lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Sellest tulenevalt saab nii abikaasa kui ka abikaasade ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudja alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust
järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (
ja § 150).
lg 1 alusel kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Lg 3 järgi võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
lg 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
lg 1 esimene lause näeb ette, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva 3 kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Seega on
-is reguleeritud tagasivõitmise lähtekohaks see, et tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tuleb tagastada, andes selle kohtutäituri käsutusse. Kohtutäitur korraldab seejärel vajadusel vara müügi, millest saadud raha arvel rahuldada sissenõudja nõue. Kui käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, tuleb selle üheks õiguslikuks tagajärjeks mh TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning
lg 1 alusel lugeda ka see, et tehingut kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga müüdud vara on endiselt kostja I ja kostja II ühisvara hulgas. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on kostja II
lg 1 järgi kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I ja kostja II. Selleks tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja lg 8 alusel nende tahteavaldused asendada. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 26 lg 1 kohaselt ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvarast ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. PKS § 37 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotlusekohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Sama §-i lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ja lg 2 kohaselt kohaldatakse ühisvarale kuni jagamiseni kohaldatakse valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva jaotise 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Sama §i lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Sama §-i lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ja ühisomandile kohaldataks kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavates seadustes ei ole sätestatud teisiti (lg 6 kohaselt). AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja nõudel kas asi jagada kaasomandike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul enampakkumisel või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
lg 2 reguleerib sissenõude pööramise abikaasade ühisvarale, mille kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama §-i lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kohus leiab, et kostjad I-III võtsid 26.10.2022 toimunud eelistungil hagi õigeks, mis on protokollitud kohtuistungi protokollis. Kostjad I-III on nõude tunnustamisega kaasneva hagi rahuldamise õiguslike tagajärgedega vabatahtlikult nõustunud. Kostjad I-III võtavad hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4 3. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või-kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et hagejate I ja II menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate I-III kanda. Kostjate I-III menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja I ja II paluvad kumbki välja mõista riigilõivu 1470 eurot hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 6 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Riigikohtu 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-115-14 on kohus leidnud, et professionaalse ja asjakohase õigusteenuse osutamise korral tuleb mõistlikuks pidada tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on õigusteenuse tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta mõistlik ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostjad I-III ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjatelt I-III solidaarselt välja mõista kumbagi hageja kasuks esindustasu summas 360 eurot ja riigilõiv 735 eurot ning viivis menetluskuludelt. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagejad on esitanud taotluse ½ riigilõivu tagastamiseks, kuna pooled loobusid tsiviilasja menetluses enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna pooled loobusid tsiviilasja menetluses enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.