KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2022 kell 17.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17091 Tsiviilasi AP Haldus

) § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri arvamusel on reaalne pankrotimenetluse ajal tootmistegevuse säilitamine ja vabrik töötava üksusena ära müüa. Ettevõtte jooksev tegevus on kasumlik ja kuni vara müügini oleks mõistlik tootmistegevus säilitada, et uue omaniku tarbeks välja õpetatud kollektiivi ja kliendibaasi hoida. See võimaldaks vara müügil suuremat hinda saada. 3. Ajutine haldur palub kuulutada välja Kehra Puutööstus OÜ pankrot ning nimetada Kehra Puutööstus OÜ pankrotihalduriks Toomas Saarma. 4. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot (dtl 130). 2

§ 1lg 2 ja 3).

Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara (ca 3 027 487 euro) arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt 3 650 317 euro ulatuses (dtl 119-120). Võlgnikul on raha 1712,21 eurot (dtl 112) ja nõudeid kolmandate isikute vastu 131 008,74 eurot (dtl 115). Sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 556 870,55 eurot (dtl 124). Varade arvestuslik väärtus on oluliselt väiksem kohustuste kogusummast (dtl 122), kuid tegelikud võimalused nende varade arvel võlausaldajate kohustusi täita on ilmselt veelgi piiratumad ja ajaliselt ebaselged. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja soovib pankroti väljakuulutamist. 6. Kohus kuulutab välja Kehra Puutööstus OÜ pankroti. 7. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Toomas Saarma (dtl 127). 8.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. 9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Selline kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse (

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

10. Ajutine haldur palub määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 13 tunni eest 1700,40 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur palub tasu kanda büroole mille kaudu ta tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu (130,80 eurot) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Ajutisele pankrothaldurile kuulub välja maksmisele tasu 13 tunni eest 1700,40 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 65lg 11) 340,08 eurot, kokku 2040,48.

11.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt.

1. Kohus tühistab pankrotiavalduse tagamiseks käesolevas tsiviilasjas 15.11.2022 määrusega kohaldatud tagamisabinõud (dtl 65). Varade käsutamise üle otsustab edaspidi pankrotihaldur. Täitemenetlused on peatatud ajutise halduri nimetamisega (22.11.2022 määrus, dtl 99).
2. Vastavalt

§ 150lg-le 2 määrab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast määruse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. Seni kohtule teadaolevaks avaldaja menetluskuluks on riigilõivud 420 eurot. 3

§ 66lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). 15.

Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st

1. Võlgnik on registreeritud Eestis alates asutamisest 16.11.
2. a. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestist. Seega menetleb kohus käesolevat tsiviilasja maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluse ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus käesoleva menetluse lõpetada.
3. Juhindudes määruse 2015/848 art 54 lg-st 1, paneb kohus pankrotihaldurile käesolevaga kohustuse teatada pankrotimenetlusest kõiki väljaspool Eestit asuvaid võlausaldajaid. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4