Obsah (6)

§ 371§ 363§ 662§ 221§ 150§ 372

KOHTU MÄ Ä RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-129879 Tsiviilasi M

) § 338 lg 2 teise lause ja § 363 lg 6 kohaselt esitada hageja kui välismaa äriühingu registri väljavõte, mis kinnitaks, et A. Kumpulainenil oli 20.11.2020 volituse andmiseks esindusõigus. Hagiavalduse lisas 20 on Euroopa äriregistri väljavõte seisuga 24.10.2022, mis ei tõenda, et A. Kumpulainenil oli 20.11.2020 OK Incure OÜ-le volituse andmiseks esindusõigus. Kuna hageja nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, keeldub kohus

§ 371lg 1 p 12 alusel hagi menetlusse võtmast.

Hagist ega lisadest ei ole võimalik üheselt tuvastada seost kostjaga, sh millistes lepingutingimustes kokku lepiti, millal ja milline leping sõlmiti, millises ulatuses kostjale krediiti anti (

§ 363lg 1 p-d 2, 3).

Hagiavalduse p 2.1 tabelis on tagasimaksed ja väljamaksed läbisegi, lisaks kulud ja intressisummad, mistõttu pole arusaadav, millises ulatuses kostjale krediiti anti, milliste nõuete katteks on tagastatud summad kaetud. Hageja märgib täiendatud hagiavalduse p-s 2.2, et intress on 608,79 eurot, seevastu lisa 12 arvestuse järgi on intress 602,08 eurot. Ka p 2.1 tabeli põhjal ei ole arusaadav, kuidas on intressisumma 608,79 eurot kujunenud. Seega põhi- ja kõrvalnõuete kujunemine on endiselt ebaselge. Kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi, keeldub kohus

§ 371lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast.

2 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Multitude Bank p.l.c esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. novembri 2022 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli A. Kumpulainenil volituse andmiseks esindusõigus. Hageja lisab notariaalse volikirja, mis on antud 28.08.2020 ehk vahetult enne seda, kui A. Kumpulainen volitas OK Incure OÜ-d esindama hagejat kohtumenetluses; 2) on nõue selgelt väljendatud. Hagiavalduse resolutsioonis on välja toodud, mis summas soovib hageja kostjalt välja mõista põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st 2.9 sisaldab leping üldtingimusi, hinnakirja, teabelehte ja kehtivaid arveid, nagu neid on aeg-ajalt muudetud vastavalt üldtingimustele. Hageja esitas kohtule üldtingimused, teabelehed ja hinnakirja. Kostja esitas esimese laenutaotluse 12.04.2019 (hagi lisa 1). Kuna krediidiandja kinnitas laenutaotluse ja teostas kostjale väljamakse samal kuupäeval (lisa 2), loetakse leping sõlmituks 12.04.
3. Hagiavalduse p-s 2.2 soovis hageja näidata, kuidas arvestatakse intressi. Intressi arvestatakse igapäevaselt laenu saldolt, mis oli 4974,08 eurot (põhivõlg). Selguse mõttes kasutas hageja viivisekalkulaatorit ning juhtis tähelepanu, et viiviseraportis ja krediidiandja arves esinevad ebatäpsused on tingitud sellest, et krediidiandja programm arvutab intressi automaatselt. Hagiavalduse p 2.1 tabeli eesmärk ei olnud selgitada intressi kujunemist, vaid välja tuua, millal ja kui palju võttis kostja raha kasutusele ning kui palju tasus krediidisumma katteks. Kohus tegi puuduste kõrvaldamise määruses ettepaneku esitada arusaadav tabel ja täpsustada põhinõude kujunemist, mida hageja tegigi. Hageja selgitas p-s 2.1, et kostja võttis kasutusele 11 578 eurot ning tagastas krediidisumma katteks 6603,92 eurot. Tabelist on näha, millal ja millises summas tegi krediidiandja kostjale väljamakseid. Tabel dubleerib hagiavalduse lisa
4. Maksekorraldused võis hageja esitada ka hiljem, arvestades, et kostja võttis endale esindaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 08.11.2022 määrus tuleb tühistada ja saata asi Viru Maakohtule Multitude Bank p.l.c hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 6.

§ 371sätestab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.

Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, viidates

§ 371

lg 1 p-le 12 ja § 371 lg 2 p-le 2, põhjendusel, et hageja nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu ning hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi – nii põhi- kui ka kõrvalnõuete kujunemine on endiselt ebaselge.

§ 371

lg 1 p 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 7.

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Hageja on määruskaebusele lisanud 28.08.2020 tõestatud notariaalse volikirja, millega hageja juhatuse liige XX volitab A. Kumpulainenit esindama hagejat muu hulgas kohtulikes 3 3 toimingutes õigusega delegeerida oma esindusõigus ettevõtte poolt ettevõtet esindama määratud juristile. Seega oli A. Kumpulainenil õigus 20.11.2020 volitada OK Incure OÜ-d hagejat kohtus esindama ja andma selleks vastav volitus oma juristile/töötajale. OK Incure OÜ on volitanud tsiviilasjas kohtus esindama oma töötajat D. Santaševi. Eeltooduga on hageja ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldanud

§ 221

lg 2 kohase puuduse, s.o esitanud tõendid lepingulise esindaja esindusõiguse kohta. Seega

§ 371lg 1 p-s 12 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks puudub.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Riigikohus on selgitanud (nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10), et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja on esitanud maakohtule avalduse kostjalt krediidilepingu alusel tekkinud põhivõla, intressivõla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Esitatud nõuete rahuldamine on õiguslikult võimalik, alused selleks on sätestatud võlaõigusseaduses (eelkõige I osas ja II osa 22. peatükis). Seega hagi menetlusse võtmisest ei saa keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Maakohtu väljatoodud puudused hagiavalduses, s.o et hagist ega lisadest ei ole võimalik tuvastada, millal ja milline leping kostjaga sõlmiti, ebaselge on nii põhi- kui ka kõrvalnõuete kujunemine (kui palju kostjale krediiti anti ja milliste nõuete katteks on arvestatud tagasimaksed, kuidas on kujunenud intressisumma), on oma olemuselt kõrvaldatavad puudused. Selliste puuduste (hagi ebaselguse ja vastuolulisuse) kõrvaldamata jätmine võib ringkonnakohtu arvates teatud juhtudel olla aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele

§ 371lg 1 p 9 alusel, s.o kuna on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, märgib, et täpsustatud hagi p-st 2.1 (tabel ja järgnev lõik) nähtub hageja põhinõude kujunemine ringkonnakohtu arvates piisavalt selgelt. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja ei ole hagi täpsustamisel esitanud selget intressinõuet. Kuna kohtul on asja lahendamisel kohustus muu hulgas kontrollida krediidikulukuse määra seadusele vastavust, peab hageja esitama kohtule ka selle kohta üheselt arusaadavad andmed. Maakohus on õigesti juhtinud käiguta jätmise määruses hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse väide intressi- ja krediidikulukuse määra kohta on vastuolus hagi lisadest nähtuvate andmetega. Esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik eelnimetatut kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohtul põhjendatud hagejale veelkord selgitada vajadust hagi kõrvalnõuete osas täpsustada. Juhul kui hageja jätab ka korduva nõude peale kohtu väljatoodud puudused kõrvaldamata, võib see ringkonnakohtu arvates olla aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele osaliselt, s.o kõrvalnõuete osas,

§ 371lg 1 p 9 alusel.

1. Eeltoodud põhjendustel on maakohus ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Hageja on taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Praegusel juhul ei ole selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, kuna menetluses osaleb lisaks hagejale ka kostja, kelle kanda jäävad hagi rahuldamise korral hageja menetluskulud. Hageja nimetatud taotluse lahendab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel. 4 4 11.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja