← Eesti

3-21-1702/7

Obsah (5)§ 184§ 182§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-1702 OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS kaebus Põllumajan

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)
  2. mail 2020 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr
  4. mail 2020 esitas osaühing PRIA-le loomade heaolu toetuse taotluse vormi MT62C, millega taotles loomade 3-21-1702 heaolu toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetevate sigade kohta, tehes taotlemise märke vastavasse taotluse lahtrisse 5.
  5. loomakasvatushoone EE1205 kohta. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teavitas
  6. juulil 2020 OÜ-d AIU PÕLLUMAJANDUS kohapealse kontrolli läbiviimisest seonduvalt toetustaotlusega. Kontroll leidis aset samal päeval.
  7. VTA teavitas
  8. augustil 2020 osaühingut kontrollis tuvastatust ja teatas, et OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS taotlusel deklareeritud loomapidamishoone EE1205 ei vasta allapanul peetavate sigade toetusele ettenähtud nõuetele, sest tegemist on vedelsõnnikutehnoloogial põhineva loomakasvatushoonega, mistõttu ei arvestatud hoones EE1205 peetavaid sigu allapanul peetavate sigade toetuse saamiseks toetusõiguslikuks. Kontrolli tulemuste kohta on vormistatud kontrollaruanne nr 200075-
  10. OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esindaja X esitas
  11. augustil 2020 PRIA-le taotluse muudatusavalduse, milles muutis ära taotlemise märke taotluse vormi MT62C lahtris 5.1 sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta ja asendas selle taotlemise märkega taotluse lahtris 5.2 toetuse taotlemisega sigade heaolu nõuete täitmise eest suuremal pinnal peetavate sigade kohta.
  12. PRIA taotles
  13. augusti
  14. a kirjas nr 12-1/20/10408 OÜ-d AIU PÕLLUMAJANDUS, et osaühingu
  15. augusti
  16. a loomade heaolu toetuse muudatusavaldust ei ole võimalik arvestada. PRIA selgitas, et tulenevalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 teisest lõigust ei saa pärast
  17. juunit esitatud muudatusavaldust arvestada. Lisaks viitas PRIA sellele, et VTA viis
  18. juulil 2020 osaühingu majapidamises läbi kohapealse kontrolli. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 3 lg 2 sätestab, et kui pädev asutus on toetusesaajat teavitanud kohapealse kontrolli kavatsusest, ei lubata taotluse tagasi võtmist/muutmist nendes osades, mille osas tuvastatakse rikkumine. PRIA märkis, et eeltoodust tulenevalt ei arvesta PRIA toetustaotluse muudatust seoses hoonega nr EE1205 ning taotluse menetlemisel lähtub PRIA kohapealse kontrolli tulemustest.
  19. OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas
  20. oktoobril 2020 PRIA-le selgituse seonduvalt toetustaotluse vormil tehtud veaga, märkides, et tegemist oli eksitusega. Lisaks viitas osaühing sellele, et
  21. juulil 2020 toimunud kontrolli käigus kontrollis VTA nõuete täitmist seonduvalt suuremal pinnal peetavate sigadega (lahter 5.2), mis märgiti ka kontrollakti. Kohapealset kontrolli tehes ning ka kontrollaktis kinnitati, et osaühing on vajalikud nõuded täitnud. Alles hiljem kontakteerus VTA ametnik osaühinguga ning väitis, et kontrollis allapanu nõuete täitmist ning selle kohta koostati uus akt ning vana akt hävitati. PRIA teatas
  22. detsembri
  23. a vastuses nr 12-1/20/10408-2 osaühingule, et
  24. oktoobri
  25. a selgitusi ei saa arvesse võtta ning OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS taotlust menetletakse allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest toetuse taotlemisena. PRIA selgitas vastuses, et VTA inspektor ei veendunud ekslikult enne kohapealset kontrolli, milliste nõuete täitmise eest toetust taotletakse ning kontrollis taotlejale mitte kohalduvate nõuete, s.o suuremal pinnal peetavate sigade nõuete täitmist. Hilisema kontrollaruande ülevaatamise käigus leiti, et
  26. juuli
  27. a kontroll oli toimunud vääratel alustel, sest toetust taotleti allapanul peetavatele sigadele, mitte suuremal pinnal peetavatele sigadele. Seetõttu ei olnud
  28. juuli
  29. a kontrolli tulemusi võimalik arvestada ning kontrolli tulemusi tuli muuta. VTA teenistuja helistas
  30. augustil 2020 ka osaühingu esindajale, selgitas oma eksimust ning andis teada aruande muutmise vajadusest.
  31. PRIA jättis
  32. veebruari
  33. a otsusega nr 12-6/21/148 OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS
  34. aastal esitatud loomade heaolu toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei määrata 2

(11)3-21-1702 toetust allapanul peetavate sigade eest, sest sigu peetakse loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusel tekib vedel- või poolvedelsõnnik (maaeluministri
  1. aprilli
  2. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (edaspidi määrus nr 56) § 5 lg 4 1 ja § 13).
  3. OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas
  4. märtsil 2021 PRIA
  5. veebruari
  6. a otsuse nr 12-6/21/148 peale vaide, mille PRIA jättis
  7. juuni
  8. a vaideotsusega nr 12-1/21/5983 rahuldamata. PRIA leidis vaideotsuses kokkuvõtvalt järgmist. 7.
  9. VTA tegi
  10. juulil 2020 toimunud kohapealses kontrollis kindlaks, et taotlusel deklareeritud hoone EE1205 ei vasta allapanul peetavate sigade toetusele ettenähtud nõuetele, mis tähendab, et tegemist on vedelsõnnikutehnoloogial põhineva loomakasvatushoonega, mistõttu ei arvestatud hoones EE1205 peetavaid sigu allapanul peetavate sigade toetuse mõistes toetusõiguslikuks. 7.
  11. OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS on, esitades
  12. mail 2020 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201102251 koos lisavormiga MT62C (loomade heaolu toetuse loomade loetelu), märkinud, et taotleb toetust loomakasvatushoones EE1205 sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta, mitte suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Nii PRIA kui ka VTA olid õigustatud ja kohustatud lähtuma taotluse menetlemisel taotleja tahteavaldusest, sh tuli kontrollida ka vastavate nõuete täitmist. 7.
  13. Taotlusel deklareeritud andmetel on õiguslik tähendus ning need on aluseks taotluse menetlemisel. 7.
  14. Taotlusvorm ei ole selles osas ka keeruline ega raskesti mõistetav. Tegemist ei ole vaides nimetaud nn vale nupu vajutamisega, sest taotlusel on kaks selgelt eristatavat kõrvuti asetsevat erineva sisulise tähendusega lahtrit. 7.
  15. Nii komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 15 lg-te 1 ja 2 kui ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 l 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esimese võimaliku kuupäevani, s.o kuni
  16. juunini ning PRIA-l ei olnud võimalik
  17. augusti
  18. a muudatusega arvestada. 7.
  19. Loomapidamistoetuse taotlust või maksetaotlust esitades deklareerib toetusesaaja, et esitatud andmed on õiged ja täielikud. Edastatavate andmete õigsuse eest vastutab toetusesaaja. Kui taotleja ei deklareeri taotluse esitamisele ettenähtud ajaks õigeid andmeid, võtab taotleja endale sellega vabatahtlikult riski, et toetuse saamise tingimustele mittevastavuse avastamise korral talle toetust ei määrata.
  20. OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS esitas
  21. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
  22. veebruari
  23. a otsuse nr 12-6/21/148 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Kohus võttis
  24. juuli
  25. a määrusega kaebuse menetlusse.
  26. Vastustaja esitas
  27. septembril 2021 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle rahuldamata.
  28. Kohus määras
  29. septembri
  30. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, jättes sama määrusega rahuldamata kaebaja taotlused Xa kui toetustaotluse täitnud ja esitanud isiku tunnistajana ülekuulamiseks ja asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Kohus andis määruses menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ega vastuväiteid ei esitanud (sh ei esitatud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  31. Kaebaja palub vaidlusalune otsus teda puudutavas osas tühistada alljärgnevatel põhjustel. 3
(11)3-21-1702 11.
  1. Kaebaja deklareeris ekslikult toetuse vales lahtris (lahter 5.2 asemel lahtris 5.1), st kaebaja esitas taotluses andmed lahtris, mis käsitleb allapanul peetavaid sigu (5.1), kuid tegelikult saanuks ta toetust siis, kui ta esitanuks enda andmed lahtris 5.2 ehk suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Kaebaja ei soovinud tegelikult deklareerida allapanul peetavate sigade arvu ehk vastavat hoonet. Toetust allapanul sigadele ei ole kaebaja taotlenud, kui muutusid vastavad õigusaktid, sest kaebaja sigalas kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat ning seetõttu puudus ka võimalus loomade heaolu toetuse taotlemiseks. Võimalus taotleda vedelsõnnikutehnoloogiat kasutavas laudas loomade heaolu toetust tekkis
  2. aprillil 2020, mil jõustusid määruse nr 56 muudatused. Toetuse saamise eeldusteks vedelsõnnikutehnoloogia kasutamise korral oli täiendavate nõuete täitmine, mis on ette nähtud määruse nr 56 § 8 lõikes 41 (kaamerate paigaldamine, sigade pidamine suuremal pinnal, erinõuded kastreerimisel). Nende nõuete täitmist kaebaja järgis ja oli selleks ka kulutusi teinud (kaamerate soetamine). 11.
  3. Kaebajast oleks olnud ebamõistlik esitada taotlust allapanul sigade pidamise kohta, kui seda aastaid ei tehtud ja kui on teada (ka vastustajale), et kaebaja kasutab vedelsõnnikutehnoloogiaga lauta. Kaebaja on vastustajale selgitanud, et taotluse esitamiseks volitatud isik ajas segamini lahtrid 5.1 ja 5.
  4. Kaebaja nimel esitas taotluse X, kellel puudus varasem kogemus loomade heaolu toetuse taotlemisel (ta oli taotlenud pindalatoetusi). 11.
  5. Tegemist ei ole komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 teises lõigus kirjeldatud juhtumiga. Viidatud artikkel käsitleb andmete hilinenud esitamist. Antud juhul on andmed esitatud, kuid esitatud vales lahtris vormil, mis on koostatud liikmesriigi poolt ja mille lahtrite jaotust või andmete esitamise detailsust Euroopa Liidu aktid kuidagi ei reguleeri. Ilmselgelt on tegemist olnud eksitusega, kus deklaratsiooni esitamisel on täidetud vale rida. Mõlemal juhul aga deklareeritakse loomakasvatushoone number ehk sisuliselt samad andmed. Isegi kui tegemist ei ole informatiivsete lahtritega, siis lahtrite 5.1 ja 5.2 täitmise osas eksimine ei ole käsitatav rikkumisena. Puudub alus ja põhjus sedavõrd rangelt kohaldada vastava määruse sätteid, eriti arvestades seda, et tegemist oli uue deklaratsioonivormiga, mis on omakorda integreeritud taotluste esitamise elektroonsesse süsteemi. Vastav taotluse vorm ei tulene toetuse andmist reguleerivast määrusest ega ole kehtestatud enam selle lisana (kehtetuks tunnistatud maaeluministri
  6. detsembri
  7. a määruse nr 91 § 5 punktiga 7). 11.
  8. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 kohaselt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldisel kontrolli käigus kergesti tuvastatav. PRIA on taotluses tehtud viga käsitlenud põhjendamatult rikkumisena ja jätnud tähelepanuta eelviidatud rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art
  9. Kaebaja oli heauskne, millele viitab tema poolt vastavate kulutuste tegemine, et olla vastav just määruse nr 56 § 8 lg-le
  10. Samuti on kergesti tuvastatav, millist tehnoloogiat kasutab kaebaja sigade kasvatamisel ja arvestades seda, et kaebaja sigade allapanuga seonduvalt toetust ei olnud taotlenud ja esitas taotluse seoses õigusaktide muudatusega, siis on raske rääkida pahausksest käitumisest. Kaebaja tegi
  11. aastal investeeringuid seoses loomade heaoluga (igasse sigade pidamise ruumi paigaldati vähemalt üks kaamera, loomade pidamisel tagati rühmasulus 15% suurem pidamispind). Kaebaja on esitanud PRIA-le arve, mis kinnitab kaamerate ja tehniliste seadmete soetamist. Selliste kulutuste tegemise eesmärk oli vastavus konkreetsetele nõuetele ja seegi kinnitab, et tegelikult 4
(11)3-21-1702 ei soovitud deklareerida allapanul kasvatatavaid sigu, vaid kaebaja täitis määruse § 8 lg-s 41 sätestatud nõudeid. 11.
  2. juulil 2020 toimunud kohapealse kontrolli käigus koostatud akti kohaselt kontrolliti nõuete täitmist seonduvalt suuremal pinnal peetavate sigadega (toetustaotluse lahter 5.2). Kontrolli tehes ning samuti aktis kinnitati, et kaebaja on vastavad nõuded täitnud. Hiljem akt hävitati ning koostati uus akt.
  3. Vastustaja palub jätta OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 12.
  4. Määruse nr 56 § 11 lg 3 p 52 kohaselt on taotleja kohustatud märkima sigade heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest toetuse taotlemise korral põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest või suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest. Seejuures on oluline, et sigade allapanul pidamise põhitegevuse nõuded erinevad sisult oluliselt suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuetest (määrus nr 56 § 8 lg-d 4 ja 41). Määruse nr 56 § 5 lg 41 kohaselt ei või § 8 lg-s 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest toetust taotleda sigade kohta, keda taotleja peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedelvõi poolvedelsõnnik. PRIA oli õigustatud ja kohustatud lähtuma taotluse menetlemisel taotleja tahteavaldusest taotleda toetust sigade heaolu põhitegevuse nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta, sh tuli kontrollida ka vastavate nõuete täitmist. Taotluse kahes erinevas lahtris toetuse deklareerimine ei ole üksnes informatiivne. Taotlusel deklareeritud andmetel on õiguslik tähendus ning taotlusel deklareeritud andmed on aluseks taotluse menetlemisel. Toetuse taotlemine allapanul peetavate sigade kohta või toetuse taotlemine suuremal pinnal peetavate sigade kohta on taotlusel selgelt eristatud ning taotlusvorm ei ole selles osas ka keeruline ega raskesti mõistetav. Tegemist ei saa olla nn vale nupu vajutamisega taotluse täitmisel, sest taotlusel on kaks selgelt eristatavat kõrvuti asetsevat erineva sisulise tähendusega lahtrit, millest taotleja peab valima vastava lahtri, millesse sisestab käsitsi numbri vastavalt sellele, millisele toetuse põhitegevuse nõudele taotleja vastab. 12.
  5. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenult esitamise võimaliku lõppkuupäevani, s.o kuni
  6. juunini. Pärast nimetatud kuupäeva esitatud taotluse muudatusi vastu ei võeta. Samuti ei ole lubatud taotlust muuta kontrolli toimumisest teada saamise järgselt või kontrolli toimumise järgselt. Tulenevalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lg-s 2 sätestatust ei ole lubatud taotluse või taotluses esitatud andmete tagasivõtmine rikkumisega seotud andmete osas, kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi. Kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teavitati kaebajat
  7. juulil 2020 kell 08.
  8. Kaebaja esitas
  9. augustil 2020 taotlusvormi MT62C muudatusavalduse, millega soovis kustutada, st tagasi võtta allapanul peetavate sigadele toetuse taotlemise hoone EE1205 kohta tehtud märke ning lisada samasse hoonesse suuremal pinnal peetavatele sigadele toetuse taotlemise tahteavalduse märke. Kuna taotluse muudatusvaldus oli esitatud pärast
  10. juunit 2020 ning ka pärast kontrollist teatamist, ei olnud PRIA-l võimalik taotlusel tehtava muudatusega arvestada. PRIA ei saa lubada taotluse sisulist muutmist õigusnormides sätestatust kõrvale kaldudes ega teiste taotlejate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Taotluse sisulise muutmise võimaldamine peale taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaega muudaks 5
(11)3-21-1702 sisutuks õigusnormides sätestatud taotluste esitamisele kehtestatud tähtaja, samuti taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtte. Allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise korral on toetuse ühikumäär tunduvalt kõrgem, kui suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise korral. Kui PRIA ei oleks tuvastanud, et kaebajal puudus õigus taotleda toetust allapanul peetavatele sigadele, oleks kaebajale toetusest saadav kasu olnud märkimisväärselt suurem. Kui taotleja ei deklareeri taotluse esitamisele ettenähtud ajaks õigeid andmeid, peab taotleja arvestama, et toetuse saamise tingimustele mittevastavuse avastamise korral talle toetust ei määrata. 12.
  1. PRIA-l ei ole alust kaebajale erandi tegemiseks, sest õigusnormid ei anna kaalutlusruumi ega võimalust inimliku eksimuse arvestamiseks peale taotluste esitamiseks ettenähtud lõpptähtaega. Kui kaebajale oli oluline, et taotlus saaks esitatud eksimusteta, ei oleks kaebaja tohtinud volitada tema jaoks olulist taotlust täitma kogenematut töötajat või oleks pidanud esitatud taotluse üle kontrollima. Aega selleks oli kuni
  2. juunini 2020 ning vastav märge sisaldus ka taotluse vormil. Märkimist väärib ka asjaolu, et kaebaja töötaja X tegi kahe erineva taotleja taotluste vormi MT62C täitmisel erinevatel aegadel täpselt sama vea. 12.
  3. Taotleja peab olema teadlik toetuse saamiseks esitatud tingimustest. Taotleja kinnitab taotlust esitades, et selles esitatud andmed on õiged ning ta on teadlik ja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest. Samuti on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 21 lg 2 teises lauses sätestatud, et loomapidamistoetuse taotlust või maksetaotlust esitades deklareerib toetusesaaja, et esitatud andmed on õiged ja täielikud, vajaduse korral parandab ta ebaõiged andmed või lisab puuduvad andmed. 12.
  4. Õigusnormid taotluse esitamise ja sisulise muutmise lõpptähtpäeva osas ei anna makseasutusele kaalutlusruumi. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenud esitamise võimaliku lõppkuupäevani, nagu on täpsustatud lõike 1 kolmandas lõigus. Kui see kuupäev on aga varasem või sama kui lõike 1 esimeses lõigus ühtse toetuse taotluse või maksetaotluse muudatuste esitamise kohta sätestatud viimane kuupäev, käsitatakse ühtse taotluse või maksetaotluse muudatusi pärast kõnealust kuupäeva vastuvõetamatuna. Eestile kehtis viimane muudatuste tegemise kuupäev
  5. juuni 2020 ning pärast nimetatud kuupäeva käsitatakse taotluse muudatusi vastuvõetamatutena (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1). Nimetatud lõppkuupäev taotluse muudatustele on kehtestatud kõikidele taotlejatele sarnaselt ja eesmärgiga, et makseasutus saaks alustada kontrollide läbiviimisega ning pärast nimetatud kuupäeva esitatud taotluse muudatusi vastu ei võeta. Kuna
  6. augusti
  7. a muudatusvaldus oli esitatud pärast
  8. juunit 2020, ei olnud PRIA-l võimalik taotlusel tehtava muudatusega arvestada. Pärast taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeva möödumist ei ole makseasutus kohustatud välja selgitama taotluse hilinenult esitamise põhjuseid. Taotluste muutmisele kehtestatud lõpptähtpäev tagab ühtlasi taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtte. 12.
  9. Praegusel juhul ei ole tegemist komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art-s 4 sätestatud ilmse veaga, mida võib parandada või kohandada igal ajal. Ilmne viga saab olla ilmne ebatäpsus või kirjaviga, mis ei mõjuta taotluse sisu. Näiteks on Üldkohus leidnud
  10. oktoobri
  11. a kohtuotsuse T-53/10 punktis 53 (viide ekslik, õige punkt 35 – kohtu märkus) järgmist: „Mõiste „ilmselged eksimused” piirdub vormivigadega, mille ekslikkus ilmneb selgelt otsuse enda tekstist ning mis ei mõjuta selle ulatust ja sisu, mis on kirjeldatud selle resolutsioonis ja põhjendustes. Seevastu ei saa mõiste „ilmselged eksimused” hõlmata vigu, mis võivad moonutada vaidlustatud otsuse sisu“. Taotlusel esitatud andmetel, milliste nõuete täitmise eest 6
(11)3-21-1702 toetust soovitakse, on sisuline ja õiguslik tähendus ning taotlusel deklareeritud andmed on aluseks taotluse menetlemisel. 12.
  1. Kontrollaruande muutmise kohta on VTA esitanud selgituse kontrollaruande nr 200075008 lisal. Selgituse kohaselt lähtuti kontrolli alustades asjaolust, et kaebaja farmis on restpõrandad ehk vedelsõnnikutehnoloogia, millest VTA järeldas, et loomade heaolu toetust oli taotletud suuremal pinnal peetavatele sigadele. Hiljem selgus, et toetust oli taotletud allapanul peetavatele sigadele, mistõttu ei olnud hoone EE1205 toetusõiguslik. Kaebajat teavitati
  2. augustil 2020 nimetatud asjaolust ja kontrollaruande muutmisest, kuid kaebaja on keeldunud lõpliku aruande allkirjastamisest. VTA esialgne eksimus ei muuda aga olematuks fakti, et kaebaja märkis taotlusele, et ta soovib toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetavate sigade kohta. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kaebaja on vaidlustanud teda puudutavas osas PRIA otsuse, millega jäeti rahuldamata tema
  4. aastal esitatud loomade heaolu toetuse taotlus.
  5. Määrusega nr 56 on kehtestatud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 14 „Loomade heaolu” raames antava loomade heaolu toetuse andmise tingimused ning kord. Määruse nr 56 § 2 lg 1 kohaselt antakse toetust taotlusel märgitud loomarühma kuuluva looma heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest ühe kalendriaasta jooksul. Määruse nr 56 § 5 lg 4 näeb ette, et toetust võib taotleda sigade kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta
  6. märtsi seisuga taotlusel märgitud loomakasvatushoones, milles peetavad sead on nõuetekohaselt identifitseeritud, sigade andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ja sigade üle peetakse nõuetekohast arvestust. Määrus nr 56 eristab seapidamise eest toetuse taotlemisel allapanul peetavaid sigu ning suuremal pinnal peetavaid sigu. Allapanul peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest toetuse taotlemise nõuded on sätestatud määruse nr 56 § 8 lg-s 4 ning suuremal pinnal peetavate sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest toetuse taotlemise nõuded on sätestatud määruse nr 56 § 8 lgs
  7. Seejuures sätestab määruse nr 56 § 5 lg 41, et § 8 lg-s 4 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest ei või toetust taotleda sigade kohta, keda taotleja peab loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik. Toetuse ühikumäär põhitegevuse nõuete täitmise eest on looma kohta allapanul peetavate sigade puhul emise kohta 42 eurot aastas ja muu sea kohta 24 eurot aastas (määruse nr 56 § 3 lg 1 p 4), ja suuremal pinnal peetavate sigade puhul emise ja muu sea kohta 8,45 eurot aastas (p 41). Seega on toetuse ühikumäär allapanul peetavate sigade puhul oluliselt kõrgem.
  8. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas
  9. mail 2020 PRIA-le loomade heaolu toetuse taotluse vormi MT62C, milles taotles loomade heaolu toetust sigade heaolu nõuete täitmise eest allapanul peetevate sigade kohta, tehes taotlemise märke vastavasse taotluse lahtrisse 5.1 loomakasvatushoone EE1205 kohta. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja loomakasvatushoones kasutatav tehnoloogia ei andnud õigust taotleda toetust allapanul peetavate sigade eest. See asjaolu on leidnud kinnitust VTA kontrolli tulemusena ja seda ei eita ka kaebaja ise.
  10. Kaebaja väidab, et toetustaotlust esitama volitatud isik X tegi taotlust esitades kogenematusest vea, ajas segamini toetustaotluse lahtrid 5.1 („allapanul peetavate sigade kohta“) ja 5.2 („suuremal pinnal peetavate sigade kohta“) ning taotles ekslikult toetust allapanul peetavate sigade eest, kuigi taotleja oli täitnud kõik tingimused, et taotleda toetust suuremal 7
(11)3-21-1702 pinnal peetavate sigade eest. Toetustaotluse lahtri 5.2 asemel lahtrisse 5.1 märke tegemine oli ilmne viga ning kaebaja tegutses toetust taotledes heauskselt. Seega oleks vastustaja pidanud arvestama kaebaja
  1. augusti
  2. a muudatusavaldust, milles sooviti asendada allapanul peetavate sigade eest toetuse taotlemine suuremal pinnal peetavate sigade eest toetuse taotlemisega, tehes taotlemise märke toetustaotluse lahter 5.1 asemel lahtrisse 5.
  4. Vaidlus seisneb seega selles, kas vastustaja oleks pidanud arvestama kaebaja poolt
  5. augustil 2020 esitatud toetustaotluse muudatusavaldusega ning oleks pidanud võimaldama kaebajal muuta esitatud toetustaotlust tema soovitud moel. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja on
  6. augustil 2020 esitatud taotluse muutmise avalduse esitanud hilinenult, s.o pärast Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lõike 3 teisest lõigust ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg-st 1 tulenevat tähtaega (
  7. juuni). Kaebaja arvates tulnuks lähtuda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art-st 4, mis näeb ette, et toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente võib parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Sama artikli teises lõigus on sätestatud, et pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav. Kohus leiab, et viidatud normi sõnastusest tulenevalt saab heas usus tegutsemist arvesse võtta vaid juhul, kui tegemist on olnud ilmse vea olukorraga.
  8. Vastavalt määruse nr 56 § 11 lg 3 punktile 52 on taotluse esitaja kohustatud toetustaotlust esitades esitama PRIA-le põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone kaupa andmed selle kohta, kas taotleja taotleb toetust § 8 lõikes 4 või § 8 lõikes 41 sätestatud põhitegevuse nõuete täitmise eest. Seega peab taotlusest selgelt nähtuma, kummal alusel toetust taotletakse. Kaebaja toetustaotluselt (tl 12 ja 56) on selgelt näha, et täidetud on lahter 5.1 ehk toetust on taotletud allapanul peetavate sigade eest ning selles osas ka vaidlus puudub. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et lahtrid 5.1 ja 5.2 on taotlusel selgelt eristatud ning taotlusvorm (tl 56) ei ole keeruline ega raskesti mõistetav. Mõlemad lahtrid on ka pealkirjastatud ning taotlusvormilt nähtub selgelt, et lahtris 5.1 esitatakse andmed allapanul peetavate sigade kohta ja lahtris 5.2 suuremal pinnal peetavate sigade kohta. Määravat tähendust ei ole praegusel juhul asjaolul, et taotlusvormi ei ole enam kehtestatud määruse nr 56 lisana ning see ei muuda asjaolu, et kaebaja oli teinud märke lahtrisse 5.
  10. Kohus leiab, et kui toetustaotluses on võimalik taotleda toetust erinevate seapidamise viiside puhul, kusjuures oluliselt erineb toetuse ühikumäära hind, ning toetuse taotleja märgib taotlusvormil toetuse taotlemise aluseks neist ühe, soovides tegelikkuses taotleda toetust teise seapidamise viisi alusel, ei ole tegemist ilmse veaga, mida vastustajal oleks võimalik kergesti tuvastada teabe üldise kontrolli käigus. Vastustajal puudub kohustus hinnata seda, kas toetustaotlus on ebamõistlik ja eesmärgipärane või mitte. Taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab eelkõige taotluse esitaja. Vastustaja on viidanud Euroopa Liidu Üldkohtu
  11. oktoobri
  12. otsusele asjas nr T-53/
  13. Kuigi selle otsuse punktis 35 käsitatakse ametiasutuse otsuses sisalduvaid eksimusi, saab kohtu seisukohta mõiste „ilmselged eksimused“ sisustamisel arvestada ka laiemalt. Seega tuleb ka praegusel juhul nõustuda, et ka kaebaja toetustaotluse puhul saavad ilmselged eksimused 8
(11)3-21-1702 piirduda vaid vormiliste vigadega, mille ekslikkus ilmneb selgelt taotlusest endast ning mis ei mõjuta taotluse ulatust ja sisu. Kaebaja märgib, et vastustaja oli teadlik sellest, et kaebaja kasutab vedelsõnnikutehnoloogiaga lauta. Praegusel juhul pidanuks vastustaja kaebaja eksimuse avastamiseks süvenema aga sellesse, millist seapidamise viisi taotleja oma tegevuses kasutab. Isegi juhul, kui vastustaja käsutuses võib olla teave selle kohta, millist loomapidamisviisi taotleja oma ettevõttes ja loomakasvatushoones kasutab, eeldaks vea avastamine PRIA poolt täiendavat andmete kontrollimist. Kohus asub seega seisukohale, et kaebaja poolt suuremal pinnal peetavate sigade kohta toetustaotluse asemel allapanul peetavate sigade eest toetustaotluse esitamine ehk toetustaotluse lahtri 5.2 asemel lahtri 5.1 täitmine ei ole eeltoodut arvestades ilmne viga (ilmselge eksimus) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 tähenduses, mida oleks võimalik igal ajal parandada. Seega pole määrav, kas kaebaja volitatud esindaja tegutses toetustaotlust täites ja esitades heas usus või mitte.
  1. Kaebajal oli võimalik toetustaotlust muuta õigusaktides sätestatud tähtaegadel. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 13 lõike 3 teise lõigu kohaselt võetakse ühtsesse taotlusesse või maksetaotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ainult ühtse taotluse või maksetaotluse hilinenult esitamise võimaliku lõppkuupäevani, milleks Eesti puhul on
  2. juuni (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 13 lg 1). Pärast nimetatud kuupäeva käsitatakse taotluse muudatusi vastuvõetamatutena nagu see toimus ka praegusel juhul.
  3. Kaebaja väitel puudus isikul, keda ta oli volitanud taotlust esitama, vastav kogemus. Kohtu hinnangul ei ole see asjaoluks, mis võiks õigustada taotletava toetuse ekslikku märkimist taotlusvormil. Kaebaja toetuse taotlejana võtab endale toetust taotledes kohustused, mille eest vastutab tema ise. Volitades taotlusvormi täitma ja taotlust esitama teist isikut, kellel puudub vastav teadmine ja taotlusdokumentide vormistamise kogemus, võtab taotleja riski, et sellega võivad kaasneda vead. Samas ei ole asjaolu, et taotlusvormi täidab ja esitab kogemusteta esindaja, aluseks, et sellist taotlejat peaks kuidagi eelistatult kohtlema taotluses esitatu kontrollimisel või taotluse puuduste kõrvaldamise õigeaegsuse hindamisel. Vastutus taotluse andmete õigsuse ja taotluse muutmise õigeaegsuse eest lasub taotlejal endal. Muuhulgas on tema valik, kas usaldada volitatud isikut taotlust vormistama ja esitama. Kohus peab oluliseks ka rõhutada, et sarnaselt OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS taotlusega on sama esindaja (X) samamoodi taotlusvormil toetuse liigi valikul teinu märke lahtri 5.2 asemel märke lahtris 5.
  4. ka Osaühingu KAUBI FARMID taotlust esitades (haldusasi nr 3-21-1701). Osaühingu KAUBI FARMID ja OÜ AIU PÕLLUMAJANDUS seotud isikute ring (osanikud, juhatuse liikmed, prokurist) kattuvad suures osas1 , mis toetab kahtlust, et tegemist ei olnud pelgalt tähelepanematuse või inimliku eksimusega õige lahtri märkamisel ja täitmisel.
  5. Asjaolu, et tegemist oli uue taotlusvormiga, ei vähenda taotleja kohustust suhtuda hoolikalt andmete esitamisse. Kui taotlust esitanud volitatud isikul ei olnud varasemast seda liiki toetuse taotlemise kogemust, ei saanud tema jaoks olla eksitav ka muutunud vorm.
  6. Kaebajal oli võimalik toetustaotlus üle kontrollida ning esitada selle muudatusavaldus hiljemalt
  7. juunil
  8. Ka taotluse vorm MT62C sisaldab märkust: „Teil on õigus esitatud taotlusele loomi, loomagruppe, loomakasvatushooneid ning toetus(t)e taotlemise märkeid lisada kuni 15.06.2020.“ 1 https://ariregister.rik.ee/est 9
(11)3-21-1702 Kaebaja esitas aga muudatusavalduse
  1. augustil 2020 ehk pärast seda, kui sai kohapealse kontrolli järgselt teada, et toetustaotlus oli esitatud valel alusel (kontrollaruande nr 200075-008 Lisa 1, tl 20). Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 3 lg-s 2 sätestatule ei ole lubatud taotluse või taotluses esitatud andmete tagasivõtmine rikkumisega seotud andmete osas, kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse rikkumisi. Ka sellest sättest lähtuvalt puudus kaebajal õigus esitada muutmistaotlust
  2. augustil
  4. Kaebaja väitel on ta täitnud toetuse saamise eelduseks olevad nõuded, mis on ette nähtud määruse nr 56 § 8 lg-s 41 (kaamerate paigaldamine (p 1), sigade pidamine suuremal pinnal (p 2), erinõuded kastreerimisel (p 3; § 8 lg 4 p 2 )). Nende nõuete täitmiseks oli kaebaja väidetavat ka kulutusi teinud ning ta soovib kohtule esitatud arvega (tl 15) tõendada kulutusi videokaamerate soetusele ja paigaldusele. Ülaltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul ka vedelsõnnikutehnoloogia kasutamise nõuete täidetuse korral pidada lubatavaks toetustaotluse hilisemat muutmist ning ka kaamerate paigutamiseks tehtud kulutused ei õigustaks hilinenud muutmistaotluse aktsepteerimist.
  5. Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA-l polnud võimalik arvestada kujunenud olukorras toetustaotluse muudatusavaldust ning otsustamisel puudus tal kaalumisruum. Seejuures ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et
  6. juulil 2020 toimunud kohapealse kontrolli käigus kontrolliti esmalt ekslikult loomade heaolu toetuse nõuete täitmist seonduvalt suuremal pinnal peetavate sigadega. Kaebaja ei olnud suuremal pinnal peetavate sigade kohta toetust taotlenud, mistõttu ei oma tähtsust, kas ta selle toetuse nõuetele vastas. Selles osas, et kaebaja ei vastanud allapanul peetavate sigade eest toetuse taotlemise nõuetele, vaidlus puudub, kuid kaebaja toetustaotlus tuli lahendada sellisel kujul nagu see
  7. mail 2020 PRIA-le esitati. Kaebajal ei saanud pelgalt VTA
  8. juuli
  9. a kontrolli tulemusena tekkida kaitstavat ootust, et tal on õigus saada toetust, mida ta pole korrakohaselt taotlenud.
  10. Kohus leiab, et vaidlusalune PRIA
  11. veebruari
  12. a otsus nr 12-6/21/148 on kaebajat puudutavas osas õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole teinud etteheiteid menetluse läbiviimisele, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise ning ka kohus ei tähelda selliste rikkumiste olemasolu. Vaidlustatud otsus koosmõjus vaideotsusega on piisavas ulatuses motiveeritud haldusmenetluse seaduse § 56 nõudeid arvestades. PRIA on teavitanud kaebajat enne vaidlustatud otsuse tegemist sellest, et taotluse muudatust pole võimalik arvestada (PRIA
  13. augusti
  14. a kiri nr 12-1/20/10408, tl 13) ning talle on pakutud võimalust küsimuste korral ühendust võtta. Kaebaja on omapoolseid selgitusi esitanud
  15. oktoobril 2020 (tl 60) ja saanud enne vaidlustatud otsuse tegemist neile PRIA-lt vastused (
  16. detsembri
  17. a kiri nr 12-1/20710408-2, tl 62-62p).
  18. Kaebus jääb eeltoodut arvestades rahuldamata. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED 28.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleks menetluskulud kanda kaebajal.

§ 109

lõikest tuleneb, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude 10

(11)3-21-1702 nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ning on vastuses kaebusele palunud jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Eeltoodut arvestades jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 29. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus selles märgitud füüsilise isiku (X) nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.