2-22-4499/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2022.a, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-22-4499 Tsiviilasi K.R. hagi N.K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500,00 eurot Hageja: K.R. (ik: xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaie Mandel (e-post: kaie@familex.ee ) Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: N.K. (sündinud xxxxxxxxxxx.a; elukoht xxxxxxxxxxx ; e-post: xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2022.a, Pärnus, osales K. R.. RESOLUTSIOON
3. Rahuldada K.R. hagi N.K. vastu.
4. Lahutada K.R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx) ja N.K.´i (sündinud xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxx. aastal asukohas Xxxxxxxxxx, perekonnaseisuametnik E.D.`i juuresolekul, abielutunnistus registreeritud xxxxxxxxxxx, registreerimise nr xxxxxxxxxx.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda (alus TsMS § 164 lg 1).
6. Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
7. 28.03.2022 esitas K.R. Pärnu Maakohtule hagiavalduse N.K.´i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxl ja poolte kooselu lõppes aprillis 2021.a, mil hageja naases Eestisse, peale seda ei ole abikaasad enam kohtunud. Abielulahutust vajab hageja selleks, et oma eluga edasi minna ja reaalne ning õiguslik olukord omavahel vastavusse viia. Hageja on seisukohal, et tema ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud alates aprillikuust
8. a, ning neid ei ole võimalik taastada. Kostja N.K. on Pakistani kodanik, kes elab Xxxxxxxxxxxl. Hageja K.R. on Eesti kodanik, kes on elanud enne märtsis 2022 hagi esitamist Eestis ligi 11 kuud. Kostja on hagejale teatanud, et ta soovib abielu Tsiviilasi nr 2-22-4499 lahutada Eesti kohtus ja Eesti õiguse alusel, kuid tal ei ole võimalik abielu lahutamiseks Eestisse tulla. Poolte abielust ei ole ühiseid lapsi sündinud, ühisvara puudub. Hageja palub lahutada K.R. ja N.K.i abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxx. a. Xxxxxxxxxxxl. Kummagi poole menetluskulud jätta tema enda kanda.
9. 27.10.2022 kohtule e-kirjaga saadetud elektroonilises, allkirjata vastuses teatas kostja N.K., et ei saa isiklike ja majanduslike raskuste tõttu, sh töö tõttu Eestisse kohtuistungile ilmuda ja palub lahendada asja ilma kostja osavõtuta. Kostja teatel on nad jõudnud K.R.ga asjas konsensusele ja ta toetab hageja lahendust asjas. Kohus palus kostjal esitada oma kirjalik vastus hagi suhtes allkirjastatuna, märkides vastuses selgelt, kas kostja on nõus abielulahutusega. Kostja 16.11.2022 e-kirjas kinnitas kohtule, et on abielulahutusega nõus ja on oma vastuse paberkandjal postitanud 09.11.2022.a.
10. 17.11.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja K.R. hagiavalduse juurde ja palus selle rahuldada esitatud kujul. Alates 2021.a aprillist on abielulised suhted lõppenud, abielu taastamist hageja võimalikuks ei pea. 29.11.2022 saabus kohtule paberkandjal allkirjaga kostja vastus, milles kostja kinnitab, et on lahutusega nõus.
11. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kostja istungilt osavõtuta, kuna kostja elab Xxxxxxxxxxxl ning ei saa pika vahemaa tõttu kohtuistungile ilmuda. Hageja soovib abielu lahutada ja kostja on lahutusega nõus. Seega vaidlus abielu lahutamise üle puudub. Kohtuotsuse põhjendused
12. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning poolte taotlustega, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja väitel on abielulised suhted lõppenud
13. aprillis, kostja sellele hageja väitele vastu ei vaidle, abikaasad elavad käesoleval ajal erinevates riikides. Abielust ühiseid lapsi ei ole, ühisvara jagamist pooled ei taotle.
14. Hageja soovib abielu lahutada ning kostja on sellega nõus. Et kostja elab alaliselt Xxxxxxxxxxxl, on hageja pöördunud abielu lahutamiseks kohtusse, kuna sellisel juhul perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama (alus PKS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub antud asjas mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks, kuna mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei ole abiellumisel oma perekonnanime muutnud, seega jäävad poolte nimed samaks. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 2