2-22-10998/5

Tsiviilasi nr 2-22-10998 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10998 Tsiviilasi T. S. hagi O. N. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: T. S. (isikukood: XXX, viibimiskoht: XXX). Kostja: O. N. RESOLUTSIOON
3. Jätta menetlusse võtmata T. S. hagi O. N. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4. Jätta menetluskulud T. S. kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
5. T. S. (hageja) esitas 28.07.
6. a Tartu Maakohtule hagi, milles nõuab kasiinofirmalt XXX valuraha 10 000 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt tahtis hageja minna 11.07.
7. a Viljandis asuvasse kasiino mängusaali aga teda ei lastud keelu pärast sisse. Lahkudes tungiti hagejale tänaval kallale ja peksti läbi. Hageja leiab, et kui tal ei oleks keeldu peal olnud, oleks ta saanud mängida ja poleks peksa saanud. Hageja palub riigilõivu tasumisest vabastamist.
8. 24.08.
9. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
10. 29.08.
11. a esitas hageja kahjunõude, milles selgitas, et nõuab kasiinolt XXX valuraha 10 000 000 eurot, sest kui keeld oleks maha võetud ei oleks hageja tänaval peksa saanud vaid kasiinos mänginud. Hageja palub ennast riigilõivu tasumisest vabastada. KOHTU SEISUKOHT
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
13. Kohus leiab, et T. S. hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki.
14. Hagist (kahjunõue) nähtuvalt soovib hageja kostjalt (kasiinofirmalt) mittevaralise kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eelviidatud sätte kohaselt on kostja vastutuse esmaseks eelduseks see, et tegu oleks õigusvastane.
15. Vaatamata sellele, et kohus on selgitanud hagejale kahju nõude aluseks olevate asjaolude välja toomise vajadust ja andnud aega hagi täpsustamiseks ei ole hageja toonud välja asjaolusid ega selgitanud, milles seisneb kostja õigusvastane tegevus ning mis seos on mängusaali sisenemise keelul tänaval peksa saamisega (st põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal väidetava kahju tekkimise vahel).
16. Hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaoludest võib järeldada, et kostja (kasiinofirma) õigusvastane tegevus seisnes selles, et ta pani hagejale peale mängusaali sisenemise keelu, mille tõttu ei saanud hageja
17. juulil
18. a Viljandis asuvasse mängusaali siseneda ning sai tänaval peksa. Hageja leiab, et kui ta oleks saanud mängida, siis ei oleks ta tänaval peksa saanud.
19. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 39 lg 3 kohaselt kantakse hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja isik tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast kustutamiseks. Sama paragrahvi lõike 7 järgi ei saa isiku avaldust nimekirja kandmiseks või nimekirjast kustutamiseks tagasi võtta ja sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu. HasMS § 39 lg 8 kohaselt peab õnnemängu, toto ja klassikalise loterii korraldaja kehtestama meetmed, mis tagavad, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata mängida nende korraldatavaid hasartmänge, mille mängimisele on isik nimekirja kandmisel piirangu seadnud.
20. Seega saab isik, kes soovib end kaitsta hasartmängude mängimisega kaasneda võivate negatiivsete tagajärgede eest, endale seada hasartmängude mängimise piirangu. Piirangu seadmine on vabatahtlik ja pärast piirangu seadmist registreeringut muuta ega tühistada ei saa. Kui isikul on kehtiv mängukeeld, siis hasartmängukorraldajad teda hasartmänge mängima ei luba. Seega ei saaks kostja poolt hageja kasiinosse mittelubamine olla õigusvastane tegevus. Samuti ei ole hageja selgitanud mis asjaoludel ja kelle käest ta peksa sai. Kohus leiab, et antud juhul ei oleks hagis esitatud asjaoludel hageja nõudel edulootust.
21. Lähtudes hageja nõudest, hagi aluseks olevatest asjaoludest ning eeldades hagis esitatud faktiväidete õigsust, on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole hagejal võimalik esitatud hagiga saavutada taotletavat eesmärki, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
22. Hagivalduse menetlusse võtmata jätmise tõttu puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. Menetluskulud
23. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
24. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2