← Eesti

1-22-7862/10

Obsah (9)§ 184§ 74§ 68§ 75§ 78§ 73§ 832§ 191§ 83

1-22-7862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-7862 (22930000257) Kohtunik Olga Dorogan Kohtui

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Jevgeni Tšubarov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri I osakonna eriasjade prokurör Antti Aitsen Süüdistatavad Artur Avrusevitš ja nende kaitsjad isikukood 39602241521; viibimiskoht Tallinna Vangla, elukoht vabaduses XXX; XXX; XXX; emakeel - XXX; töökoht - XXX varem kriminaalkorras karistamata tõkend - vahistamine alates 05.08.2022 Kaitsja - Vladimir Sadekov (lepinguline) Jevgeni Tšubarov isikukood 39803090874; viibimiskoht Tallinna Vangla, elukoht vabaduses XXX; XXX; XXX; emakeel - XXX; töökoht - XXX varem kriminaalkorras karistamata tõkend - vahistamine alates 05.08.2022 Kaitsja - Valeriy Gimaev (lepinguline) Kohtuistungi toimumise aeg 28. detsember 2022 1

(9)1-22-7862 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, maakohus otsustas: 1. ARTUR AVRUSEVITŠ süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud.

§ 74

lg 2 alusel pöörata mõistetud vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) täitmisele osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 05.08.2022 karistusaja hulka ning lugeda koheselt täitmisele pööratava karistuse kandmise alguseks Artur Avrusevitši kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.08.2022. Artur Avrusevitši suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistusaja ärakandmiseni.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu vangistust täitmisele pööramata, kui Artur Avrusevitš ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel Artur Avrusevitš kohustub käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, so 28.12.2022, va kontrollnõuete osas, mille kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.

§ 75

lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 2. JEVGENI TŠUBAROV süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud.

§ 73lg 2 alusel pöörata mõistetud vangistus 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud täitmisele osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. 2

(9)1-22-7862

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 05.08.2022 karistusaja hulka ning lugeda koheselt täitmisele pööratava karistuse kandmise alguseks Jevgeni Tšubarovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.08.2022.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Jevgeni Tšubarov ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, so 28.12.2022.

Jevgeni Tšubarovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistusaja ärakandmiseni.

  1. Mõista Artur Avrusevitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku 1427,62 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel eeluurimisel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 285.60 eurot, s.o kokku 3348,22 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Artur Avrusevitš kohustub välja mõistetud menetluskulud summas 3348 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot 22 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR PANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700050495 ning selgitusse märkida „Artur Avrusevitš, 1-22-7862, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Mõista Jevgeni Tšubarovilt Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel eeluurimisel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 171.60 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 789,37 eurot, s.o kokku 2595,98 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Jevgeni Tšubarov kohustub välja mõistetud menetluskulud summas 2595 (kaks tuhat viissada üheksakümmend viis) eurot 98 senti tasuma ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR PANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700050482 ning selgitusse märkida „Jevgeni Tšubarov, 1-22-7862, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Konfiskeerimisele kuuluv vara: 3

(9)1-22-7862 1)

832 lg 1 alusel konfiskeerida 05.08.2022 Artur Avrusevitši kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 555 eurot, mis asub MTA SEB panga deposiitarvel nr EE481010220018670014; 2)

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida 05.08.2022 teostatud sõiduki Mercedes-Benz reg.nr XXX vaatluse käigus J.Tšubarovi poolt välja antud rahakotis olnud sularaha summas 2550 eurot, mis asub MTA SEB panga deposiitarvel nr EE481010220018670014; 6. Asitõendid ja salvestised: 1) 05.08.2022 teostatud sõiduki Mercedes.Benz reg.nr XXX vaatluse käigus J.Tšubarovi poolt välja antud rahakott ning 2 võtit, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis (Lõõtsa 8a, Tallinn) - tagastada J.Tšubarovile kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. 2) 05.08.2022 kahtlustatava Artur Avrusevitši kinnipidamisel viimaselt ära võetud plasttops (pakend nr „A.A.1“), mis asub Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis (Lõõtsa 8a, Tallinn) –hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 3) 05.08.2022 kahtlustatava Artur Avrusevitši kinnipidamisel viimaselt ära võetud Swedbank pangakaart Artur Avrusevitši nimele, troppija luba nr 1803 Artur Avrusevitš´i nimele, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis (Lõõtsa 8a, Tallinn) - tagastada A.Avrusevitšile kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. 4) Ekspertiisist järele jäänud narkootilised ained jäetud EKEI keemiaosakonda – konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). I SÜÜDISTUS Artur Avrusevitšit süüdistatakse selles, et tema pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis ja korduvalt narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Artur Avrusevitš ja Jevgeni Tšubarov omandasid 05.08.2022 kella 19.18 (prokuröri parandus kohtuistungil) paiku Tallinnas Liikuri 10 asuva maja ees N Ž kilekoti, milles oli briketikujulises pakendis 803 grammi kokaiini ning väiksemas vaakumpakendis 1,23 grammi kokaiini. Seejärel vedasid Artur Avrusevitš ja Jevgeni Tšubarov nimetatud narkootilist ainet kokaiin sõiduautoga Mercedes Benz reg.nr XXX Tallinnas ja Harjumaal kuni 05.08.2022 kella 19.50-ni, mil nad Paldiski maanteel Keila jõe silla peal MTA ametnike poolt kinni peeti. 4

(9)1-22-7862 Peale selle omandas Artur Avrusevitš enne 05.08.2022 kella 19.50 tuvastamata asjaoludel 0,53 grammi kokaiini, mida hoidis enda juures ja vedas plastpurgis sõiduautos Mercedes Benz reg.nr XXX, kuni 05.08.2022 toimunud kinnipidamiseni. Peale selle omandas Artur Avrusevitš eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ning ajal, kuid enne 05.08.2022.a. kella 19.50 suures koguses narkootilist ainet kanepit, 192,6 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12% ning hoidis ainet oma elukohas aadressil XXX kuni 06.08.2022 kella 00.40-ni, kui ta andis selle läbiotsimise käigus välja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3, Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist ning kanepi puhul 7,5 grammist. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Artur Avrusevitšil teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Artur Avrusevitš käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Oma tahtliku tegevusega pani Artur Avrusevitš toime narkootilise aine suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemise isikute grupis, s.o omandamise, valdamise, hoidmise, vedamise st pani toime

§ 184lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jevgeni Tšubarovit süüdistatakse selles, et tema pani toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Jevgeni Tšubarov ja Artur Avrusevitš omandasid 05.08.2022 kella 19.18 (prokuröri parnadus kohtuistungil) paiku Tallinnas Liikuri 10 asuva maja ees N Ž kilekoti, milles oli briketikujulises pakendis 803 grammi kokaiini ning väiksemas vaakumpakendis 1,23 grammi kokaiini. Seejärel vedasid Jevgeni Tšubarov ja Artur Avrusevitš nimetatud narkootilist ainet kokaiin sõiduautoga Mercedes-Benz reg.nr XXX Tallinnas ja Harjumaal kuni 05.08.2022 kella 19.50-ni, mil nad Paldiski maanteel Keila jõe silla peal MTA ametnike poolt kinni peeti. 5

(9)1-22-7862 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3, Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Jevgeni Tšubarovil teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Jevgeni Tšubarovi käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Tšubarov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis, s.o omandamise, valdamise, vedamise st pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS Kooskõlas Artur Avrusevitši, tema kaitsja Vladimir Sadekovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri I osakonna eriasjade prokurör Antti Aitsen vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus karistada Artur Avrusevitši

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et Artur Avrusevitšile mõistetavast karistusest kuulub kohesele kandmisele 5 (viis) kuud vangistust. Vangistuse ülejäänud osa s.o 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu vangistust jätta tingimisi Artur Avrusevitši suhtes kohaldamata, kui Artur Avrusevitš ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel tuleb kohustada Artur Avrusevitšit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 05.08.2022 ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 05.08.2022. Pooled leppisid kokku ka selles, et väljamõistmisele süüdistatavalt kuuluvad kärgmised kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 6

(9)1-22-7862 kohtueelses menetluses määratud kaitsja Karine Nersesjani taotluste alusel hüvitatud summa 285.60 eurot (07.08.2022 taotluse alusel 73.80 eurot ja 07.08.2022 taotluse alusel 211.80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtueelse menetluse käigus teostatud ekspertiiside kulud summas 1427,62 eurot (Narkootilise aine ekspertiisi nr. 22E-AN1123 maksumusest (336 eurot) – 252 eurot ja DNA ekspertiisi nr. 22E-GE0702 maksumusest (1881 eurot) – 1175,62 eurot). Samuti kuulub väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 kordse alampalga (654 eurot) määra ulatuses, s.o. 1635 eurot. Kokku kuulub A.Avrusevitšilt menetluskuludena väljamõistmisele 3348.22 eurot. Süüdistatav ja kaitsja nõustuvad menetluskulude suurusega ja taotlevad kohtus väljamõistetava menetluskulu ajatamist üheks aastaks, s.o. võimaldada Artur Avrusevitšil KrMS § 180 lg 3 alusel maksta menetluskulud ühe aasta jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kokkulepe kohaselt pooled leppisid kokku, et

§ 83

-2 lg 1 alusel konfiskeeritakse riigi tuludesse 05.08.2022 Artur Avrusevitši kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 555 eurot, mis asub MTA SEB panga deposiitarvel nr EE481010220018670014. Asitõendite osas lepiti kokku, et tuleb konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks ekspertiisist järele jäänud narkootilised ained, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda. Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumi (Lõõtsa 8a, Tallinn) jäetud: 1) 05.08.2022 kahtlustatava Artur Avrusevitš´i kinnipidamisel viimaselt ära võetud plasttops (pakend nr „A.A.1“) – tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist; 2) 05.08.2022 kahtlustatava Artur Avrusevitš´i kinnipidamisel viimaselt ära võetud Swedbank pangakaart Artur Avrusevitš´i nimele, troppija luba nr 1803 Artur Avrusevitš´i nimele – tuleb tagastada A.Avrusevitšile peale kohtuotsuse jõustumist. 28.12.2022 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav on nõus vara konfiskeerimisega ning asitõendite suhtes kohaldatud meetmetega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulud tuleb tal tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kooskõlas Jevgeni Tšubarovi, tema kaitsja Valeriy Gimaevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri I osakonna eriasjade prokurör Antti Aitseni vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus karistada Jevgeni Tšubarovit

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et Jevgeni Tšubarovile mõistetavast karistusest kuulub kohesele kandmisele 5 (viis) kuud vangistust. Vangistuse ülejäänud osa s.o 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust jätta tingimisi Jevgeni Tšubarovi suhtes kohaldamata, kui Jevgeni Tšubarov ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 05.08.2022 ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 05.08.2022. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad Jevgeni Tšubarovilt väljamõistmisele menetluskulud, s.o sundraha summas 1635 eurot, kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud kogusummas 171.60 eurot ning ekspertiiside kulud: narkootilise aine ekspertiisi nr. 22E-AN1123 maksumusest (336 eurot) – 84 eurot ja DNA ekspertiisi nr. 22E-GE0702 maksumusest (1881 eurot) – 705,38 eurot. Kokku kuulub J.Tšubarovilt menetluskuludena väljamõistmisele 2595,98 eurot. Süüdistatav ja kaitsja nõustuvad menetluskulude suurusega ja taotlevad kohtus väljamõistetava menetluskulu ajatamist üheks aastaks, s.o. võimaldada Jevgeni Tšubarovil KrMS § 180 lg 3 alusel maksta menetluskulud ühe aasta jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. 7

(9)1-22-7862 Samuti lepiti kokku, et

§ 832

lg 1 alusel konfiskeeritakse 05.08.2022 teostatud sõiduki Mercedes-Benz reg.nr XXX vaatluse käigus J.Tšubarovi poolt välja antud rahakotis olnud sularaha summas 2550 eurot, mis asub MTA SEB panga deposiitarvel nr EE

  1. Asitõendite osas lepiti kokku, et 05.08.2022 teostatud sõiduki Mercedes.Benz reg.nr XXX vaatluse käigus J.Tšubarovi poolt välja antud rahakott ning 2 võtit, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis (Lõõtsa 8a, Tallinn), tuleb tagastada J.Tšubarovile peale kohtuotsuse jõustumist. 28.12.2022 süüdistatav Jevgeni Tšubarov avaldas, et saab kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav on nõus vara konfiskeerimisega ning asitõendite osas vastuvõetud meetmetega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulud tuleb tal tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. III KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kohus küsitles istungil süüdistatavaid kokkuleppe sisu osas ning veendus, et süüdistatavad on sellele ka vabatahtlikult alla kirjutanud, teades tagajärgi. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista: - Artur Avrusevitš süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus; - Jevgeni Tšubarov süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Kohtu hinnangul vastavad taotletud karistused süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kokkulepped hõlmavad ka otsustusi asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete ja kriminaalmenetluse käigus ära võetud esemete osas. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendite suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Kohus leiab, et DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, pole asitõend käesolevas kriminaalasjas ja seda vaatamata sellele, et prokuratuur on kokkuleppes käsitlenud seda asitõendina. Asitõendi olemuslikuks tunnuseks on see, et ta on asendamatu. Arvestades kohtule esitatud plaadil talletatut pole selle puhul tegemist millegi sellisega. See DVD-plaat ei ole kuidagi asendamatud, vaid kannab endas faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega kohus ei pea selle osas KrMS § 306 lg 1 p-st 13 tulenevalt kohtuotsuse 8

(9)1-22-7862 resolutsioonis seisukohta võtma. Kõnesolev salvestis on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist on andmekandjaga nagu on andmekandjateks ka kriminaaltoimikus olevad paberilehed. Seega tuleb sellega toimida samamoodi nagu paberlehtedega, jättes DVD kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele. Eeltoodud kohtu seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu 11.06.2021 otsuse kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-st 125 tulenevaga, mille kohaselt lisaks tuleb kohtuotsusest eemaldada ülearune ja seega resolutiivosa asjatult koormav otsustus kriminaalasja materjale talletava kuue CD-plaadi kriminaalasja juurde jätmise kohta. Kõnesolevad salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Samuti tuleb süüdistatavatelt konfiskeerida kuriteo toimepanemise tulemusel saadud sularaha

§ 832lg 1 alusel. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et Kr

MS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kohus leiab, et menetluskulud summas 3348.22 eurot tuleb jätta Artur Avrusevitši kanda. Menetluskulud summas 2595,98 eurot tuleb jätta Jevgeni Tšubarovi kanda. Seoses menetluskulude ajatamisega peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega ja võimaldada isikutel menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Seega, menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad kuuluvad neile esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning neile tuleb mõista kokkulepetekohane karistus. Kohus teeb otsuse vastavalt sõlmitud kokkulepetele ja määrab vastavalt sellele ka konfiskeerimised. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.