KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15233 Tsiviilasi M A (A) hagi L A (A) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M A (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja L A (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
- detsembri 2022 kohtuistung RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi.
- Lahutada M A (A) ja L A (A) abielu, mis on registreeritud
- juunil 2011 xxxxxx xxxxxxxxxxxxx (tõend nr x-xx-xxxx/xx).
- L A nimeks jääb pärast otsuse jõustumist L A.
- Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- M A (hageja) esitas
- oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagi L A (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Hageja on poolte ühist alaealist last (11-aastane) kasvatanud 1
(2)üle 8 aasta. Hageja ja kostja on lahus olnud peaaegu 9 aastat. Hagejal abielu sõlmimisest dokument puudub.
- Tartu Maakohus edastas
- oktoobri 2022 määrusega tsiviilasja kohtualluvusel Pärnu Maakohtule. Maakohus võttis hagi
- novembri 2022 määrusega menetlusse.
- Asjas
- detsembril 2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kinnitas, et abielu on lõppenud ja ta soovib samuti lahutada. Kostja soovib jätta oma perekonnanimeks A. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti
- juunil
- Hageja on esile toonud, et abielulised suhted lõppesid üheksa aastat tagasi. Kostja nõustub abielu lahutamisega ja selgitab, et pooled olid koos ka 2014.-
- a, kuid praeguseks on suhted lõppenud. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
- Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse nime. Seega jääb kostja nimeks abielu ajal kantud perekonnanimi.
- Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 2
(2)