← Eesti

1-08-9027/21

Obsah (6)§ 76§ 75§ 114§ 25§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-08-9027 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.06.2017) Kriminaalasja number 1-08-9027 Täi

§ 76lg 5 alusel määrata G.P-le katseaeg tähtajaga kuni 19.03.2020.

Kohustada G.P alluma käitumiskontrollile 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ja täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1

(4)vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrata G.P-le käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Määrus G.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu G.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda G.P-lt riigituludesse kaitsetasu 152 (ükssada viiskümmend kaks) eurot 16 senti vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.P on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.03.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-089027

§ 114

p 1, 5 järgi 20.02.2008 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtoimepandud kuriteoepisoodis ja karistuseks mõistetud 12 aastat vangistust. G.P on õigeks mõistetud

§ 114

p 4 järgi 20.03.2008 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toimepandud kuriteoepisoodis, kuid kuritegu kvalifitseeriti ümber

§ 25

lg 1, 2 ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti G.P-le liitkaristuseks 12 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati G.P karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti G.P kinnipidamise aeg, s.o 20.03.2008. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.03.2008 ja lõpeb 19.03.2020.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.05.2017. 11.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid G.P ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2

(4)Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör kordas arvamuses G.P positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mis olid toodud juba vangla iseloomustuses. Prokurör, tuginedes isiku poolt kuritegude toimepanemise tõenäosusele, ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik), leidis, et G.P-ni puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja G.P puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Enne praegust kuritegu tarvitas G.P aastaid alkoholi. Risk on kõrge, kuna alkoholijoobes võib käituda ettearvamatult ja kasutada teiste isikute suhtes vägivalda. Eeltoodule tuginedes nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta G.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.P avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja kahetses siiralt, et nii raske kuriteo on toime pannud. Väidetavalt soovib ta pärast vabanemist kannatanutelt vabandust paluda. G.P teadvustab, et tema õigusvastane käitumine on olnud põhjustatud alkoholiprobleemist, alkoholi ta edaspidi tarvitada ei kavatse. Kinnipeetav selgitas, et ta on karistuse kandmise ajal töötanud erinevatel ametikohtadel ja sotsiaalprogrammides osalenud. Vabaduses suhtleb ta elukaaslasega, emaga ja vendadega. Kinnipeetav oli kindel, et leiab vabaduses tööd, vormistab pensioni dokumendid ning ostab uue eluaseme. Kaitsja arvates on G.P, kes on raskete kuritegude eest süüdi mõistetud, vanglas olles näidanud tegelikku ja reaalset kahetsust, mis väljendub selles, et tal puuduvad karistused vanglas, ta on kogu aja töötanud, on läbinud terve rea sotsiaalprogramme, mis tema enda kinnitusel on talle väga palju kasulikku andnud. Tähtis on kaitsja hinnangul see, milline on hinnang isiku käitumisele praegu. G.P on korduvalt kinnitanud, et ta kahetseb, tunneb süüd ja soovib kannatanutelt vabandust paluda. See peaks kohtule näitama, et vaatama ta rasketele kuritegudele on inimeses toimunud muutused positiivsuse poole. Tegemist on vanaduspensionäriga ja majanduslikke probleeme ei tohiks olla. Inimesel on elukoht ja toetav tugivõrgustik vabaduses. Kaitsja palus kaaluda G.P vabastamist enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on G.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. G.P on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused G.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.P on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kolm karistust on kustunud. Vanglakaristust kannab G.P kolmandat korda. Varasemalt on teda süüdi mõistetud varavastaste kuritegude eest, käesolevat karistust kannab mõrva ja röövi eest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. G.P tunnistab, et tal oli probleem alkoholi liigtarvitamisega ning see on ka üks teguritest, mis raskete isikuvastaste kuritegudeni on viinud. 3

(4)Jätmata tähelepanuta G.P varasemat negatiivset elukäiku ning toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, leiab kohus, et G.P vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. G.P on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud hästi, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. G.P on aktiivselt täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Tee“ ja „Igapäevane valik“ ning olnud püsivalt tööga hõivatud alates 2009 aastast. Hinnang G.P tegevusele on positiivne. Ka G.P resotsialiseerumise võimalused pärast vabanemist on head. G.P on vabanemise korral võimalus asuda esmalt elama ema juurde ning seejärel soetada isiklik eluase. G.P toetab ka elukaaslane, kes praegu koos kinnipeetava emaga elab. G.P on vanaduspensionär, millega on talle garanteeritud igakuine sissetulek. Kuna kinnipeetav omab erinevaid kutseid, ei pea ta probleemiks ka töö leidmist. Rahalisi nõudeid isiku vastu ei ole, vabanemisfondi on kogunenud raha. Eeltoodust tulenevalt on G.P väljavaated edaspidiseks õiguskuulekaks eluks positiivsed. Samuti on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud veidi üle 9 aasta pikkune vangistus võiks olla piisav, et mõjutada G.P hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kohtuistungil avaldatust saab järeldada, et G.P on motiveeritud oma varasemat eluviisi muutma. Seega on G.P puhul karistuse eesmärgid täidetud ning G.P ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli G.P edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb G.P-le määrata katseaeg kuni 19.03.2020.

Käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates on G.P kohustatud alluma 24 kuu jooksul ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb G.P-le käitumiskontrolli perioodiks

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Selleks, et parandada G.P sotsiaalseid oskuseid ning tagada tema parem resotsialiseerumine, peab kohus vajalikuks määrata G.P-le

§ 75

lg 2 p 8 tulenev kohustus läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. Menetluskulud G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.06.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas 15.06.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,16 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb G.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.