. Y. selgitas, et mäletab suvest juhtumit, kus politsei peatas xxx tänaval A. Katko poolt juhitud sõiduauto. Tol korral sõideti xxx xxx üles valgusfoori poole. Tunnistaja sõitis džiibiga ja A. Katko xxx. Kiirus oli umbes 40-42-45 km/h. A Katko sõitis tunnistajast mööda, sest teadis, et tunnistaja keerab enda kodu juurde xxx tänavale. Möödasõit toimus valgusfoori poole sõites pärast silda. Politseiauto sõitis kauplus xxx lähedal paremal pool, nägi politseiautot siis, kui see välja sõitis. A. Katko sai pidama xxx kaupluse vastas, enne xxx tänavat. Seejärel sõitis tunnistaja neist omakorda mööda ja keeras xxx tänavale. A. Katko sõidukiirust hinnata ei oska, sest ei viibinud ise selles autos. A. Katko ei pidurdanud tugevalt. Tunnistaja sõnul sõitis ta aeglaselt ja vaatas, miks A. Katko peatati, sest viimase kiirus ei olnud tunnistaja arvates nii suur.
2. Asjaolu, et väärteootsuses on ekslikult märgitud, et A. Katkole näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit 83 km/h, ei anna alust väärteootsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei pea paika ka kaebaja väide, nagu ei oleks käesoleval ajal enam võimalik menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki tegelikku kiirust tuvastada. Kohtu hinnangul on kiirusmõõturi kasutamise protokollist ning tunnistajate R. L.u ja J. T.i antud ütlustest tulenevalt tõendatud, et A. Katko poolt juhitud sõiduki kiiruseks fikseeriti 96 +/- 3 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub selgelt, et sellist fikseeritud kiirust näidati ka A. Katkole ning isik on sama protokolli allkirjastanud. Samuti ei oma siinkohal tähtsust A. Katko poolt kohtuistungil väidetu, nagu oskaks ta eesti keelt kehvasti ning ütles seda ka politseinikele, kes tema juhitud auto kinni pidasid. Nagu menetlusalune isik selgitas, on ta lõpetanud 2021 suvel xxx, mille õppekeeleks on eesti keel, mistõttu ei ole põhjust arvata, et A. Katko ei oleks koostatud ja allkirjastatud dokumentidest aru saanud. Seega oli kaebaja teadlik fikseeritud kiirusest ning väärteootsuses olev ilmselge inimlik eksimus kirjavea näol ei anna alust selle tühistamiseks. Seda enam, et väärteootsuses olevas väärteokirjelduses ning 6 väärteootsuse lehekülgedel 2, 3 ja 4 on korduvalt selgelt märgitud, et mõõtetud kiiruseks oli 96+/-3 km/h ning et A. Katko ületas lubatud suurimat sõidukiirust 43 km/h.
3. Kohtu hinnangul on kiirusmõõturi kasutamise protokolli, väärteoprotokolli ning tunnistajate R. L.u ja J. T.i kokkulangevate ütlustega tõendatud, et A. Katko juhtis 22.07.2022 kella 00.19 ajal xxx juures suunaga xxx tänava poole mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h, kiirusega 96 +/- 3 km /h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 43 km/h.
4. Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteokoosseis. 19. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani A. Katko süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 50 km/h ning asjaolu, et A. Katko ületas kiirust vähemalt 43 km/h, siis pidi see olema A. Katko poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest
2. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et A. Katko on toime pannud

§-s 227 lg 3 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. 22. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 227

lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Antud juhul ületas A. Katko lubatud sõidukiirust 43 km/h võrra, s.o

§ 227lg 3 normis sätestatud määras.

Kohtuväline menetleja karistas A. Katkot

§ 227lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. 23. Karistuse määramisel peab juhinduma Kar

S §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 7 hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

1. A. Katko on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Seda enam, et isik on autokooli äsja läbinud ning talle oli esmane juhiluba väljastatud kõigest 13 kuud enne väärteo toimepanemist. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Sõidukijuht peab olema teadlik, et lubamatu on igasugune lubatud sõidukiiruse ületamine ning liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võivad olla pöördumatud.
2. Ka möödasõidul tuleb järgida piirkiirust. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses selgitanud, miks on kiiruseületamine keelatud ja seda ka möödasõidul. Möödasõitu tehes peab juht oskama hinnata möödasõiduks vajaliku ohutu vahemaa pikkust, sest vastasel korral on tulemuseks reeglina hukkunutega laupkokkupõrked. Möödasõit on liikluses üks ohtlikemaid manöövreid ja möödasõitja peab olema veendunud vaba ning piisavas ulatuses tagatud nähtavusega teelõigu olemasolus möödasõidu sooritamiseks. Seejuures ei tohi aga ületada piirkiirust, kuna piirkiiruse ületamine on üks olulisemaid liiklusõnnetusi põhjustavaid tegureid. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Samuti mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust – mida suurem on mootorsõiduki kiirus, seda raskemad on ka õnnetusse sattudes selle tagajärjed. Lisaks vähendab suurem kiirus õigeaegse reageerimise võimalust. Info töötlemisele ja otsustamisele, kas reageerida või mitte ning reageerimisele kulub sõidukijuhil aega. Suure kiiruse puhul on pikem nii reageerimisele kuluva aja jooksul kui ka pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud vahemaa. Ohu tekkimisel on sellise kiiruse puhul võimatu midagi ära teha ja otsasõit teele ilmunud takistusele on vältimatu.
3. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohtu hinnangul on A. Katko puhul põhjendatud karistada teda juhtimisõiguse äravõtmisega. Isiku puhul, kes on juhtimisõigust omanud vähest aega, kuid paneb otsese tahtlusega toime sedavõrd raske ning nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervist ohustava väärteo, ei ole võimalik mõjutada edaspidi samalaadse väärteo toimepanemisest hoiduma pelgalt rahatrahvi kohaldades. Süüdlasel puudus igasugune põhjus möödasõiduks – tema ees liikus sõiduk mitte ebamõistlikult aeglaselt, vaid normaalsel linnakiirusel 40-45 km/h.
4. Tunnistaja K. Y. ütlustest nähtub, et A.Katko teadis, et tunnistaja keerab xxx tänavalt xxx tänavale, et koju minna. Seega oleks eessõitev auto nagunii tagasõitva auto jaoks tee vabastanud, mis veelgi vähendab vajadust möödasõiduks. Lisaks nähtub väärteootsusest, et isikul puudub töökoht ja iseseisev rahaline sissetulek, mistõttu ei kannaks rahatrahvi määramine oma eesmärki. Väärteo materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmist, kuna puudub info, et isik kasutaks sõidukit liikumispuude tõttu (KarS § 50 lg 2).
5. Käesoleval juhul on teo eest määratava juhtimisõiguse äravõtmise keskmiseks määraks 6 kuud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada A. Katko poolt toimepandud väärteo asjaolusid ning mööda ei saa vaadata rikkumise raskusest. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning A. Katko ületas seda vähemalt 43 km/h. Seejuures oli tuvastatud kiirus lähemal

§ 227

lg-s 2 sätestatud kiiruseületamise ülemisele määrale (40 km/h) kui

§ 227

lg-s 4 sätestatud alumisele määrale (üle 60 km/h), mis lubab hinnata 8 isiku süüd keskmisest väiksemaks. Samuti oli kiiruse ületamise kohas tegemist asula servaga ning öise ajaga, kus liiklus ei ole nii tihe, kui näiteks päevasel ajal ja asula keskel. Kohtu hinnangul lubab see kokkuvõttes hinnata A. Katko süüd keskmisest väiksemaks. Karistust kergendava asjaoluna esineb ka KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest karistust raskendavaid asjaolusid.

1. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul täidab eripreventiivset eesmärki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni alumises määras ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti annab see ühiskonnale selge signaali, et lubatud piirkiiruse olulisel määral ületamine ei ole aktsepteeritav. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud juhtimisõiguse äravõtmise pikkus, s.o 1 kuu, põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, A. Katko süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Määratav karistus on kohtu hinnangul sobiv distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama edaspidi suuremat tähelepanu oma sõidukiirusele.
2. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja A. Katko karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses Kar

S § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 9