KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-19-1869 Haldus

) § 155 lg 5 ja § 235 lgd 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila Linnavalitsus kohustas 28.08.2019 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/811-6 Keilas Haapsalu mnt 47 elamus asuvate korteriomandite nr 2 ja 7 omanikku Y: 1) tellima pädevalt isikult korteri nr 2 sise- ja välisseina ning korteri välisperimeetri ekspertiis kogu korteri ulatuses, mille alusel on võimalik koostada projekt, mis peab kajastama tegevusi, millega muudetakse ohutuks ehitise välissein ja korter nr 2, ning selle peal asuv korter nr 7 ja ehitise katus nende kohal (p 5.1); 2) kui ekspert tuvastab ohu ja vajaduse ehitustegevuseks, et muuta ohutuks korteri nr 2 seinad, siis tuleb adressaadil tellida pädeva isiku käest projekt korteri nr 2 sise- ja välisseinte ja perimeetri ohutuks muutmiseks. Eelekspertiisi arvamusel tuleb tellida pädev ja põhjalik elamukonstruktsioonide ekspertiis ja selle alusel ehitise taastamise projekt (p 5.2). 3-19-1869 Ettekirjutuses on p 5.1 täitmise tähtajaks määratud 01.10.2019 ja p 5.2 täitmise tähtajaks 01.12.
2. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus, et kummagi ettekirjutuse nõude mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 2000 eurot.
3. Y esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 28.08.2019 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/811-6 tühistamiseks.
4. Tallinna Halduskohtu 22.05.2020 otsusega jäeti Y kaebus rahuldamata.
5. Y 22.06.2020 apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2020 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.
6. Keila linn palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7. Kohtuistungil 05.10.2020 selgitas Keila linna volitatud esindaja, et Haapsalu mnt 47 korter nr 2 on 23.07.2020 võõrandatud. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on Haapsalu mnt 47 korteri nr 2 uuteks ühisomanikeks W ja X.
8. Keila linn esitas 08.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks (täiendatud 13.10.2020) halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel. 08.10.2020 seisuga on Haapsalu mnt 47-2 korteris paigaldatud eemaldatud kandva vaheseina asemele toestus, mis on piisav, et kõrvaldada ohtlik olukord. Samuti on korteri uued omanikud asendanud välisseina konstruktsioonid ja muutnud selle ohutuks. Seega on täidetud vaidlustatud ettekirjutuse nõuded ja vastavalt HMS § 61 lg-le 2 on ettekirjutus kaotanud oma kehtivuse. Ettekirjutuse nõuded täitsid Haapsalu mnt 47-2 kinnistu uued omanikud ja see ei olnud seotud kaebuse esitamisega (

§ 108lg 6).

Isikud ei olnud teadlikud ettekirjutusest ja kohtuvaidlusest. 28.08.2019 ettekirjutus nr 4.1-1.3/811-6 ei mõjuta enam kaebaja õigusi ja tal puudub kaebuse edasiseks menetlemiseks põhjendatud huvi. 8. Y esitas ringkonnakohtule avalduse, milles selgitas, et on nõus W ja X kaasamisega menetlusse kolmandate isikutena. Kuna vastustaja kinnitas, et tunnistas ettekirjutuse kehtetuks, tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Puudub vajadus jätkata menetlust ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Kaebaja ja korteri uued omanikud ei ole ettekirjutust täitnud ega teinud ühtegi kohustuslikku toimingut, mis oli ettekirjutuses märgitud. Seega tunnistas Keila linn ettekirjutuse kehtetuks seoses kaebuse esitamisega.

1. W ja X märkisid ringkonnakohtule esitatud avalduses, et ettekirjutuse 4.1-1.3/811-6 eesmärgiks oleva toimingu tegemine (konstruktsioonide kandevõime tagamine) ei olnud tingitud ettekirjutusest ega kaebuse esitamisest. Isikud ei taotlenud ettekirjutuse nr 4.1-1.3/8116 õigusvastasuse tuvastamist, selle edasine menetlemine ei ole vajalik nende huvide kaitseks. W-l ja X-l menetluskulud puuduvad. Teiste menetlusosaliste menetluskulud palusid nad jätta menetlusosaliste endi kanda.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.08.2022 määrusega rahuldamata Keila linna taotluse haldusasja nr 3-19-1869 menetluse lõpetamiseks (resolutsiooni p 1).
3. Pärast 03.11.2022 kohtuistungit esitas Keila linn ringkonnakohtule Keila Linnavalitsuse 03.11.2022 otsuse nr 9-4/14-6, millega tunnistati kehtetuks 28.08.2019 ettekirjutuse nr 4.1.1.3/811-3 p-d 5.1 ja 5.
4. 2

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ega kolmandad isikud ei taotle menetluse jätkamist. 14.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus haldusasja nr 3-19-1869 menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamisel ühtlasi Tallinna Halduskohtu 22.05.2020 otsuse.

§ 43

lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. 15.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 30 eurot ja ringkonnakohtus 15 eurot, seega kokku 45 eurot. Nimetatud summa tuleb

§ 104lg 5 p 4 alusel maksjale tagastada.

16. Kui haldusasja menetlus lõpetatakse

§ 152

lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud

§ 108lg 6 järgi üldjuhul kandma vastustaja.

Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks

§ 108

lg 6 alusel kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega eeldab

§ 108

lg 6 kohaldamine, et vastustaja on oma tegevusega kaebuse sisuliselt õigeks võtnud. Kui menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole

§ 108

lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§ 108

lg-s 4 sätestatule, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (nt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 otsus nr 3-19-1526, p 11; 18.10.2021 määrus nr 3-21-755, p 11). 17. Praegusel juhul tunnistas vastustaja ettekirjutuse kehtetuks seetõttu, et korteri uus omanik on varem eemaldatud kandva vaheseina joonel toestanud laetala postidega ja asendanud mädanenud prussid välisseinas silikaatkiviga. 04.10.2022 esitatud kasutusteatise menetluse käigus toimus 11.10.2022 paikvaatlus, kus tuvastati korteri nr 2 ja välisseina ohutus. Seetõttu on ekspertiisi (auditi) vajadus ära langenud, samuti puudub vajadus koostada projekt, kuna oht ehitisele on likvideeritud. 3

§ 108lg 4 alusel jätta tema enda kanda.

19. Keila linn ega kolmandad isikud ei ole kohtumenetluses esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud

§ 108lg-te 6 ja 8 ning § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4