1-23-61/3

(22230101072)Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. detsembri 2022 määrus, millega jäeti rahuldamata X esindaja kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
2. detsembri 2022 määrus muutmata ja kaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav (KrMS § 385 p 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X esindaja vandeadvokaat Janar Urres esitas
4. septembril 2022 Politsei- ja Piirivalvametile kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist KarS § 214 tunnustel. Kuriteokaebuse ja sellele lisatud tõendite kohaselt tehti kannatanule
5. ja
6. juunil 2022 sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduse kaudu ähvardus avaldada tema kohta häbistavaid andmeid, kui ta ei maksa 20 000 eurot.
7. Uurimisasutus jättis
8. septembri 2022 teatisega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, põhistades otsust järgmiselt. Kuriteokaebuse ja selle lisade põhjal on järeldatav, et nii kannatanu kui teo toimepanija viibisid kuriteo toimepanemise ajal välisriikides. Isik, kelle huvides on esitatud kuriteoteade, ei ole Eesti kodanik ja teo toimepanemise ajal ta viibis välisriigis. Seega puuduvad KarS §-des 11 ja 6 sätestatud eeldused ja toimepandud tegude kohta ei kehti Eesti karistusseadus. Menetleja hinnangul KarS §-dest 6-9 tulenevalt ei laiene Eesti Vabariigi karistusõiguslik jurisdiktsioon kaebuses viidatud sündmustele ja isikutele ning seetõttu ei asu menetleja hindama, ka seda kas esineb küllaldaselt viiteid toimepandud kuriteo tunnustele.
9. Kannatanu esindaja Ringkonnaprokuratuuris.
10. vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis
11. oktoobri 2022 määrusega kaebuse rahuldamata. Rahvusvahelise operatiivinfo büroo poolt isikuvastaste kuritegude talitusele edastatud lennureiside broneeringuinfo andmetest (BRIIS andmekogust) nähtub, et välisriigi kodanik X lahkus Eestist
12. juunil 2022 ja naases Eestisse
13. juunil
14. Politseile edastatud isiku 1

(4)1-23-61 kirjavahetuse kuvatõmmistest nähtuvalt on Y nõue X-le esitatud vestluste käigus kuupäevadel

1. ja
2. juunil
3. Seega on välja selgitatud, et sõnumivahetuse perioodil ehk siis, kui X nõude sai, viibis ta väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Samuti viibis väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi nõude esitamise ajal ka Y (teo toimepanija), kes on välisriigi kodanik ning Eestit külastas aastal
4. Seega, kuivõrd mõlemad osapooled, st nii võimaliku kuriteo toimepanija kui ka võimalik kannatanu, viibisid teo toimepanemise ajal väljaspool Eesti Vabariiki, puudub Eestil selle teo üle territoriaalne jurisdiktsioon ning Eesti karistusõigus seega kohaldamisele ei kuulu.
5. Kannatanu esindaja vaidlustas ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
6. Riigiprokuratuur jättis
7. detsembri 2022 määrusega kaebuse rahuldamata. Oma seisukohta põhjendas riigiprokurör järgmiselt. Kaebaja väidab, et ähvardusi, nõudmisi ning väljapressimist täis vestlus kestis kahtlustatava ja kaebaja vahel mitme kuu vältel (juuni kuni august
8. Ühtki seda kinnitavat tõendit esitatud pole. Seejärel samas kaebuses märgib kaebaja, et väljapressimine pandi toime
9. augustil 2022, kui X viibis Eestis. Viimasel juhul jääb arusaamatuks, miks on kuriteokaebusega koos esitatud ekraanitõmmised suhtlusest
10. ja
11. juunist 2022 kui kuriteo toimepanemist kinnitavad tõendid.
12. augustiks 2022 olid ka nn häbistavad andmed esitatud. See nähtub kellegi Q
13. juuli 2022 ekirjast X-le.
14. augustil 2022 on suhtlemist alustanud X, kes on vestluses aktiivsemaks pooleks ja nn pakkujaks, märkides inglisekeelsete vestluse ekraanitõmmistest nähtuvalt näiteks Y, mida sa minust tahad Mis on sinu pakkumine? Mida me üldse vahetame Mis on su ettepanek Kas sa palun oleksid täpsem ja jagaksid tõendeid mis sul on ja mida sa pärast teed Selleks et teha ülekanne mul on vaja kasutaja andmeid ja kasutaja numbrit Kas sa palun näitaksid mulle tõendeid mis sul on ja mida sa mõtled selle „ siis on jälle rahu!“ all ma pean arusaama, et ei tekiks mingisuguseid arusaamatusi. Ma väga vabandan, aga mul on vaja rohkem kui härrasmehelikku kokkulepet. Ma pean aru saama mis sul on ja mida tähendab „siis on jälle rahu“ Aitäh…palun saada mulle tõendid (või osa) mis sul on ja ma kogun kokku rahalised vahendid see nädal ja kannan sulle, ok?
15. augusti 2022 (isegi kui eeldada, et kaebaja viibis sel ajal Eestis) sõnumivahetusest ei saa järeldada väljapressimise toimepanemist ning ka kaebaja ise on korduvalt viidanud varesemale väljapressimise toimepanemise ajale. Seega tuleb nõustuda eelnevate menetlejatega, et puuduvad tõendid väidetava kuriteo toimepanemise kohta Eesti Vabariigis, X pole Eesti Vabariigi kodanik ning miski materjalides ei viita kuriteo toimepanemisele Eestis registreeritud Juriidilise isiku - OÜ Eesti Projektijuhtimise Instituudi suhtes. KAEBUS
16. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse kannatanu lepinguline esindaja Janar Urres, kes taotleb määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust alustama. Oma taotlust põhjendab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kuriteo toimepanemises pole kahtlust. Teo asjaolud täidavad süüteokoosseisu: ähvardatakse avaldada isiku kohta häbistavaid andmeid ja nõutakse varalist kasu. Riigiprokuratuuri väljendus nagu on tegu „väidetava“ kuriteoga ei ole õige. Vestlus kestis mitme kuu vältel. Kuriteokaebuse lisades kajastatud tõmmistelt on tuvastatav, et vestlused toimusid
17. juuni kuni
18. augustini
19. Riigiprokurör heitis alusetult ette tõendite esitamist
20. ja
21. juuni 2022 vestluste kohta. See on etteheide tõendite paljususele. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et kannatanu esitas liiga palju tõendeid. See, et häbistavad andmed avaldati varem, ei välista hilisemat kuritegu. Riigiprokuratuur viitas
22. juuli 2022 Q e-kirjale. Selle kohaselt informeeriti kirja autorit väidetavatest seksuaalse ahistamise toimepanemistest. Kirjast ei tulene, 2

(4)1-23-61 et informeerijaks oli kahtlustatav. Seega pole tõendeid, et kahtlustatav oleks oma ähvarduse täide viinud. Isegi kui informeerijaks oli kahtlustatav, siis on häbistavaid andmeid avaldatud üksnes mõnele kolmandale isikule. See ei takista edasist väljapressimist ähvardusega, et andmeid edastatakse veel suuremale isikute ringile. Riigiprokuratuuri viidatatud kiri saadeti Q poolt juulis, samas toimus ähvardamine ja väljapressimine augustis. Hinnang kaebaja aktiivsusele pole asjakohane. Riigiprokuratuur on määruse p-s 3.3 välja toonud, et

1. augustil 2022 on suhtlemist alustanud kaebaja, kes on vestluses aktiivsemaks pooleks ja nn pakkujaks. Teisisõnu – Riigiprokuratuur on viidanud, justkui kutsus kaebaja ise väljapressimise esile, mis omakorda välistab kriminaalmenetluse alustamise. Antud argumentatsioon ei ole aga kuriteo tunnuste tuvastamisel asjakohane. Esiteks ei saa väljapressimist kui sellist ühelgi juhul välistada asjaolu, et kaebaja on väljapressimist sisaldava vestluse ise algatanud ja olnud (Riigiprokuratuuri subjektiivse hinnangu kohaselt) nn aktiivsemaks pooleks. Tegemist ei ole KarS § 214 kohast koosseisu välistava asjaoluga, samuti ei välista Riigiprokuratuuri viidatu süüteo õigusvastasust ega kahtlustatava süüd. Seega on tegemist materiaalõiguslikult asjakohatu argumentatsiooniga. Seejuures väärib rõhutamist, et määruses pole ühelgi viisil põhjendatud, millisel õiguslikul alusel osundatud hinnangud välistavad kriminaalmenetluse alustamise. Teiseks, määruses väljatoodud vestluse fragmentidest tuleneb, et kaebaja soovis kahtlustatavalt peaasjalikult tõendeid tema kohta käivate häbistavate andmete paikapidavuse kohta. Tegemist on igati loomuliku ja inimliku käitumisega. Eriti arvestades asjaolu, et vestlusest polnud täpselt aru saada, milliseid häbistavaid andmeid avaldada ähvardatakse. Sellisest käitumisest ei saa aga teha järeldust, et kaebaja oleks olnud aktiivne pool vestlusest või oleks tahtlikult väljapressimise esile kutsunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kaebus jääb rahuldamata.
3. Lühidalt kokkuvõetuna on kaebaja leidnud, et kannatanu suhtes pandi toime KarS § 214 tunnustel väljapressimine, mis seisnes ähvarduses avaldada häbistavaid andmeid. Kuriteokaebuse kohaselt pandi X suhtes juunis 2022 esitatud sõnumite alusel toime väljapressimine. Uurimisasutus ja prokuratuur leidsid, et juunis 2022 vahetatud sõnumite osas puudub Eesti Vabariigil jurisdiktsioon, kuna need saadeti välismaal ja isikute poolt, kes pole Eesti Vabariigi kodanikud. Kaebemenetluse käigus, s.o kaebuses Riigiprokuratuurile, muutis kaebaja positsiooni, leides, et väljapressimine pandi toime augustis 2022, mille kinnituseks esitas kaebaja kuvatõmmise
4. augusti 2022 vestlusest. Vaidlustatud määruses tõi riigiprokurör välja, et nähtuvalt Q
5. juuli 2022 e-kirjast, olid augustiks 2022 häbistavad andmed juba avaldatud. Teiseks tõi riigiprokurör välja, et augusti 2022 e-kirjas oli aktiivsemaks pooleks, pakkujaks X, ja selle vestluse asjaolud ei viita väljapressimisele. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohtunik järgmist.
6. Väljapressimine on viidud lõpule nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Kuigi väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, kas võõras vara, varaline õigus või muu varaline kasu üle anti, võib kuritegelik rünne aga faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Viimase osas on tegemist mittekaristatava järeldeliktiga (RKKK III-1/1-79/95). Arvestades menetleja poolt tuvastatud asjaolusid ja kuriteokaebuse väiteid, esitati nõue ja ähvardus avaldada häbistavaid andmeid kannatanule 2022 juunis. Siis nõuti kannatanult 20 000 eurot, vastasel korral avaldatakse tema kohta häbistavaid andmeid. Sellega oli ähvardamine viidud ka lõpule juunis
7. Riigiprokuratuuri käsitletud
8. juuli 2022 e-kirjast nähtuvad asjaolud kinnitavad seda: selleks ajaks oli asutud varasemat ähvardust vähemalt mingil määral ka ellu viima. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejatega, et arvestades tuvastatud asjaolusid, s.o Eesti Vabariigi mittekodanikest kannatanu ja teo toimepanija viibimist välisriigis, siis Eesti Vabariigi karistusseadustik juunis 2022 tehtud väljapressimise puhul ei kohaldu. Kuivõrd 2022 augustiks oli tegu lõpule viidud ja 2022 augustis toimunud kirjavahetust initsieeris ja juhtis 3

(4)1-23-61 kannatanu, selle eesmärk oli täpsustada varem lõpuleviidud väljapressimise, s.o nõude sisu, ei saa sellest tuletada uut KarS § 214 järgi karistatavat tegu. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale või kolmandale isikule üle varaline kasu. Sellesisuline avaldus tehti teo lõpuleviimisel juunis

1. Eelnevat arvestades jätsid uurimisasutus ja prokuratuur põhjendatult kriminaalmenetluse alustamata kuriteo tunnuste puudumise tõttu.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri
3. detsembri 2022 määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4