¹ lg 3 p 2 alusel, kuid puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks avaldusele vastanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (
Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust käesolevas asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. 3 2-22-134785 9. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevuse tasumist perioodi eest 01.11.2021-31.10.2022 summas 678,45 eurot ning seadusjärgset viivist alates 01.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt oli puudutatud isikule esitatud perioodil (01.11.2021-31.10.2022) majandamiskulude tasumiseks arveid kogusummas 1 578,45 eurot ning avaldaja on tasunud kohustuste täitmiseks 900 eurot, mistõttu moodustub võlgnevus 678,45 eurot. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 10. Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmisi kululiike: hooldus-, halduskulud, heakord, remondifond, prügivedu, lift, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia/ küte, üldelekter, tasu koera eest, väljakutse ATS, veearvesti vahetus (dtl 44-54). Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on avaldaja põhikiri (dtl 32-42), 24.11.2020 üldkoosoleku protokoll, sh 2021 majanduskava (dtl 56-67), 2022 majanduskava (dtl 125-126) ning kommunaalteenust osutatavate äriühingute poolt avaldajale esitatud arved (dtl 144-152, 159-161, 171-184, 188-199, 204-215, 219-230, 235-247, 251-259, 263-274, 278-290, 294-306, 310-322, 326-337). Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Avalduse järgi on puudutatud isik tasunud kohustuste katteks 900 eurot. 11. Avaldaja põhikirja p 4.2.8 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus makseteatisel märgitud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid ning elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh kütte, vesi ja kanalisatsioon
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 15. Eeltoodut alusel rahuldab kohus Tallinn, Lasnamäe tn 24 korteriühistu avalduse OÜ Enditum vastu majandamiskulude ja viivise nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult OÜ Enditum avaldaja Tallinn, Lasnamäe tn 24 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse 01.11.2022 seisuga summas 678,45 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates 01.11.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 16.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 5 2-22-134785 17. Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja on tasunud hagita menetluses avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista hagita menetluses kantud õigusabikulu summas 792,50 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, kokku 857,50 eurot (dtl 347-348). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindajal kulunud: kohtumaterjalidega tutvumisele, analüüsile ning kliendiga nõupidamisele 1 tund; avalduse ja avalduse täpsustamisele, dokumentide komplekteerimise ja kohtule esitamisele 6 tundi, avaldaja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Kokku 7,25 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja töötunni hinnaks avalduse ja avalduse täpsustuste koostamisel on 110 eurot käibemaksuta ja menetluskulude nimekirja koostamisel 90 eurot käibemaksuta. 18. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras lahendatavas asjas riigilõivu 50 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud esindaja menetlustoimingud seoses avalduse koostamisega (sh kaasnevad toimingud) ja menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamisega kokku 6,25 tunni ulatuses. Nõuetekohane avalduse koostamine ja kohtule esitamine on avaldaja ülesanne ning olukorras, kus kohus jätab avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu, ei ole põhjendatud eelnimetatud toimingute eest tekkinud kulu puudutatud isikult välja mõista, mistõttu vähendab kohus menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega 1 tunni võrra. Kohus leiab, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 90 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 562,50 (90 x 6,25). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 612,50 (562,50+50) eurot ning menetluskuludelt (612,50) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 19. Avaldaja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras lahendatavas asjas riigilõivu 50 eurot.
lg 1 punkt 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 4 esimese lause järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 4 kolmanda lause järgi tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtule nähtub, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot.
lg 9 järgi asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas enam tasutud riigilõiv summas 15 eurot tuleb tagastada vastavalt avaldaja taotlusele Tallinn, Lasnamäe tn 24 korteriühistu arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS. 6 2-22-134785 20. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.