Obsah (4)

§ 3§ 2§ 4§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-8924 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles ebaseaduslikult sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad.“ lisa 1 IV nimekirja kantud fenasepaami. L. Savankova omandas jaanuaris 2021 Vene Föderatsiooni territooriumil vähemalt 29 tabletti ravimit Fenasepam, milles oli kokku 29 mg toimeainet fenasepaami. Seejärel L. Savankova valdas suures koguses psühhotroopset ainet ja toimetas selle 02.02.2021 kella 13:09 paiku Venemaa Föderatsioonist ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariigi territooriumile Eesti Vabariiki Narva mnt piiripunkti sõiduautode terminali, aadressil Peterburi mnt 1, Narva, kaudu.

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

§ 2

p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 4

lg 13 kohaselt annab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras. RavS § 25 lg 1 kohaselt võib Eestisse saabuv või Eestist lahkuv reisija RavS § 19 lg 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses, ajavahemikuks ja tingimustel kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks. Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8 lg 2 täpsustab, et Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit, ning kaasas olevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit. Saabudes narkootiliste ja/või psühhotroopsete ravimitega Schengeni õigusruumi mittekuuluvast riigist (nt Vene Föderatsioonist) võib ilma Ravimiameti loata narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml ning ravimiga peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia (lg 4 ja lg 4-1). L. Savankoval ei olnud ravimiga Fenasepaam 02.02.2021 Narva linnas riigipiiri ületamisel endaga kaasas arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti koopiat.

§ 31

lg 3 alusel loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogust, millest piisab narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Fenasepaami puhul on see kogus tavaliselt 2,5-5 mg, keskmiselt 3,8 mg. L. Savankovalt 02.02.2021 ära võetud 29 mg fenasepaamist piisab narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks vähemalt 58-116 inimesele, keskmiselt 87 inimesele, s.o rohkem kui kümnele inimesele. Seega Larissa Savankova ebaseaduslikult valdas enda juures ja teadlikult toimetas 02.02.2021 Venemaa Föderatsioonist üle riigipiiri Eesti Vabariiki suures koguses psühhotroopset ainet fenasepaam, omamata arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti koopiat. 2 Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 25.05.2022 otsusega karistati L. Savankovat KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega ning KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud 1 aasta pikkune vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui L. Savankova ei pane 1 aasta 1 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 25.05.
3. Maakohus asus seisukohale, et L. Savankova süü on tõendamist leidnud. 3.
4. Asjas puudub igasugune vaidlus selles osas, et L. Savankova omandas jaanuaris 2021 Vene Föderatsiooni territooriumil 29 tabletti ravimit Fenasepaam, toimetas selle 02.02.2021 kella 13.09 paiku Venemaa Föderatsioonist üle riigipiiri Eesti Vabariigi territooriumile Eesti Vabariiki, seejuures L. Savankoval ei olnud ravimiga Fenasepaam 02.02.2021 Narva linnas riigipiiri ületamisel endaga kaasas arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti koopiat. Sellest andis ütlusi L. Savankova ise, see on kinnitatud ka teiste tõenditega. 3.
5. 02.02.2021 läbivaatuse aktiga on fikseeritud, et 02.02.2021 kell 13.09 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori L. Savankova. Teda suunati tollikontrolli ning tema kohvrist oli avastatud ja äravõetud 1 jaemüügipakend ravimit „Phenazepam“, kokku 29 tabletti, toimeaine sisaldusega „1 mg“, kolmes lehes ehk blisteris, millest kaks on avamata ning kolmas on avatud ja selles on 9 tabletti. Tablettide leidmise asjaoludest rääkis kohtus ka tunnistaja K.S. . 3.
6. Patsiendiportaali väljatrükist nähtub, et Eestis sellist ravimit nagu „Phenazepam“ L. Savankovale väljakirjutatud ei ole. 3.
7. Äravõetud ravim oli vaadeldud ja lisatud toimiku juurde. Phenazepam on retseptiravim ja kuulub psühhotroopsete ravimite hulka. Ravimiameti vastusest tuleneb, et see ravim on narkootiliste ja psühhotroopse ainete ja ainerühmade IV nimekirjas, ilma Ravimiameti loata narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid võib kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti kohta. 3.
8. Tuvastamist leidis, et L. Savankova käitles 29 mg toimeainet kuna tal oli äravõetud 29 tablette fenasepaami. 3.
9. Maakohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et olukorras, kus tegemist on tehases valmistatud ravimiga, mille pakendis on märgitud toimeaine sisaldus ning pakend on rikkumata, puudus vajadus määrata narkootiliste ainete ekspertiis, et tuvastada toimeaine sisalduse määr tablettides. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 20E-LÕX0224, narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks kümnele inimesele piisab tavaliselt 2.5-5 mg fenasepaamist. Tuginedes sellele, asub kohus seisukohale, et L. Savankovalt äravõetud psühhotroopset ainest piisab narkojoove tekitamiseks vähemalt 58 inimesele, st tegemist on suures koguses psühhotroopse ainega. 3.
10. Maakohus ei olnud nõus prokuratuuri ja Ravimiameti seisukohaga, et L. Savankova pidi taotlema Ravimiameti loa enne piiri ületamist. Maakohus ei soostunud arvamusega, et kui jaemüügipakendi peal on märgitud, et seal on 50 tabletti, siis pole oluline, kui palju tablette pakendis tegelikult on. Maakohus on seisukohal, et tuleb lähtuda siiski tablettide tegelikust kogusest. Kuna L. Savankoval oli avastatud vaid 29 tablette, siis ei vajanud ta Ravimiameti luba tablettide üle piiri toimetamiseks. Vaatamata sellele, kohus asub seisukohale, et L. Savankova käitles psühhotroopset ainet fenasepaami ebaseaduslikult. 3 3.8.

§ 4

lg 13 kohaselt annab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras. RavS § 25 lg 1 kohaselt võib Eestisse saabuv või Eestist lahkuv reisija RavS § 19 lg 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses, ajavahemikuks ja tingimustel kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasas olevate loomade tarbeks. Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 8 lg 4 ja 4-1 kohaselt, ravimiga peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. Asjas puudub igasugune vaidlus, et piiri ületamisel L. Savankoval puudus seaduse kohaselt vajalik arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti kohta, st ta käitles psühhotroopset ainet fenasepaami ebaseaduslikult. 3.9. Ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et L. Savankoval puudus KarS § 184 ettenähtud kuriteokoosseis kuna ta valdas ja vedas just jaemüügis lubatud ravimit. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõiste on järgmine (§ 3) - narkootilised ja psühhotroopsed ained on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. See tähendab, et psühhotroopset ainet sisaldav ravim on psühhotroopne aine ning selle käitlemist reguleerib just Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (

), mitte Ravimiseadus. Kaitsja viitab ka seadusandja selgitusele, millest tuleneb, et „ravimi ebaseaduslik toimetamine üle riigipiiri edasiandmise eesmärgil on karistatav KarS § 194 muudetud teksti kohaselt, juhul kui isikul ei ole edasiandmise eesmärki, ravimiseaduse § 104 alusel kui käitlemisnõuete rikkumine“. Selle alusel asub kaitsja seisukohale, et seadusandajal oli selge tahe eristada ravimi ja narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemisnõuete rikkumisi. Samal ajal jättis kaitsja tähelepanuta, et, kuigi RavS laieneb osaliselt ka narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavatele ravimitele, siis käesolev paragrahv (KarS § 194) sellistele ravimitele ei kohaldu välja arvatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimpreparaadid, mida kasutatakse ainult meditsiinilistel või teaduslikul eesmärgil ja milles narkootilise ja psühhotroopsete ainete sisaldus on väike. Kuna L. Savankovalt äravõetud fenasepaami kogus ei ole väike, siis viide antud selgitusele on ekslik nagu ka kaitsja arvamus, et tuleks juhinduda RavS-i kui eriseaduses sätestatud ravimi käitlemisnõuete rikkumise süütegudest. 3.

1. L. Savankova tegevuse ebaseaduslikkust ei välista ka asjaolu, et Eestis oli L. Savankoval kehtiv retsept samast grupist psühhotroopsele ravimile. Tõepoolest, L. Savankova retseptide ajaloo väljatrükist nähtub, et talle oli välja kirjutatud ravim diasepaam 10mg/1 ml. Väljatrükist nähtub, et retsept oli kehtiv kuni 02.04.
2. Perearst N.Z. ütlustest nähtub, et antud ravim on sama toimega ja kuulub samasse ravimite rühma kui fenasepaam. Samal ajal fenasepaam ja diasepaam ei ole identsed ravimid, kuna nende toimeained on erinevad. Ülaltoodule viitab ka eelmainitud Ravimiameti selgitus. On selge, et diasepaamile väljakirjutatud retsepti ei saa kasutada fenasepaami ostmiseks vaatamata sellele, et mõlemad preparaadid kuuluvad ühte, bensodiasepiinide, rühma. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja J.M. kinnitas L. Savankova ütlusi selles osas, et L. Savankova sai kätte fenasepaami just tunnistaja käest Venemaal. Kohtu arvates, see asjaolu, 4 kuidas L. Savankova sai Venemaal kätte fenasepaami (kas apteegist või eraisiku käest, kas retsepti alusel või mitte) ei ole tähtis vaadeldava kuriteokoosseisu olemasolu tuvastamise vaatenurgast. Asja juurde on lisatud ka L. Savankova käest eeluurimisel saadud retsept, preparaadile Phenazepam (ehk fenasepaam), mida oli ka vaadeldud. Selle retsepti kohaselt, Vene Föderatsiooni Sestroretski linnas Linnahaigla nr 40 töötav arst J.K. kirjutas 17.01.2021 välja Larissa Savankova nimele bromdyhydrochlorphenylbensidiazepini 1 mg (ehk fenasepaami) 50 tabletti. Seda, et L. Savankova käis arsti vastuvõtul ja sai seal retsepti, kinnitas ka tunnistaja I.P. . Samal ajal kohus on sunnitud hindama seda tõendit äärmiselt kriitiliselt. Kohtule on esitatud Sestroretski linna haigla nr 40 internett-kodulehe väljatrükk, mille kohaselt tõepoolest töötab selle haigla polikliinikus arst-dermatoveneroloog J.K. . Aga sellest dokumendist nähtub ka asjaolu, et nimetatud arst ei võta patsiente vastu nädalavahetustel ehk laupäeval ja pühapäeval, aga kuupäev 17.01.2021, millal oli väidetavalt väljakirjutatud L. Savankova esitatud retsept, ongi pühapäev. Kaitsja esitatud väljatrükist küll nähtub, et haigla töötab ka nädalavahetustel, aga sellest dokumendist tuleneb, et „ambulatoorsed-polikliinilised ükskused kella 8st kuni kella 20ni argipäeviti, laupäeval kella 9st kella 15ni. Võtavad vastu valves olevad sisearst ja lastearst. Pühapäev on puhkepäev“. Ka tunnistaja I.P. selgitas, et see polikliinik töötab 5 päeva nädalas ning 2 päeva on puhkepäevad. See kõik ühetähenduslikult viitab sellele, et L. Savankova esitatud retsept ei saanud olla väljakirjutatud seal märgitud kuupäeval. Kaitsja eeldus, et ei ole välistatud, et olles süüdistatava sõbranna tuttav, võis arst tulla tööle ka 17.01 ning võtta kohtualuse vastu puhkepäeval, on paljasõnaline mõttekujutus. Tunnistaja I.P. ei rääkinud sõnagi, et arst, kelle vastuvõtule tuli L. Savankova, on tema tuttav, rääkimata sellest, et I.P. palvel võiks arst tulla töökohale pühapäeval. Peale selle, retsepti toimikusse ilmumise asjaolud pole selged. Piiri ületamisel seda retsepti L. Savankoval kaasas ei olnud. Kohtueelsel uurimisel L. Savankova selgitas, et "17.01.2021 retsepti fenasepaam tablettide kohta mina jätsin J.M. le", aga kohtuistungil väitis ta, et see retsept jäi I.P. tütre elukohta Sankt-Peterburi tumba peale. Kohtu arvates L. Savankova ei selgitanud veenvalt, miks need ütlused on erinevad. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et antud tõend ehk 17.01.2021 retsept pole usaldusväärne. Samal ajal, rõhutab kohus, et küsimus, kas see retsept oli väljastatud enne L. Savankova tagasipöördumist Eestisse või pärast seda ehk tagantjärgi, iseenesest ei oma tähtsust selleks, et tuvastada L. Savankova teo koosseisupärasust kuna süüdistatava rikkumine seisneb selles, et tal ei olnud seda retsepti kaasas piiri ületamisel ning selles osas puudub asjas igasugune vaidlus. 3.
3. Tuleb jaatada KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivse külje olemasolu L. Savankova tegevuses. 3.
4. Maakohus on seisukohal, et L. Savankova pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. L. Savankova väide, et ta ei teadnud, et fenasepaami puhul on tegemist psühhotroopse ainega, ei vabasta teda vastutusest toimepandud teo eest. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. L. Savankova näol on tegemist isikuga, kes ka varem tarvitas psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit ehk diasepaami, mis oli talle väljakirjutatud perearsti poolt, st tal oli eelnev kogemus taolise ravimi kasutamisel. Tal oli võimalus pöörduda vajalike 5 selgituste saamiseks nii Piirivalveameti, kui ka oma perearsti poole, mida ta tegigi kohe pärast enda kinnipidamist piiripunktis. Eelnev viitab sellele, et isegi siis, kui L. Savankova ei teadnud, et ta rikub psühhotroopse ravimi käitlemise korda, ei olnud see eksimus talle vältimatu ning KarS § 39 lg 1 antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Samal ajal ei saa öelda, et L. Savankova ekslikult arvas, et ta viibis olukorras, mis koosseisupärast tegu õigustaks, st ei kuulu kohaldamisele ka KarS § 31 lg 1 sätted. Maakohus asus seisukohale, et L. Savankova vähemalt möönis, et ta omandas, hoidis ja vedas psühhotroopset ainet ning rikub selle aine käitlemise korda sellega, et piiri ületamisel tal puudub kaasas selleks vajalik dokument. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
5. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. Maakohus asus seisukohale, et L. Savankova süüaste on minimaalne. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata. Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava isikut, pidas kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistus KarS § 184 lg 1 ettenähtud sanktsiooni minimaalsel määral ning tingimisi mitte pöörata karistust täitmisele minimaalse võimaliku katseajaga. Apellatsioon
6. Viru Maakohtu 25.05.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav L. Savankova kaitsja jurist Silvi Erro, kes palub tühistada maakohtu otsus. Samuti palub lisada toimiku materjalidele iseloomustava materjali süüdistatava L. Savankova autasustamise osas. Neid autasusid ei esitatud kohtule, kuna need olid Venemaal isa juures. 5.
7. Maakohus ei võtnud arvesse juriidilist tähtsust omavaid asjaolusid, mis viitavad vajadusele mõista isik talle inkrimineeritavas kuriteos täielikult õigeks. Loa, arsti ettekirjutuse või retsepti olemasolu või selle puudumine on koosseisuline asjaolu, st loa olemasolu ei välista õigusvastasust, vaid koosseisu. Loa või õigustuse puudumist tuleb tõendada. Kummutamata on L. Savankova ütlused selle kohta, et tabletid Fenasepam pani tema kotti isa abikaasa enda tarbeks. Samuti ei ole ümber lükatud L. Savankova ütlused selle kohta, et psühhotroopse aine Fenasepaam kirjutas talle välja arst-dermatoveneroloog J.K. Vene Föderatsioonis. 5.
8. Koosseisus loetletud tegude ebaseaduslikkus tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist (RKKK 3-11-72-13 p 12). Kuid ei ole vaidlust selles, et Eesti Vabariigi riigipiiri ületamisel Vene Föderatsioonist võib Ravimiameti loata kaasa võtta psühhotroopseid aineid ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml ning ravimiga peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia (lg 4 ja lg 4-1). Kuna L. Savankoval avastati vaid 29 tabletti, siis ei vajanud ta Ravimiameti luba tablettide üle piiri toimetamiseks. 5.
9. Samuti pole vaidlust, et Vene Föderatsioonist Eestisse saabumisel polnud tal ravimiga Fenasepaam 02.02.2021 Narva linnas riigipiiri ületamisel endaga kaasas arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti koopiat. Asjas puudub igasugune vaidlus, et piiri ületamisel polnud L. Savankoval kaasas seaduse kohaselt vajalikku arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti kohta, kuid see ei anna alust väita, et L. Savankova käitles psühhotroopset ainet fenasepaami ebaseaduslikult. 6 5.
10. Asja juurde on lisatud ka L. Savankova käest eeluurimisel saadud retsept, preparaadile Phenazepam (ehk fenasepaam), mis oli ka vaadeldud. Selle retsepti kohaselt, Vene Föderatsiooni Sestroretski linnas Linnahaigla nr 40 töötav arst J.K. kirjutas 17.01.2021 välja L. Savankova nimele bromdyhydrochlorphenylbensidiazepini 1 mg (ehk fenasepaami) 50 tabletti. Seda, et Larissa Savankova käis arsti vastuvõtul ja sai seal retsepti, kinnitas ka tunnistaja I.P. . Maakohus leidis, et 17.01.2021 retsept pole usaldusväärne, kuna retsept kirjutati L. Savankovale arst-dermatoveneroloog J.K. poolt välja pühapäeval, st päeval, kui vastavalt Sestroretski linna haigla nr 40 internett-kodulehe väljatrükile haigete vastuvõttu ei toimu. Seejuures rõhutas maakohus, et küsimus, kas see retsept oli väljastatud enne L. Savankova tagasipöördumist Eestisse või pärast seda ehk tagantjärgi, iseenesest ei oma tähtsust selleks, et tuvastada L. Savankova teo koosseisupärasust kuna süüdistatava rikkumine seisneb selles, et tal ei olnud seda retsepti kaasas piiri ületamisel ning selles osas puudub asjas igasugune vaidlus. 5.
11. Väites, et esitatud retsept ei saanud olla väljakirjutatud seal märgitud kuupäeval 17.01.2021, ei võtnud kohus arvesse, et uurimisorgan ega prokuratuur ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et retsept ei vasta tegelikkusele. See järeldus oli põhiliselt üles ehitatud kohtule esitatud Sestroretski linna haigla nr 40 internett-kodulehe väljatrükile. Seejuures polnud kindlaks tehtud selle väljatrüki avaldamise kuupäeva. 5.
12. Peale selle märkis kohus, et retsepti toimikusse ilmumise asjaolud pole selged, kuna piiri ületamisel seda retsepti L. Savankoval kaasas ei olnud. Pannes kahtluse alla retsepti koostamise kuupäeva, viitas kohus L. Savankova ütluste vastuolulisusele. Lähtudes süüdistatava L. Savankova iseloomustavatest materjalidest ning rasketest eluolulistest asjaoludest, mis eelnesid tema Venemaale sõidule haige isa juurde, mööda Venemaad liikumisele ja Eestisse tagasitulekule ning süüdistatava psühholoogilisest ja psüühilisest seisundist ülekuulamise käigus, pole välistatud, et süüdistatav võis mitte mäletada täpset kohta, kuhu ta retsepti jättis. Seda enam, kui võtta arvesse seda, et Eestis polnud tal seda retsepti vaja. L. Savankova retseptide ajaloo väljatrükist nähtub, et talle oli välja kirjutatud ravim diasepaam 10mg/1 ml. Väljatrükist nähtub, et retsept oli kehtiv kuni 02.04.
13. Perearst N.Z. ütlustest nähtub, et antud ravim on sama toimega ja kuulub samasse ravimite rühma kui fenasepaam. Mõlemad preparaadid kuuluvad ühte, bensodiasepiinide, rühma. 5.
14. Asjaolu, et L. Savankova ei osanud selgitada, miks on retsept dateeritud 17.01.2021, ei saa olla tunnistuseks retsepti väljatrüki mitteusaldusväärsusele, samuti ei saa see apellandi arvates seada kahtluse alla süüdistatava ütlusi. 5.
15. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, kuna, esiteks ei teadnud ta, et tunnistaja J.M. pani tema kotti fenasepaami tabletid ja teiseks, selleks polnud vajadust, kuna Eestis oli tal kehtiv Diasepaami retsept, nagu nähtub perearst N.Z. ütlustest, millel on samasugune toime. 5.
16. Kohus luges kuriteokoosseisu tõendatuks seetõttu, et süüdistatav L. Savankova ei suutnud veenvalt tõendada, et ta omandas ravimi seaduslikult. Selliselt toimides läks kohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Eeltoodu alusel tuleb L. Savankova süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõista, kuna tema käitumises pole tuvastatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise koosseis.
17. Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2022 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks 7 hilisemalt 20.10.
18. Asja juurde võeti apellatsiooniga esitatud lisad ning määrati, et nende osas kujundatakse seisukoht otsuses.
19. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha prokurör, kes leiab, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta süüdistatava kanda. Faktiliste asjaolude tuvastamise osas, isiku süü tõendatusse puutuvas osas ning ka karistuse osas jääb prokurör oma seisukohtade juurde, mis olid välja öeldud I astme kohtuvaidlustes ning ei pea neid vajalikuks korrata. 7.
20. Kaitsja väite kohaselt on kummutamata L. Savankova ütlused selle kohta, et tabletid fenasepaam pani tema kotti isa abikaasa J.M. . Tõenäoliselt mõtles kaitsja selle väitega seda, et L. Savankova ei teadnud 02.02.2021 Venemaa-Eesti piiri ületades, et tema kohvris on tema isa elukaaslase J.M. poolt L. Savankova jaoks ning L. Savankova teadmata kaasa pandud ravim Fenasepaam. 26.04.2022 andis L. Savankova ütlusi, et „Ma isegi ei pööranud tähelepanu, kui ta (J.M. ) viskas need minu kotti ja ütles, et võta need kaasa. Ma ei pööranud sellele isegi tähelepanu.“, „Kui ausalt, siis mäletan, kuidas (J.M. ) pani need mulle neid kohvrisse. Aga edasi, olid teised probleemid ning ma ei mõelnudki neist“. Kaitsja väide on ümber lükatud kohtus uuritud 02.02.2021 läbivaatuse aktiga, millest nähtub, et 02.02.2021 andis L. Savankova tolliametnikule selgituse, et tema kohvrist leitud ravim Phenazepam (29 tabletti) oli talle antud unerohuks, ta sai ravimi tasuta isa elukaaslase käest ning L. Savankova tõi ravimi endale tarvitamiseks. Protokollis kajastatu kinnitab seda, et L. Savankova teadlikult tõi fenasepaami Venemaalt Eestisse endale tarvitamiseks, ta ei omandanud fenasepaami Venemaal väljastatud võimaliku retsepti alusel apteegist vaid sai ravimi oma isa elukaaslaselt. 7.
21. Kaitsja hinnangul on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et 17.01.2021 retsept pole usaldusväärne ning luges tõendatuks, et L. Savankova ei omandanud ravimit seaduslikult. Prokuröri hinnangul on kaitsja väide ümber lükatud kohtu poolt kohtuotsuse p.-des 13-14 toodud põhjendustega, et menetlejale 04.06.2021 advokaadibüroost Legalia OÜ postiga saabunud retsept ei ole usaldusväärne. Retsepti kui mitteusaldusväärse tõendi osas on prokurör kohtukõnes oma seisukoha esitanud ning ei pea vajalikuks seda käesolevas seisukohas korrata. 7.
22. Kaitsja S. Erro ei ole apellatsioonis esitanud uusi sisulisi argumente, millest tulenevalt tuleks L. Savankova talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 7.
23. Prokuratuuri seisukoht seonduvalt Riigikohtu 27.09.2022 lahendiga kohtuasjas nr 1-217336 on järgmine. Riigikohus leidis antud lahendis, et välismaal retsepti alusel omandatud kuni 30 tableti fenasepaami üle piiri toimetamine on õiguspärane (isegi kui isikul piiri ületades retsepti kaasas ei ole – prokuröri märkus). Erinevalt kohtuasjas nr 1-21-7336 lahendatud kaasusest on käesolevas kohtuasjas tuvastatud, et L. Savankova toimetas 02.02.2021 Venemaalt Eestisse üle piiri 29 tabletti fenasepaami, mida ta ei olnud varasemalt omandanud retsepti alusel apteegist või meditsiiniasutusest. Seega ei saa käesoleva episoodi osas kohaldada Riigikohtu lahendis nr 1-21-7336 p-des 17-18 esitatud seisukohta ja teha järeldust, et L. Savankova poolt oli õiguspärane 02.02.2021 toimetada üle piiri 29 tabletti fenasepaami. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus uuris asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, apellatsiooni ja prokuröri vastuväiteid apellatsioonile ning leiab, et maakohtu otsus L. Savankova süüdi tunnistamises KarS § 184 lg 1 järgi tuleb tühistada ja süüdistatav tuleb nimetatud kuriteos õigeks mõista. 8
25. Asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav L. Savankova omandas jaanuaris 2021 Vene Föderatsiooni territooriumil 29 tabletti ravimit fenasepaam, toimetas selle 02.02.2021 kella 13.09 paiku Venemaa Föderatsioonist üle riigipiiri Eesti Vabariigi territooriumile Eesti Vabariiki, seejuures ei olnud L. Savankoval ravimiga fenasepaam 02.02.2021 Narva linnas riigipiiri ületamisel kaasas arsti teatist ravimi vajaduse kohta või retsepti koopiat. Selles osas andis ütlusi L. Savankova ise, see on kinnitatud ka teiste tõenditega.
26. 02.02.2021 läbivaatuse aktiga on fikseeritud, et 02.02.2021 kell 13.09 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori L. Savankova. Ta suunati tollikontrolli ning tema kohvrist avastati ja võeti ära 1 jaemüügipakend ravimit „Phenazepam“, kokku 29 tabletti, toimeaine sisaldusega 1 mg ühes tabletis, kolmes lehes ehk blisteris, millest kaks on avamata ning kolmas on avatud ja selles oli 9 tabletti. Nendes tablettides oli kokku 29 mg psühhotroopset ainet fenasepaami. Narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele piisab keskmiselt 3,8 mg fenasepaamist.
27. Sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 31 näeb ette, et saabudes narkootiliste või psühhotroopsete ravimitega Schengeni õigusruumi mittekuuluvast riigist, võib ilma Ravimiameti loata narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml ning ravimiga peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. L. Savankoval ei olnud kaasas arsti teatist ravimi vajaduse kohta ega retsepti või selle koopiat. Kuna L. Savankova käitles vähem kui 30 ühikut psühhotroopset ainet, siis ei pidanud tal ravimi Eestisse toimetamiseks olema Ravimiameti luba. Sellisele seisukohale asus põhjendatult ka maakohus.
28. Ringkonnakohtu arvates jaatas maakohus õigesti, et süüdistatava tegu täidab KarS § 184 lg 1 süüteokoosseisu. Fenasepaam on psühhotroopne aine ja süüdistatav käitles ainet vedades selle Eestisse. Seda tegi ta ebaseaduslikult. Kuid erinevalt maakohtust leib ringkonnakohus, et L. Savankova oli fenasepaami tablette Eestisse tuues keelueksimuses ja see eksimus oli temale KarS § 39 lg 1 mõttes vältimatu. Kolleegium nõustub, et asjas on üheselt tuvastamist leidnud, et riigipiiri ületamisel tollipunktis L. Savankoval ravimiretsepti esitada ei olnud. Retsepti, mis oli välja antud Vene Föderatsioonis Sestroretski linnas Linnahaiglas nr 40 töötava arsti J.K. poolt 17.01.2021 kuupäevaga ei pidanud maakohus usaldusväärseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Tõsiseltvõetavaid kahtlusi ja faktilisi asjaolusid, miks retsept mitteusaldusväärseks tunnistada asjas pole. Samas pole maakohus retsepti olemasolule omistanud olulist kaalu ja on märkinud, et küsimus, kas see retsept oli väljastatud enne L. Savankova tagasipöördumist Eestisse või pärast seda ehk tagantjärgi, iseenesest ei oma tähtsust selleks, et tuvastada L. Savankova teo koosseisupärasust, kuna süüdistatava rikkumine seisneb selles, et tal ei olnud seda retsepti kaasas piiri ületamisel ning selles osas puudub asjas vaidlus.
29. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kohtuliku uurimise läbi viinud ühekülgselt ja süüdistuse tehiolusid käsitlenud liiga kitsapiiriliselt. Süüdistatav L. Savankova pole mingil moel varjanud, et tal fenasepaami tabletid kaasas olid. Tollitöötaja K.S. na ütluste kohaselt selgitas süüdistatav pärast tollipunktis kinnipidamist, et tegemist oli kellegi lähedase inimese antud ravimitega. Süüdistatav on kirjeldanud, et sõitis Vene Föderatsiooni isa juurde ja arvas, et saab südametilkadega hakkama. Vene Föderatsiooni jõudes tekkisid tal lööbed. Sõbranna abiga sai fenasepaami retsepti. Jõudnud isa juurde pakkus isa elukaaslane J.M. talle varasemalt isa tarbeks ostetud fenasepaami, kuna isale need ei mõjunud. Seetõttu nad leidsid, et retseptiga pole vajadust fenasepaami välja osta. Kelle juurde retsept täpsemalt jäi ta kohe ei mäletanud. Algul ta arvas, et retsept jäi isa elukaaslase J.M. juurde, pärast ilmnes, et sõbranna I.P. juurde. Pakend oli avatud, selles oli 3 lehte, milles kokku 30 tabletti. Ühe tableti 9 tarvitas ta nendest ära, tehes tableti pooleks ja alles jäi 29 tabletti. Isa naistuttav J.M. pani need 29 tabletti talle kotti ja hiljem ta ei pööranud nendele enam tähelepanu.
30. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile nr 1-21-7336/
31. Kuna L. Savankova süüdistuses kirjeldatud mõnedki asjaolud on sarnased eelviidatud kohtulahendi tehioludega, siis kasutab kolleegium neid ka käesoleva lahendi põhistamisel. Punktis 15 on Riigikohus selgitanud, et KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Tavaliselt on keelueksimus välditav. Näiteks on see nii juhul, kui teo keelatus on ilmne. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha. Samuti on leitud, et mida vähem intensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema.
32. Samas märkis kõrgem kohus, et vastus küsimusele, kas süüteokoosseisu-pärase ja õigusvastase teo keelueksimuses toime pannud isikule saab ette heita, et ta ei teadvustanud enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust ega kontrollinud teo lubatavust, oleneb suuresti teo iseloomust. Tuleb hinnata kuivõrd selgelt tajutav olnuks vajadus küsida enda käitumise õiguspärasuse järele või astuda samme selle kontrollimiseks ex ante objektiivsele mõistlikule kõrvalseisjale, kellel on toimepanijaga sarnased teadmised ja elukogemus. Ennekõike väljaspool mõnd spetsiifilist tegevusvaldkonda on keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel oluline teo sotsiaaladekvaatsus. Näiteks, mida tavapäratum on tegu või mida suuremat riski üldteadaolevalt kaitstud õigushüvedele (teiste inimeste elu, tervis, vara, avalik kord, riigi julgeolek vmt) see endas kätkeb, seda väiksem on võimalus hinnata toimepanija eksimus teo keelatuses vältimatuks. Abipakkuvaks kriteeriumiks võib olla ka toimepandu moraalne mõõde: üldise arusaama kohaselt kõlbeliselt küsitava teo õiguspärasuses on põhjust rohkem kahelda kui sellise käitumise puhul, mis eetilises plaanis taunitav ei ole. Tähtis on seegi, kuivõrd äratuntavalt võib tegu kahjustada või ohustada seda hüve või eesmärki, mida rikutud õigusnormiga kaitstakse.
33. Kolleegium tõdeb, et L. Savankova teost lähtunud oht kaitstavale hüvele – rahvatervisele – oli väheintensiivne. Süüdistatav sõitis Vene Föderatsiooni külastama oma haiget isa, kes oli varasemalt läbi põdenud mitu insulti. Maailmas võttis järjekordselt võimust ulatuslik koroonalaine. Kahtlusteta on usutav, et süüdistatav oli isiklikus plaanis toimuvast stressis. Seda tõendab ka asjaolu, et Eesti Vabariigis oli talle perearsti N.Z. poolt välja kirjutatud retsept ravimile diasepaam, mis kuulub küll samasse ravimite rühma nagu fenasepaam, kuid need ei ole identsed ravimid. Samas oli perearsti ütluste kohaselt süüdistataval vajadus kergemat sorti uinutite järele. Perearst N.Z. oli süüdistatavast patsiendile diasepaami välja kirjutanud varasemalt 2017., 2019.,
34. ja
35. aastal. Viimane diasepaami retsept kehtis kuni 02.04.
36. Süüdistatav ei teadnud, et ta peab isa elukaaslase J.M. poolt kaasa antud ravimi puhul üles näitama mingit erilist hoolikust.
37. Vajab märkimist, et süüdistatav tõi Eestisse vaid 29 tabletti fenasepaami. Juba kinnipidamisel on Maksu-ja Tolliameti aktis (02.02.2021) märgitud järgmist. Isikul ei olnud piiriületusel tollile esitada fenasepaami kohta arsti teatist ega retsepti koopiat. Isik lubas edastada retsepti koopia ametniku maili aadressile. Isiku sõnade kohaselt on fenasepaam antud 10 talle unerohuks. Sai ta selle tasuta isa elukaaslase käest, kuna tal olid unehäired peale seda, kui isa sai insuldi. Fenasepaami tõi isik endale tarvitamiseks. (Ko To tl 4-5)
38. KarS § 184 puhul on õiguskirjanduses leitud, et narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise karistatavaks tunnistamise eesmärk on mh efektiivselt välistada narkodiilerite tegevus. Käesoleval juhul ilmselgelt millegi taolisega tegemist pole, sest asja materjalid kinnitavad, et L. Savankova tegu on väikese ühiskonnaohtlikkusega. Uuritud tõendite põhjal pole kahtlust, et L. Savankova tõi fenasepaami tabletid Eestisse enda tarbeks. Maakohus seadis kahtluse alla retsepti usaldusväärsuse, mis oli välja antud Vene Föderatsioonis Sestroretski linnas Linnahaiglas nr 40 töötava arsti J.K. poolt 17.01.2021 kuupäevaga (s.o pühapäev). Nagu kolleegium eespool märkis pole retsepti usaldusväärsuses alust kahelda. Asjaolu, et süüdistatav ei osanud nimetada, miks on retseptil kuupäev 17.01.2021 ei tee veel selle retsepti koostamist mitteusaldusväärseks. Tõendid, mis kinnitaks asjaolu, et retsept võltsiti kriminaalasjas esitatud ei ole. Tunnistaja I.P. on oma ütlustes kinnitanud, et süüdistatav käis arsti vastuvõtul ja sai sealt retsepti, kuid ta ei tea kindlalt väita, kas tuttava arsti juures käik toimus töö-või puhkepäeval. Tunnistaja on kinnitanud, et L. Savankoval olid Venemaal saabudes probleemid tervisega – tal oli lööve ja muud emotsionaalsed probleemid. Seetõttu läksid nad tuttava arsti juurde, kes kirjutas välja ravimi, mille kohta anti retsept. Süüdistatav ei läinud retseptiga kohe ravimit välja ostma ja see asjaolu on kooskõlas hilisemate sündmustega ning tunnistaja J.M. ja süüdistatava ütlustega. Tõepoolest ei olnud süüdistataval fenasepaami kohta käivat retsepti piiriületusel esitada, kuid see saadeti hiljem menetlejale.
39. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et fenasepaam kuulub

§ 31

lg 1 alusel antud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja.

§ 4

lg 9 kohaselt tähendab see seda, et fenasepaami sisaldava ravimi väljastamiseks apteegist ei ole Eestis nõutav narkootilise ravimi retsept, vaid piisab n-ö tavalisest retseptist. Praegusel juhul on käitlemine toimunud isiklikuks tarbeks ja meditsiinilise näidustuse alusel.

1. Tuvastatud asjaolude pinnalt tuleb keskmisest madalamaks pidada ka hoolsusstandardit, mille järgimist sai süüdistatavalt enda teo lubatavuse kontrollimisel eeldada. L. Savankoval kaasas olnud fenasepaami tagasihoidlik kogus koosmõjus faktiga, et tal oli tulenevalt isikliku elu sündmustest tarvilik rahustit-uinutit enda tarbeks kasutada, talle oli fenasepaami soetamiseks Vene Föderatsioonis väljastatud retsept, moodustavad asjaolude kogumi, mille puhul polnuks ka ex ante objektiivsel kõrvalseisjal kuigivõrd lihtne tulla selle peale, et sellise ravimikoguse Eestisse kaasavõtmine võib olla keelatud. Näiteks fenasepaami suurema koguse või selle edasivõõrandamise eesmärgi korral olnuks põhjust esitada süüdistatavale rangemaid nõudmisi ka selle üle riigipiiri toomise seaduslikkuses veendumisel. Niisamuti olnuks süüdistatava hoolsusstandard enda teo õiguspärasuse kontrollimisel oluliselt kõrgem näiteks juhul, kui ta oleks endaga üle riigipiiri kaasa võtnud mõne olemuslikult ohtlikuma eseme, näiteks tulirelva (olgugi et seadusliku).
2. Süüdistatav oli üle piiri isiklikke ravimeid (29 tabletti fenasepaami) tuues eksimuses, arvates, et tal on väljakirjutatud retsepti tõttu õigustav asjaolu ravimite kaasavõtmiseks. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, hindab ringkonnakohus maakohtu tuvastatud L. Savankova eksiarvamuse, et 29 tabletti fenasepaami võib Eestisse tulles ilma vajaliku dokumendita (retseptita) kaasa tuua, KarS § 39 lg 1 mõttes vältimatuks. Seega puudus süüdistataval õigusvastast tegu toime pannes süü ja tema karistamine on KarS § 32 lg 1 kohaselt välistatud. 11
3. Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde koos kaitsja apellatsiooniga esitatud dokumentide koopiad - tunnistus L. Savankovale
4. aastal Vabariigi Presidendi poolt omistatud Valgetähe viienda klassi ordeni kohta ning Tallinna linnapea poolt
5. aastal omistatud Tallinna teenetemärgi kohta. Kuna kohtukolleegium teeb L. Savankova osas õigeksmõistva kohtulahendi, siis ei pea kohus vajalikuks nimetatud dokumentidele täiendavat tähelepanu omistada.
6. L. Savankova õigeksmõistmise tõttu tühistab kolleegium ka maakohtu otsustuse KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel kolme blisterpakendi, milles on 29 tabletti ravimit Fenasepam, mis on paigaldatud kilekotti, suletud tollitõkendiga nr ET0072996 ja mis asuvad hoiul Maksu- ja Tolliameti laos aadressil Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukoht (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 21YA0131201-1/1, 02.02.2021) konfiskeerimises. Nimetatud 29 tabletti ei saa konfiskeerida ja need tuleb L. Savankovale tagastada, sest tal oli õigus need retsepti alusel Eestisse tuua. Juhul, kui L. Savankova ei soovi temalt ära võetud 29 tabletti tagasi saada, loobudes nende omandist, tuleb tabletid anda üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
7. Ringkonnakohtul tuleb võtab seisukoht nii apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. maakohtu menetluses kui ka KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Käesolevas kriminaalasjas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.
8. Maakohtu otsusega on jäetud valitud kaitsja õigusabikulu L. Savankova enda kanda ning sama otsusega on L. Savankovalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud sundraha 1 635 eurot. Seejuures ei ole maakohus põhjendanud kaitsjatasu süüdistatava kanda jätmist muuga, kui „Kuna kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis valitud kaitsja kulud ja tasud osutatud õigusabi eest jäävad Larissa Savankova enda kanda.“ Maakohtule on esitanud L. Savankova tolleaegne kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Kokku taotleb vandeadvokaadi abi Aivar Pihlak hüvitada Eesti Vabariigil L. Savankova kasuks 8176,90 eurot, sh käibemaks 1 362,82 eurot. Kohtul tuleb hinnata ka riigi kanda jätmisel kaitsja osutatud õigusabi mõistlikkust, vajalikkust, põhjendatust. Esitatud arve nr 309/2022 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt on kaitsja osutanud L. Savankovale õigusteenust 52 tundi 25 minutit tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja tunnihinnale. Kohus tutvus ka kaitsja väga täpse spetsifikatsiooniga, mis on esitatud nii kohtueelset kui kohtumenetlust puudutavas osas. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid muudele tegevustele, va kohtuistungitel osalemisele. Nii nähtub spetsifikatsioonist, et 28.04.2022 on kaitsja osalenud istungil 3 tundi, 26.04.2022 osales istungil 4 tundi ja 25.04.2022 3 tundi 30 minutit. Ringkonnakohus tutvus kohtuistungite protokollidega. 25.04.2022 toimus istung 10.17-11.41; 26.04.2022 toimus istung 10.19-12.35; 28.04.2022 toimus istung 10.11-11.
9. Protokollidest nähtub, et istungi alguseks on tegelikult igal järgmisel korral märgitud 10.
10. Seega on istungid kestnud vastavalt planeeritud algusele 1 tund 41 minutit, 2 tundi 25 minutit ja 1 tund 19 minutit. Vastukaaluks on kaitsja taotlenud tasu 3 tundi 30 minutit, 4 tundi ja 3 tundi. 5 tundi 25 minutit on tegelikult istungile kulunud aeg, vastukaaluks kaitsja 10 tunnile 30 minutile. Ehk õigusabikulusid tuleb vähendada 5 tundi 5 minutit ehk summas 793,20 eurot, sh käibemaks 132,20 eurot. Seega on ringkonnakohtu 12 hinnangul põhjendatud kaitsjakulu maakohtus 8176,90-793,20 = 7383,70 eurot, mis tuleb välja mõista Eesti Vabariigilt L. Savankova kasuks. Sundraha väljamõistmine käesolevalt enam aktuaalne ei ole, kuna isik mõistetakse õigeks.
11. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka apellatsioonimenetluses tekkinud kulude osas. Apellatsioonimenetluses on süüdistatava kaitsja S. Erro samuti esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks. Esitatud spetsifikatsiooni kohaselt on osutatud õigusteenust 15 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksu ei lisanud). Kokku taotletakse õigusteenuse osutamise eest tasu 1500 eurot. Spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaitsjale vestluseks süüdistatavaga 1 tund, kriminaalasja materjalidega ja otsusega tutvumisele ja analüüsile 6 tundi ning apellatsiooni koostamisele 8 tundi. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid vestlusele süüdistatavaga ning kriminaalasjaga tutvumisele ega kaitsja tunnihinnale. Arvestades apellatsiooni mahtu ning selles toodud argumentide arvukust on üle paisutatud apellatsiooni koostamise aeg 8 tundi. Ei ole eluliselt usutav, et kaitsjal kulus sellise apellatsiooni (3-l leheküljel) koostamiseks rohkem aega kui kriminaalasja materjalidega tutvumisele. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud apellatsiooni koostamine 4 tunni ulatuses. Seega on kaitsja õigusabi teenus põhjendatud kokku summas 11 tunni ulatuses, s.o summas 1100 eurot. Ja jätkuvalt, kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 sätestatud lahendi, siis KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud kulud riigi kanda. Seega tuleb L. Savankova kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista 1100 eurot.
12. Seega tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista L. Savankova kasuks maakohtumenetluses tekkinud kulud summas 7383,70 eurot ja ringkonnakohtumenetluses tekkinud kulud 1100 eurot, s.o kokku 8483,70 eurot.
13. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p-dest 1, 2 ning § 340 lg 2 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
14. mai 2022 otsuse L. Savankova süüditunnistamises ja karistamises täilikult. Kohtukolleegium mõistab L. Savankova õigeks, teeb uue konfiskeerimisotsustuse ning jätab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu KrMS § 181 lg 1 ja § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 13 Maarika Kuusk