S § 68 lg 1 alusel lõplik karistus 3 kuud ja 7 päeva; kehtivaid väärteokaristusi 17; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 11.02.2017.a. Kahtlustatavana kinni peetud 10.02-11.02.2017.a, 67.09.2017.a. ja alates 11.10.2017.a. Kaitsja kaitsjast loobunud
Lõplikuks karistuseks mõista K.P-le 3(kolm) kuud ja 10(kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 10.02-11.02 2017.a , 06-07.09.2017.a. s.o. kokku 4 (neli) päeva ja kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 6(kuus) päeva vangistust.
lg 41 alusel valida K.P suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta K.P vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 11.10.2017.a. Menetluskulud K.P-lt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 352.50 eurot
lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu kogusummas 352,50 eurot tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 35,25 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD plaat ja DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistus K.P süüdistatakse selles, et tema 10.02.2017 kella 10.27 paiku Xxxx asuvas ja Xxxx’ile kuuluvas kaupluses Xxxx võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 20 tükki Kalev šokolaadi Bitter 200g maksumusega 2,73 eurot/tk, s.o kaupa kogusummas 54,60 eurot. K.P peitis võetud kauba jope põue ning seejärel möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. K.P poolt jäi kuritegu 2 lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele. Samuti tema, 31.08.2017 kella 13.12 paiku Xxxx asuvas ja Xxxx’le kuuluvas kaupluses Xxxx, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 23 pakki Eesti võid Alma 82% maksumusega 2,59 eurot/tk, s.o kaupa kogusummas 59,57 eurot. Seejärel K.P möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, 02.09.2017 kella 08:51 paiku Xxxx asuvas ja Xxxx’le kuuluvas kaupluses Xxxx, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 6 tk Tallinna E vaba täissuitsuvorsti maksumusega 2,69 eurot/tk, s.o kaupa kogusummas 35,09 eurot. Seejärel K.P möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, viibides 11.10.2017 kella 09.40 paiku Xxxx asuvas ja Aktsiaseltsile Xxxxkuuluvas kaupluses Xxxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 7 kommikarpi Merci maksumusega 5,38 eurot/tk, 2 karpi trühvleid Fazer maksumusega 2,48 eurot/tk, 1 karbi prantsuse trühvleid maksumusega 6,48 eurot ja 2 karpi komme Julia maksumusega 3,88 eurot/tk, s.o. kaupa kogusummas 56,86 eurot. K.P peitis võetud kaubad jope põue ning seejärel möödus kassast, jättes tahtlikult nende eest tasumata. K.P poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. Seega pani K.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav K.P selgitas, et süüdistusakti koopia on kätte saanud. Kaitsja osavõttu kohtus ei soovi. On esitanud taotluse lühimenetluses asja arutamiseks ja jääb selle juurde. Süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. On ütlused kohtueelses menetluses andnud ning jääb nende juurde. Kohtunik avaldab toimikust 10.02.2017 varguse episood: Xxxx avalduse /tl 47 /; tunnistaja Xxxx ütlused /tl 48/ ; asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga /tl 53-58/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tl 61-62/; K.P kahtlustatavana antud ütlused /tl 71-74/. 31.08.2017 varguse episood: Xxxx avalduse /tl 78 /; tunnistaja Xxxx ütlused /tl 80-84/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tl 93-94/; K.P kahtlustatavana antud ütlused /tl 103-106;131-134/; asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga /tl 120-130/. 02.09.2017 varguse episood: Xxxx avalduse /tl 79 /; tunnistaja Xxxx ütlused /tl 80-84; 85-89/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tl 93-94/; K.P kahtlustatavana antud ütlused /tl 103-106;131-134/; asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga /tl 120-130/. 11.10.2017 varguse episood: AS Xxxxavalduse /tl 4 /; õigusrikkuuja kinnipidamise akti /tl 5/; tunnistaja Xxxx ütlused /tl 6-7/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tl 11-14/; K.P kahtlustatavana antud ütlused /tl 41-44/ . Karistusregistri väljatrüki /tl 16-28/; 12.02.2017 Harju Maakohtu otsus 1-14-1390 /tl 29-31/; 30.07.2017 kiirmenetluse otsuse /tl 3234/; 11.01.2017 kiirmenetluse otsuse /tl 35-37/; 04.10.2017 väärteootsuse /tl 38-40/. Kohtu seisukoht 3 Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava K.P süü 10.02.2017.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. K.P tunnistas, et 10.02.2017 kella 10:20 paiku läks kauplusesse Xxxx selleks, et rahastada taaratšekk. Kuna oli kaks päeva söömata ja kui nägi riiulil šokolaadi, siis tekkis mõte šokolaadi kauplusest varastada. Võttis riiulilt 20 tükki Kalev šokolaadi Bitter 200g ning peitis need põue jope alla, möödus kassadest kauba eest tasumata ning seejärel tuli tema juurde turvatöötaja. Turvaruumis andis enda poolt varastatud šokolaadid välja vabatahtlikult. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, kelle sõnade kohaselt töötades kaupluses Xxxx aadressil Xxxx 10.02.2017 nägi kuidas meesterahvas võttis riiulilt suure koguse šokolaadi ja pani need põue. Kell 10.27 läbis isik kassarivi ilma, et oleks kauba eest tasunud, mistõttu pidas ta nimetatud meesterahva kinni ning turvakontrolli käigus tagastas antud meesterahvas 20 šokolaadi kogumaksumusega 54,60 eurot. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Xxxx avaldus ja asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Xxxx avalduse ja asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga tõendamist leidnud K.P poolt võõraste vallasasjade (šokolaadid) äravõtmine. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. K.P objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse nägi šokolaade misjärel otsustas šokolaadid varastada, pani need endale põue ning lahkus kauba eest tasumata - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava K.P süü 31.08.2017.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. K.P tunnistas, et augustikuu lõpus läks Lasnamäel asuvasse kauplusesse Xxxx, kus otsustas varastada võid, selleks, et hiljem see maha müüa ja osta endale saadud raha eest süüa. Võttis riiulilt 10 pakki võid ning peitis need endale jope põue, seejärel väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, kelle sõnade kohaselt töötades kaupluses Xxxx ning tegeledes müügisaali videovalve teostamisega tundis ära meesterahva, kes pani 31.08.2017 kell 13:12 toime varguse, varastades võid. Pidas meesterahva kinni. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Xxxx avaldus ja asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Xxxx avalduse ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga tõendamist leidnud K.P poolt võõra vallasasja (või) äravõtmine. K.P objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse eesmärgiga varastada võid, pani need endale põue ning lahkus kauba eest tasumata - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava K.P süü 02.09.2017.a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. K.P tunnistas, et läks Lasnamäel asuvasse kauplusesse Xxxx ning kuna kõht oli tühi, otsustas varastada vorsti, peitis 11 täissuitsuvorsti endale põue, aga kuna vorstid olid suured, siis võttis osad põuest välja, põue jäi 6 vorsti, millega väljus kauplusest. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, kelle sõnade kohaselt töötades kaupluses Xxxx ning tegeledes müügisaali videovalve teostamisega tundis ära meesterahva, kes pani 02.09.2017 kell 08:51 toime varguse, varastades vorsti. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Xxxx avaldus ja asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja 4 kokkulangevate ütlustega, Xxxx avalduse ja asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga tõendamist leidnud K.P poolt võõra vallasasja (vorst) äravõtmine. K.P objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse eesmärgiga varastada vorsti, pani need endale põue ning lahkus kauba eest tasumata - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava K.P süü 11.10.2017.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. K.P tunnistas, et läks 11.10.2017 Xxxx asuvasse kauplusesse Xxxx, et tikke osta. Müügisaalis tekkis magusaisu ning otsustas varastada komme ,kuna raha oli kaasas ainult 94 senti. Võttis kommid ja peitis need endale põue. Seejärel väljus kassa kaudu kauplusest misjärel turvatöötaja pidas ta kinni. Turvaruumis tagastas kommid vabatahtlikult. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused, kelle sõnade kohaselt töötades Xxxx kaupluses Xxxx Pood nägi kuidas meesterahvas paneb kaupa põue. Mees möödus kassadest misjärel ta peeti kinni. Turvaruumis võttis nimetatud meesterahvas põuest 7 Merci kommikarpi, 2 Fazer trühvlikarpi, 1 karp Prantsuse trühvleid ja 2 karpi Julia komme. Kokku summas 56,86 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Kutsusid välja politsei, kellele isik anti üle, samuti on olemas juhtunu kohta videosalvestis. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Xxxx avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Xxxx avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt tõendamist leidnud K.P poolt võõra vallasasja (kommid) äravõtmine. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. K.P objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse ,varastas komme, pani need endale põue ning lahkus kauba eest tasumata - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava K.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistrist nähtuvalt on K.P korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest s.h 2017.a kahel korral KarS § 218 järgi. Nähtuvalt antud kriminaalasja materjalidest pani K.P toime 2 vargust ja 2 varguse katset ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 10.02.2017.a kuni 11.10.2017.a. Süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on tema jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Kuivõrd 2 inkrimineeritavatest kuritegudest viidi lõpule ja 2 jäi katse staadiumi, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. 5 Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava käitumine kohtueelses menetluses on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav K.P on täisealine ja kuriteo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist K.P süü mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises. Karistuse mõistmisel K.P-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta ning vargustega üritab hankida endale rahalisi vahendeid, on rahalise karistuse kohaldamine 6 välistatud. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist. K.P käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohtu hinnangul võib karistusregistri andmetest järeldada, et K.P näol on tegemist isikuga, kellele ei lähe korda järjekordse lehekülje lisandumine karistusregistrile ning K.P suhtumist õiguskorda ei ole võimalik muuta muu karistusega kui ainult reaalse vangistusega. Karistuse määra valikul arvestab kohus ka tekitatud kahju suurust, mida kogumis ei saa pidada väga suureks. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kahetsenud toimepandud vargusi, mis tähendab, et tema käitumises esineb KarS § 57 lg 1 p 3 märgitud karistust kergendav asjaolu. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Sellest põhimõttest lähtuvalt on K.P-le mõistetavaks karistuseks 5 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb
1 Kuigi K.P toimetati kohtusse
kohaselt ning kohus teeb lahendi 5
lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks
lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Arvestades kandmisele kuuluva karistuse pikkust ja asjaolu, et isik soovis ÜKT-d, mitte reaalset vangistust, ei ole välistatud, et süüdimõistetu hakkab hoiduma kõrvale vangistusliku karistuse kandmisest ja on hiljem kättesaamatu. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.P esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. 7 K.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on K.P käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet K.P resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt
lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida
Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõend CD plaat ja DVD plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.