Obsah (12)

§ 230§ 231§ 436§ 438§ 174§ 367§ 442§ 173§ 162§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-16809 Tsiviilasi X hagi Ilusäde OÜ vastu võl

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. 12. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hageja ja kostja sõlmisid 20.05.2021 kirjaliku lepingu pealkirjaga „broneerimisleping“ (tl 1112); - Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et alates 20.05.2021 kuni 05.06.2021 kostja ei paku teistele ostjatele järgmist objekti: xxx, katastritunnus: xxxxx:xxx:xxxx, müügihind 65 000 eurot; - Lepingu punkti 2 kohaselt pidi hageja tasuma objekti broneerimise eest kostjale 3250 eurot broneerimistasu, mis punkti 5 kohaselt pidi olema kinnistu müügihinna osa. - Hageja tasus kostjale 3250 eurot ülekandega 20.05.2021 (tl 13); - Pooled ei sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kinnistu müügi- ega asjaõiguslepingut; - Hageja lepinguline esindaja saatis 10.08.2021 kostjale nõudekirja, milles nõudis broneerimistasu tagastamist (tl 18-21). Kostja broneerimistasu ei tagastanud.

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 20.05.2021 sõlmitud lepingu näol on tegemist kinnisasja eellepinguga või broneerimislepinguga. Kostja on oma vastuväidetes hagile leidnud, et tegemist on broneerimislepinguga ning kuna kinnistu müügi- ja asjaõigusleping jäi hagejast tulenevatel põhjustel sõlmimata, siis ei kuulu broneerimistasu hagejale tagastamisele.
2. AÕS § 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab nii kinnistu müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-8456 (p 11) selgitanud, et VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta. Sellise vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (vt nt Riigikohtu 8.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 15). 6 2-21-16809
4. Kohus on pooltele 22.07.2022 määruses selgitanud, et Riigikohtu praktikas on varasemalt leitud samalaadsete lepingute korral (vt lahendid nr 2-16-461, 2-16-8456, 3-2-1-70-07), et tegemist ei ole mitte broneerimislepinguga (millele ei ole ette nähtud notariaalset vorminõuet), vaid kinnistu võõrandamise eellepinguga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-06 p 16 selgitanud müügi ja broneerimislepingu eristamisel olulisi asjaolusid: „Erandina saab nn broneerimisleping kõne alla tulla, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud.“
5. Kohtule esitatud poolte vahel 20.05.2021 sõlmitud lepingust nähtub, et hageja ja kostja on kokku leppinud, et müüja (kostja) ei paku alates 20.05.2021 kuni 05.06.2021 teistele ostjatele järgmist objekti: xxx, müügihinnaga 65 000 eurot (punkt 1) ning ostja (hageja) tasub objekti broneerimise eest müüjale (kostjale) 3250 eurot broneerimistasu lepingu sõlmimise päeval (punkt 2). Juhul, kui punktis 1 nimetatud lõpptähtpäevaks, s.o 05.06.2021, ei ole ostja (hageja) sõlminud asjaõiguslepingut objekti müüjaga (kostjaga), lõppeb broneering automaatselt ja müüja (kostja) võib teistele ostjatele pakkuda. Sellisel juhul jääb broneerimistasu müüjale (kostjale) tasuks broneerimisteenuse eest (punkt 3). Juhul, kui nimetatud tähtpäevaks ei ole ostjast (hagejast) sõltumatutel asjaoludel sõlmitud asjaõiguslepingut objekti müüjaga (kostjaga), lõppeb broneering automaatselt ja müüja (kostja) võib objekti teistele ostjatele pakkuda. Sellisel juhul tagastab müüja (kostja) ostjale (hagejale) kogu broneerimistasu 3 pangapäeva jooksul arvates broneeringu lõppemises päevast, kandes selle ostja (hageja) arvelduskontole (punkt 4). Pooled leppisid kokku, et asjaõiguslepingu sõlmimisel punktis 1 nimetatud lõpptähtpäevaks, arvestatakse ostja (hageja) poolt tasutud broneerimistasu objekti müügihinna hulka (punkt 5).
6. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingust on võimalik järeldada, et pooled on soovinud sõlmida kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu ning näidanud ära müüdava kinnistu hinna, s.o 65 000 eurot. Lisaks nähtub, et hageja poolt tasutud 3250 eurot loetakse osaks müügihinnast. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on pooled lepingus määratlenud müügilepingu olulised tingimused: müüdav asi, selle hind ja tasumise kord. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe olulises ja nimelt selles, et hageja kavatseb osta ja kostja kavatseb müüa kinnistu asukohaga xxx , võõrandatava kinnistu hind on 65 000 eurot ja et sõlmitakse asjaõigusleping notariaalselt tõestatud vormis. Seega vastab leping VÕS § 208 lg 1 sätestatud müügilepingu tunnustele, mille järgi kohustub müüja müüma ostjale asja, ostja kohustub tasuma kokkulepitud ostuhinna ja et omand antakse üle (asjaõiguslepingu sõlmimine tulevikus). Kokkuvõttes järeldub, et pooled saavutasid kokkuleppe nii müügilepingu enda olulistes tingimustes ja müügilepingu ning asjaõiguslepingu sõlmimise tingimustes. Kuivõrd lepingu järgi kavatsesid pooled alles tulevikus sõlmida notariaalselt tõestatud vormis asjaõiguslepingu, siis lepingus endas eelpool kohtu poolt tuvastatud asjaoludes järeldub, et 20.05.2021 leping on vaadeldav pooltevahelise kinnistu müügi eellepinguna. Samas leiab kohus, et märgitud eelleping ei vasta aga seaduses sätestatutud kohustuslikule vorminõuetele, sest ei ole tõestatud notari poolt. Seega on vaidlusalune leping (pealkirjastatud „broneerimisleping“) AÕS § 119 lg 1,VÕS § 33 lg 1,2, § 83 lg 1, TsÜS § 84 lg 1 alusel tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja poolt viidatud kolmas isik kasutab samasugust broneerimislepingu vormi, ei oma käesolevas menetlusest tähtsust. 7 2-21-16809
7. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe tühisus kaasa teise osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Hinnates lepingu p 3 sätestatut, mille järgi ei saa hageja 3250 eurot tagasi üksnes siis, kui temast sõltumatutel asjaoludel ei sõlmita asjaõiguslepingut, on otseselt seostatav sellega, et pooled kavatsesid tulevikus sõlmida kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu. Eeltoodu tõttu ei ole nimetatud tingimused nn eraldiseisvad ning müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisest sõltumatud TsÜS § 85 järgi. Nii on need tingimused AÕS § 119 lg 1,VÕS § 33 lg 1,2, § 83 lg 1, TsÜS § 84 lg 1 järgi tühised ega oma õiguslikke tagajärgi.
8. VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.
9. Kohus on seisukohal, et kuna poolte sõlmitud leping on tervikuna tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse 3250 euro kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud 1316,40 eurot. Kulu tuleneb sellest, et kuivõrd kostja keeldus hagejale tasutud summat tagastamast, pöördus hageja enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole, kes tutvus asja materjalidega ning saatis 10.08.2021 kostjale nõude broneerimistasu tagastamiseks. Kuna kostja jätkuvalt ei tagastanud tasutud summat, siis andis hageja lepinguline esindaja 01.09.201 täiendava tähtaja broneerimistasu tagastamiseks. Oma kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud 10.08.2021 broneerimistasu tagastamise nõudekirja (tl 17-21), 01.09.2022 lepingulise esindaja e-kirja kostjale (tl 28-29), 25.08.2021 arve nr 202100668 summas 1124,40 eurot (tl 35-36) ning 28.09.2021 arve nr 202100768 summas 192 eurot (tl 37-38). Kostja vaidleb kohtueelsetele õigusabikuludele vastu.
11. Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule

§ 174

lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).

1. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
2. Kohus leiab, et antud juhul oli hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine põhjendatud, kuid seda üksnes osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole 28.09.2021 arvel nr 202100768 märgitud õigusabikulude väljamõistmine kostjalt summas 192 eurot, kuivõrd e-kirja, milles hageja lepinguline esindaja andis kostjale täiendava tähtaja tasutud raha tagastamiseks, oleks saanud hageja ka ilma lepingulise esindajata kostjale saata. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka arvel nr 202100668 märgitud õigusabikulude kostjalt väljamõistmine. Kohtule esitatud arvest nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kohtueelse nõudekirja koostamiseks 5,2 tundi ning peale nõudekirja koostamist on esindaja suhelnud e-kirjaga hagejaga 0,6 tundi tunnihinnaga 160 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus, arvestades nõudekirja sisu ja 8 2-21-16809 mahtu, leiab ei põhjendatud kulus saab pidada 3 tundi ehk 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Samuti tuleb lugeda põhjendatuks kinnistusraamatu ja äriregistri päringule kulunud 9 eurot. Kokku leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hagejalt kasuks välja mõista kohtueelse õigusabikulud summas 585 eurot. Kohus leiab, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 28 lg 3 alusel. Kohus leiab, et õigusabikuludega tekkinud kahju hüvitamiseks piisab sellest, et hagejale on esitatud arve ja tal on tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus.
3. Hageja nõuab kostjalt ka kohustatud tasu tagastamisega viivitamise tõttu viivist alates 11.09.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 32,77 eurot perioodi 11.09.2021-26.10.2021 eest ning viivis alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

1. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, et juhul, kui kohus rahuldab hageja hagi, siis tasaarvestab kostja oma nõude hageja nõudega.
2. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
3. Kostja on oma kohtule esitatud menetlusdokumendis toonud välja, et tal on hageja vastu nõue 151,43 eurot. Kostja nõue hageja vastu tuleneb kulust, mis kostja tasus notarile hageja ja kostja vahel kavandatava müügilepingu ettevalmistamise eest (tl 182). Hageja vaidleb nimetatud kostja tasaarvestatavale nõudele vastu, kuivõrd vaidlusalune arve on esitatud BBA Assist OÜ-le. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud arve on esitatud just seoses vaidlusaluse tehinguga ning, et kostjal on nimetatud suuruses kahju tekkinud.
4. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 3250 eurot, kahju 585 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutav viivis 32,77 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõude summas 731,40 eurot jätab kohus rahuldamata.
5. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (

§ 442lg 8, § 238).

Menetluskulud 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 33.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et kuigi kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 9 2-21-16809

1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu 5414,40 eurot (käibemaksuga) (tl 206207). Kostja on palunud kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ja mõista kostjalt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud.
2. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot. 36.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud

§ 218lg 1 kohane esindaja.

1. Hagejale on osutanud õigusabi lepinguline esindaja, kellel on õigusabi osutamiseks kulunud 28 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 160 eurot/h+ käibemaks.
2. Riigikohus märkinud, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot/h + käibemaks on põhjendatud ja vajalik. Õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning vastab asja mahukusele ja keerukusele.
3. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja palub lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga ning on kinnitanud, et hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
4. Hageja esindajal on kulunud: - Toimingud seoses hagiavalduse koostamisega: 20.09.2021 hagiavalduse koostamine 2 h, 22.09.2021 hagiavalduse koostamine 2 h, 30.09.2021 hagiavalduse koostamine 3 h, 06.10.2021 kirjavahetus kliendiga seoses hagi koostamisega 12 m, 26.10.2021 hagiavalduse koostamine 1 h 24 min – kokku 8 h 36 min – kohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning esitatud lisade mahtu, samuti asjaolu, et kohus on pidanud osaliselt põhjendatuks hageja kohtueelseid õigusabikulusid, tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 4 h; - 01.11.2021 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine, e-kiri kliendile 12 min, 02.11.2021 hagiavalduse lisade tõlgete korraldamine 12 min, 08.11.2021 hagiavalduse puuduste kõrvaldamine 1 h, 17.11.2021 hagi täpsustuse edastamine kohtule 12 min – kokku 1 h 36 min – kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei saa lugeda põhjendatuks ajakuluks, mida kostjalt hageja kasuks välja mõista; - 17.11.2021 hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumine, edastamine kliendile 12 min kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 08.12.2021 Ilusäde OÜ tähtaja pikendamise taotluse ja kohtu vastusega tutvumine, edastamine kliendile 12 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 31.12.2021 menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine 24 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 10 2-21-16809 - 19.-20.01.2022 hagivastusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 4 h 24 min – Kohus, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab, et põhjendatud ajakuluks nimetatud dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks ei saa olla rohkem kui 3 h 30 min; - 28.04.2022 kirjavahetus kliendiga, e-kiri kohtule edasise tegevusplaani osas 24 min, 02.05.2022 kirjavahetus kliendiga seoses kohtu tegevusplaaniga 12 min, 05.05.2022 kliendi teavitamine kostja nõusolekust lahendada asi kirjalikus menetluses 12 min – kokku 46 min – kohus möönab, et esindaja peab menetluse jooksul suhtlema kliendiga, kuid antud ajakulu ei nähtu toimikust, mistõttu pole seda võimalik ka kontrollida, mistõttu leiab kohus, et nimetatud ajakulu on põhjendatud osaliselt – 20 min; - 25.07.2022 Pärnu Maakohtu määruse (kirjalik menetlus) analüüs, selgitav e-kiri kliendile 1 h 12 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 10.08.2022 menetlusdokumendi koostamine 4 h, 11.08.2022 menetlusdokumendi koostamine 1 h, 11.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 48 min – kokku 5 h 48 min – kohus leiab, et nimetatud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus ei ole küsinud menetlusosalistelt nimetatud kuupäevaks menetluskulude nimekirja, mistõttu pole nimetatud kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb 11.08.2022 kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamiseks lugeda 3 h; - 15.08.2022 vastaspoole seisukoha ja tõendite analüüs 12 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 26.08.2022 vastus kostja menetlusdokumendile, koostamine ja kohtule esitamine 1 h 12 min – kohus, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab, et põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 45 min; - 03.11.2022 kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 24 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 07.11.2022 AllePal OÜ 04.11.2022 vastuse analüüs, edastamine kliendile 24 min, 08.11.2022 AllePal OÜ-le kirja koostamine seoses tõendite kogumisega 36 min, 08.11.2022 kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 24 min – kokku 1 h 24 min – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 16.11.2022 tõendite kogumine 12 min – kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, milliseid täiendavaid tõendeid lisaks AllePal OÜ-ga seotud tõenditele hageja kogus, siis leiab kohus, et nimetatud kulu tuleb jätta kostjalt välja mõistmata; - 22.11.2022 menetlusdokumendi koostamine 1 h 12 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 22.11.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 24 min - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
5. Kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 17 tundi ja 11 minutit – 2750 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3300 eurot.
6. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista menetluskulude nimekirjas märgitud äriregistri päringu ja kinnistusraamatu päringu kulu 9 eurot, kuivõrd nimetatud kulu on kohus juba kohtueelsete õigusabikuludega kostjalt välja mõistnud.
7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tõlkekulud 58,80 eurot, millise kohus loeb põhjendatuks.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 3783,80 eurot, millest riigilõiv 425 eurot, õigusabikulud 3300 eurot (käibemaksuga) ja tõlkekulud 58,80 eurot. 11 2-21-16809
9. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb kostjalt menetluskulude tasumisega viivitamisele välja mõista viivis alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 46.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 12