1-17-9557/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9557 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi S.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017 otsus Apellant süüdistatav Süüdistatav S.S isikukood: XXX; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ja väärteokaristusi 17; tõkend vahistamine Prokurör Kadi Ruus RESOLUTSIOON Jätta S.S-i apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. S.S-ile on esitatud süüdistus kahes lõpule viidud ja kahes katsestaadiumisse jäänud poevarguses. 1 S.S püüdis 10.02.2017 kella 10.27 paiku Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus XXX asuvast XXX kauplusest varastada 20 Kalevi šokolaadi Bitter 200g, mis maksid kokku 54,60 eurot. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas S.S-i kinni. 31.08.2017 kella 13.12 paiku varastas S.S Tallinnas XXXX asuva XXX kaupluse müügisaalist 23 pakki Eesti võid Alma 82%, mis maksid kokku 59,57 eurot. 02.09.2017 kella 08:51 paiku varastas S.S samast kauplusest 6 Tallinna E-vaba täissuitsuvorsti, mille väärtus oli kokku 35,09 eurot. 11.10.2017 kella 09.40 paiku püüdis S.S Tallinnas XXX asuvast XXX kauplusest varastada 7 kommikarpi Merci, 2 karpi Fazeri trühvleid, 1 karpi prantsuse trühvleid ja 2 karpi komme Julia, s.o. kaupa kokku 56,86 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas S.S-i kinni.
4. Harju Maakohus kuulutas 12.10.2017 kohtuotsuse resolutiivosa. Kohus tunnistas S.S-i KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 3 kuu 10 päevani. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus S.S-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 4 päeva. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldas maakohus S.S-i suhtes tõkendina vahistamist. Ühtlasi määras kohus, et S.S-i karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamise aeg 11.10.
6. S.S esitas 18.10.2017 apellatsiooniteate ning 24.10.2017 apellatsiooni, milles taotleb asendada vangistuse viimane kuu võimaluse korral üldkasuliku töö tundidega.
7. Harju Maakohus tegi põhistatud kohtuotsuse 02.11.
8. Kohus põhjendas otsuses S.S-ile mõistetud karistust järgnevalt. Kohus leidis, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta ning vargustega üritab hankida endale rahalisi vahendeid, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist. S.S-i suhtumist õiguskorda ei ole võimalik muuta muu karistusega kui ainult reaalse vangistusega. Karistuse määra valikul arvestas kohus, et tekitatud kahju ei ole väga suur. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kahetsenud toimepandud vargusi, mis tähendab, et tema käitumises esineb KarS § 57 lg 1 p 3 märgitud karistust kergendav asjaolu.
9. S.S sai põhistatud kohtuotsuse kätte selle tegemise päeval (tl. 166). Sellest tulenevalt oli S.S õigus esitatud apellatsiooni täiendada või esitada uus apellatsioon
10. novembrini. Sel ajal S.S uut apellatsiooni esitanud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
12. Karistusseadustik ei näe ette vangistuse osalist asendamist üldkasuliku tööga, nagu seda taotleb S.S. S.S-ile mõistetud vangistuse (ärakandmata osa) asendamiseks üldkasuliku tööga ei anna apellatsioon alust. Maakohus on otsuses märkinud, et kuna S.S paneb üha uuesti kuritegusid, peab kohus võimalikuks üksnes tema karistamist reaalse vangistusega. Seega on kohus põhjendanud, miks ta välistab vangistuse asendamise või selle tingimisi täitmisele pööramata jätmise. 2 Ringkonnakohus võib maakohtu otsuse tühistada üksnes mõne KrMS § 338 nimetatud vea puhul. Mõistetud karistuse vaidlustamine eeldab seda, et maakohus on kaebuse esitaja arvates teinud vea karistusõiguse kohaldamisel. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi väidet selle kohta, et maakohus oleks sellega, et ei ole vangistust üldkasuliku tööga asendanud, kohaldanud kaebuse esitaja arvates karistusseadustikku valesti.
13. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3