4-21-2356 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2356 (2302,21,006654; 2317,21,004344) K

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Samuti koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalitus
2. juunil 2021 väärteoprotokolli nr AB1570478 väärteoasjas nr 2317,21,004344 selle kohta, et Z.B
3. juunil 2021 kella 18.40 ajal Tallinnas Mustamäe tee maja nr xx juures, Välja tn ja Marja tn vahel liikudest Marja tn suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli isikult ära võetud
4. märtsil 2021 –
5. augustini
6. Kirjeldatud käitumisega rikkus Z.

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtumenetlus

1. Menetlusalune isik Z.B kohtuistungile ei ilmunud. Kutse
2. augusti
3. a kohtuistungile on talle edastatud e-postile xxx. Tegemist on e-postiga, mis nähtub nii väärteoprotokollist kui ka Z.B kohtuvälise menetluse ülekuulamise protokollist, seega on tegemist isiku poolt menetlejale edastatud e-postiga. Z.B on kohtu kutsele vastanud
4. augusti
5. a e-kirjaga, selgitades oma seisukohti. Sellega on menetlusalune isik kutse kättesaamist kinnitanud.
6. Kohtule edastatud kirjas antud selgituste kohaselt tunnistab Z.B oma süüd, kahetseb siiralt. Tema peres on üks alaealine laps, auto liising ja tervislikel põhjustel on raskused töö leidmisega. Ta on töötuna arvel. Hetkel on ta leidnud endale ka töö, mis on ametlik ja saab uuest nädalast alustada xxx klaasfassaadi renoveerimisel. Ta ei soovi, et tema laps kannataks 4-21-2356 tema rumaluste pärast, vajab isa toetust. Ta on oma vigadest õppinud ja suudab olla edaspidi korralik. Ta on nõus rahalise karistuse, üldkasuliku tööga või tingimisi karistusega. Ta ei soovi kanda vabadusekaotuslikku karistust.
7. Seega saab menetlusaluse isiku e-kirjast järeldada, et menetlusalune isik ei soovi isiklikult väärteomenetluses osaleda. Kuna menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist piisava ajavaruga kätte saanud, kuid ei ole taotlenud arutamise edasilükkamist ja on kohtule edastanud oma seisukoha ning arvamuse karistuse osas, arutas kohus väärteoasja Z.B osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.
8. VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Väärteotoimikust nähtuvalt on Z.B seoses
9. mai
10. a episoodi osas selgitanud, et ta istus autorooli, kuna ülemuse korraldusel oli vaja üks kiire asi ära teha. Ta käib vahel tööl abis, kuid on alati käinud koos töökaaslasega, kes omab autot. Sel päeval, kui ülemus helistas ja teatas, et üks kiire asi vaja ettevalmistada, ei saanud ta ühtegi töökaaslast kätte. Väga kahetseb, et istus rooli.
11. juunil 2021 aset leidnud sündmuse osas on Z.B selgitanud, et sõitis kunagise ülemuse palvel talle appi. Siiralt kahetseb. Ta on töövõimetu ja sissetulek puudub, seega sõitis korraks appi.
12. Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja karistada menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest arestiga 20 päeva. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, tutvunud menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustega, vaadanud videosalvestist ja kuulanud ära tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
14. mai ja
15. juuni
16. a teod
17. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
18. mail 2021 kella 17.46 ajal Tallinnas Akadeemia teel, Ehitajate tee ja Raha tänavate vahel liikudes suunaga Ehitajate tee poole juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Kirjeldatud käitumisega rikkus Z.

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis

1. juunil 2021 kella 18.40 ajal Tallinnas Mustamäe tee maja nr xx juures, Välja tn ja Marja tn vahel liikudest Marja tn suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli isikult ära võetud
2. märtsist 2021 –
3. augustini
4. Kirjeldatud käitumisega rikkus Z.

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. mail 2021 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Z.B mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri andmete väljatrükist nähtub, et
3. mail 2021 Z.B juhtimisõigust ei olnud, see oli ära võetud
4. märtsist
5. 4-21-2356 Karistusregistri väljavõtte kohaselt on
6. märtsil 2021 jõustunud
7. märtsi
8. a väärteootsus väärteoasjas nr 2317,21,000952, millega Z.B karistati LS § 224 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega puudub isikul juhtimisõigus
9. märtsist 2021 kuni
10. augustini
11. Sündmuskohal vahetult tehtud (pardakaamera, rinnakaamera) videosalvestustelt on näha, kuidas
12. mail 2021 kell 17.46 ajal peeti mootorsõiduk Jeep Grand Cherokee registreerimisnumbriga xxxxxx juhtimisel kinni meesterahvas, kelleks osutus Z.B. Et nimetatud videosalvestisel on just menetlusalune isik Z.B , tuleneb ka väärteoprotokollist, mis on koostatud samal päeval ja kust nähtub isiku isikutunnistuse number, isiku omakäeline kinnitus protokolliga tutvumise kohta ja allkiri. Menetlusalune isik kinnitas ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes oma süüd ja tunnistas, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Ka tunnistaja E. V. kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et liiklusjärelevalvet teostades peatasid nad Tallinnas sõiduki, mida juhtis Siimu nimeline meesterahvas, kellel puudus juhtimisõigus. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et Z.B juhtis
13. mail 2021 kella 17.46 ajal Tallinnas Akadeemia teel, Ehitajate tee ja Raha tänavate vahel liikudes suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit ajal kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud.
15. juunil 2021 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Z.B mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri andmete väljatrükist nähtub, et
16. juunil 2021 Z.B juhtimisõigust ei olnud, see oli ära võetud
17. märtsil
18. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on
19. märtsil 2021 jõustunud
20. märtsi
21. väärteootsus väärteoasjas nr 2317,21,000952, millega Z.B karistati LS § 224 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega puudub isikul juhtimisõigus
22. märtsist 2021 kuni
23. augustini
24. Menetlusalune isik kinnitas ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustes oma süüd ja tunnistas, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Ka tunnistaja D. L. kinnitas kohtuistungil antud ütlustest, et olles patrullteenistuses pidasid nad kinni sõiduki, kes peaaegu tekitas liiklusõnnetuse. Otsustasid juhiga rääkida ja tema andmeid kontrollides selgus, et juhil, kelle nimi oli Z.B, oli juhtimisõigus ära võetud. Sündmus leidis aset juunikuus sel aastal. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et Z.B juhtis
25. juunil 2021 kella 18.40 ajal Tallinnas Mustamäe tee maja nr xx juures, Välja tn ja marja tn vahel liikudest Marja tn suunas, juhtis mootorsõidukit ajal kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Z.B tegude kvalifitseerimine LS § 201 lg 2 järgi
26. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 (juhtimisõigus) lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 125 lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine sama seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
27. märtsi
28. a otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2317,21,000952 karistati Z.

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks 4-21-2356 kuuks. Karistusregistri väljavõtte kohaselt jõustus viidatud otsus

1. märtsil
2. Seega oli Z.B-lt juhtimisõigus karistusena ära võetud alates
3. märtsist 2021 kuni
4. augustini
6. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Z.B , juhtides mootorsõidukit ajal, mil tema mootorsõiduki juhtimisõigus oli ära võetud, pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. Menetlusalune isiku ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtu hinnangul on nii
7. mai kui ja
8. juuni 2021 teod seega toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk. Puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus
9. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
10. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Z.B-le karistuseks rahatrahvi mõistmine. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Väärteoasjades määratud rahatrahvid on tasumata. Seega ei ole Z.B-le eelnevalt määratud rahatrahv mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Samuti on Z.B-le kuritegude toimepanemise eest kohaldatud nii tingimuslikku karistust kui ka üldkasulikku tööd, kuid sellegipoolest jätkab ta süütegude toimepanemist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistusena kohaldada aresti.
11. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
12. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid. Z.B poolt toime pandud liiklusalaste väärtegude asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on keskmine. Z.B on toime pannud kaks episoodi ja mootorsõiduki juhtimisõigus oli isikult ära võetud karistusena, kuid Z.B ignoreeris talle määratud sanktsiooni ning asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Seejuures oli ta eelnevalt
13. mail 2021 juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegipoolest pani Z.B
14. juunil 2021 toime uue rikkumise. Kohus võtab arvesse Z.B ütlustest nähtuva asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit seoses töökohustuste täitmise (ja mitte nt seoses n-ö lõbusõiduga). Samuti on Z.B avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna.
15. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Kohtu hinnangul ei saa karistuse mõistmisel arvestamata jätta ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt on Z.B korduvalt kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest, sh mootorsõiduki joobes 4-21-2356 juhtimise eest karistatud. Seega nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on proportsionaalne karistus käesoleval juhul arest sanktsiooni keskmise määra lähedal, jäädes mõnevõrra alla selle. Seega mõistab kohus Z.B-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks aresti 12 päeva.
16. Z.B avaldas kohtule edastatud e-kirjas soovi aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, selgitades, et peres on alaealine laps, kes vajab hoolt ning tal on võimalik ka ametlikult tööle minna ja perele sissetulekut teenida. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole kohtu arvates aga põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades isiku suhtumist oma tegudesse ja varasemat karistatust, nähtub, ei ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud. Käesoleval juhul on Z.B toime pannud kaks liiklusalast rikkumist. Kohus ei pea üldkasulikku tööd piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik hoidub edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Z.B on varasemalt kokku puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/kohustustega, sh ÜKT-ga, kuid hoolimata sellest paneb Z.B toime uusi liiklusalaseid rikkumisi ja seda olukorras, kus ta on teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Nii nähtub Harju Maakohtu
17. septembri
18. a otsusest asjas nr xxx, et Z.B karistati KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest – Z.B juhtis mootorsõidukit, kuigi kohus oli eelnevalt temalt karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtnud. Liitkaristusena karistati teda 8 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 240 tunni üldkasuliku tööga. Seega on Z.B suhtes juba kohaldatud karistusena üldkasulikku tööd, kuid see ei ole avaldanud talle soovitud mõju ja ta jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades Z.B varasemat elukäiku (korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras, juba mõistetud raskemaliigilised karistuse), ei pea kohus võimalikuks Z.B süü suurust arvestades aresti asendamist üldkasuliku tööga.
19. Kohtu hinnangul annavad Z.B viidatud asjaolud (alaealise lapse ülalpidamise kohustus, vajadus teha tööd) aluse määrata aresti kandmise ositi. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik