1-18-4577/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-18-4577 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Dmitri Tsajuni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Tsajun 37705200020), määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON
4. Jätta Dmitri Tsajuni määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus Narva osakond vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Dmitri Tsajunile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 153 (sada viiskümmend kolm) eurot 18 senti.
6. Menetluskulu jätta süüdimõistetu Dmitri Tsajuni kanda.
7. Dmitri Tsajunil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega tunnistati Dmitri Tsajun süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9, § 118 lg 1 p 6, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 263 lg 1 p 2 ning § 216 lg 1 järgi, karistades teda 6-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 5 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 5 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati talle liitkaristus Viru Maakohtu
11. augusti
12. a otsusega mõistetud karistusega (4 aastat 8 kuud 1 vangistust) – üksikkaristuste suurendamise teel mõisteti Dmitri Tsajunile kandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistusaeg algas
13. oktoobril
14. Kohtuotsus jõustus
15. detsembril
18. oktoobril 2022 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Dmitri Tsajuni ennetähtaegse vabastamise üle. Prokuratuur ja vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
19. Viru Maakohus jättis
20. novembri
21. a määrusega Dmitri Tsajuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 3.
22. Täidetud on formaalsed eeldused Dmitri Tsajuni vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.
23. Dmitri Tsajun soovib ennetähtaegse vabanemise korral minna elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond ning osaleda sealses rehabilitatsioonis. Muu hulgas on Dmitri Tsajun andnud kirjaliku nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. 3.
24. On positiivne, et Dmitri Tsajun on osalenud aktiivselt täitmiskava täitmisel ning olnud hõivatud tööga. Ta on töötanud köögitöölisena, kaaskinnipeetava hooldaja ja abistajana. Ta on määratud tööle koristaja, õmbleja ja toidujagaja ametikohtadele. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogramme. Sellised asjaolud viitavad kinnipeetava soovile end parandada, õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Väärtust omab seegi, et Dmitri Tsajunil on toetav lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad tema õde ja abikaasa. 3.
25. Vaatamata positiivsetele asjaoludele, on Dmitri Tsajuni puhul uue kuriteo risk veel liialt suur: kõrgendatud retsidiivsusriskist rääkimiseks annavad aluse kuriteo toimepanemise asjaolud, tema varasem elukäik ning tema isikut iseloomustavad andmed. 3.
26. Dmitri Tsajunil on algharidus. Tal on puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. Töötamise registrist nähtub, et ametlikult pole Dmitri Tsajun kunagi töötanud. Vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht. Seega võib rahaliste probleemide tekkimine olla küllaltki tõenäoline. Võttes arvesse, et süüdimõistetu on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral loobub isik lisaraha saamiseks kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 18 675,75 eurot. 3.
27. Karistusregistri andmetel on Dmitri Tsajunil neli kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Käesolevat karistust kannab ta röövimise, raske tervisekahjustuse tekitamise, kehaliste väärkohtlemiste, avaliku korra raske rikkumise ja ebaseadusliku elektrienergia kasutamise toimepanemise eest. Dmitri Tsajun on karistatud väga raskete eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis tähendab, et tema retsidiivsusrisk peab ennetähtaegseks vabastamiseks olema väga madal. Kuigi Dmitri Tsajun on nüüdseks käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, puudub veendumus, et ta on oma hoiakuid sedavõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on kardinaalselt vähenenud ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. 3.
28. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Tsajuni puhul soodustada ka sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Ta tunnistas, et hakkas alkoholi tarvitama alaealisena 2 ning enne käesolevat vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Dmitri Tsajunil diagnoositud narkosõltuvus. Vaatamata sellele, et Dmitri Tsajun on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on kaheldav, et ta suudab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuda ning karsket eluviisi pidada. Määruskaebus
29. Dmitri Tsajun esitas Viru Maakohtu
30. novembri
31. a määruse peale kaks määruskaebust – ühe
32. novembril 2022 ning kaitsjaga konsulteerinult teise
33. novembril
34. Dmitri Tsajun leiab, et kohtumäärus on vastuoluline ja pole motiveeritud, ning palub see tühistada ja ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaebustes esitatud argumendid on kokkuvõetult järgmised. 4.
35. Puutuvalt võlgadesse, selgitab kinnipeetav, et esitas
36. novembril 2022 kohtule maksejõuetusavalduse. Seetõttu pole tal mingit motiivi raha saamiseks kuritegusid toime panna. Paberite puudumine pole tal takistanud vanglas töötamast, seega on tal võimalik vabaduseski tööle minna. Kuna Dmitri Tsajun soovib vabanemisjärgselt minna rehabilitatsioonikeskusesse, töötab ta esialgu selle heaks. Tugiisik aitab tal hiljem töökohta leida. Seetõttu pole tal vaja vabanemisjärgset garanteeritud töökohta. Kogu kohtu tähelepanu on suunatud minevikule, mitte sellele, mis toimub praegu. Juba pikemat aega on tema suhtlusringkonnas rohkem vanglaametnikke ja politseinikuid kui kriminaalkorras karistatud isikuid. Arvestamata on jäänud seegi, et rehabilitatsioonikeskus pakub sotisaalprogramme. 4.
37. Dmitri Tsajuni käitumine on viimase kahe aasta jooksul olnud korrektne, lisaks pole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Antipaatia õigussüsteemi vastu oli üksnes vangistuse alguses, mistõttu pidi ta iseendaga palju tööd tegema. Nüüdseks on ta muutnud oma suhtumist ellu ja ümbritsevatesse inimestesse. Subkultuurilistele ilmingutele ta ei reageeri. Alates
38. aastast töötab ta vanglas ning täidab kõiki nõudeid. Seejuures on ta läbinud kõik sotsiaalprogrammid ning rakendab neid igapäevases elus. Ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemisel tuleb lähtuda tänapäevasest olukorrast, mitte vedada kaasa rasket koormat vanadest päevadest. Üksnes vabaduses saab ta tõestada, et on tänaseks teine inimene. Dmitri Tsajun on nõus alluma elektroonilise valve kohaldamisele. Ringkonnakohtu seisukoht
39. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja Dmitri Tsajuni määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu ja sellel puudub edulootus. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
40. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
41. aprilli
42. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
43. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3
45. novembril 2022 laekus ringkonnakohtule kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks ja selle hüvitamiseks. Kaitsja taotleb maakohtu määrusega tutvumise (17 minutit), kaitsealusega telefoni teel vestlemise (kokku 4 minutit), tõlketaotluse esitamise (9 minutit), kaitsealusega kohtumise ja määruskaebuse koostamise (89 minutit) ning sõidule kulutatud aja (51 km) eest tasu summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot. Samuti soovib kaitsja sõidukulude hüvitamist (Narvast Jõhvi, 102 km) summas 7,65 eurot, millele lisandub käibemaks 1,53 eurot. Kuigi määruskaebuse esitas ringkonnakohtule Dmitri Tsajun, kasutas ta kaebeõiguse realiseerimisel riigi õigusabi korras määratud kaitsja abi. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Dmitri Tsajunilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4