4-16-1452/11

Väärteoasi nr.4-16-1452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 24.03.2016.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Tõlk Maria Azman Vaidlustatud lahend Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 28.01.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2303,16,000017 Kaebuse esitanud isik P.T, isikukood: XXX, elukoht XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: P.T , tema kaitsja Aleksei Smelov, kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2303,16,000017 muutmata ning P.T kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 18.04.2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. 2 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, summas 300 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis P.T 07.01.2016.a. Tallinnas, Lootsi tn 13 juures mootorsõidukit VW Passat reg.nr-ga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,19 mg/l. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel, või alternatiivselt määratud rahatrahvi suuruse vähendamist. Kaebuse selgituste kohaselt ei tarvitanud P.T seoses oma terviseseisundiga alkoholi ega muid joovastavaid aineid, vaid üksnes toidulisandit Korvalooli, mis võiski kaebaja hinnangul anda alkomeetris eksitava näidu. Kaebaja ei saanud enda sõnul eeldada, et Korvalooli kasutamine toob kaasa sellise tagajärje ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. MENETLUS KOHTUS Kaebaja jäi kohtus täielikult oma kaebuses esitatu juurde. Kohtule antud seletuste kohaselt ei tarvitanud ta mitte alkoholi, vaid Korvalooli südametilku, lahustades 50 tilka 5 minutit enne väljasõitu klaasitäies vees ning kohe pärast seda pidas politseipatrull ta kinni. Ei tea, mida Korvalool sisaldab, nõustub, et pani toime seaduserikkumise ja kahetseb (kohtutoimik lk 15). Kaebaja esindaja palus kohtul lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja esindaja palus lisada väärteoasja materjalide juurde toidulisandi Korvalool infolehe ning selgitas, et antud ravim ei saanud tekitada kaebajale sellist joovet ning leidis, et kaebaja väited ei ole eluliselt usutavad. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja oli vahetult enne mootorsõiduki juhtimist tarvitanud alkoholi ning väärtegu oli toime pandud tahtlikult. Väärteomenetluse lõpetamiseks alused puuduvad, kuna see riivaks sügavalt ühiskonna õiglustunnet. (kohtutoimik lk 15). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaebaja ja tema esindaja selgitused ja taotluse, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti uurinud vahetult menetletavas väärteoasjas olevaid tõendeid ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, leiab alljärgnevat. 3 Antud väärteoasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: Tunnistaja patrullpolitseinik XXX ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ning tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 Typ MK III näiduga on tõendatud, et 07.01.2016.a. Tallinnas Lootsi tn 13 juures kella 23:36 ajal juhtis P.T sõidukit VW Passat reg.nr. XXX. P.T peatanud politseinik tundis juhi suust tugevat alkoholilõhna. Kontrollides joovet indikaatorvahendiga, näitas see tulemiks 0,24 mg/l. P.T joovet kontrolliti kell 22:46 tõendusliku alkomeetriga ning selgus, et P.T poolt väljahingatav õhk sisaldas alkoholi 0,24 +- 0,05 mg/l ning lõplikuks lugemiks loeti 0,19 mg/l (väärteotoimik lk 2-3; 5), mistõttu kõrvaldati ta nimetatud sõiduauto juhtimiselt kuni kainenemiseni (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, väärteotoimik lk 6). P.T sõnul aga ei olnud tema enne sõitma hakkamist tarvitanud mitte alkoholi, kuna tema terviseseisund seda ei võimalda, vaid hoopis 50 tilka toidulisandit nimega Korvalool, lahustatuna klaasitäies vees. Kohus, ära kuulanud kaebaja ja tema esindaja vastavasisulised selgitused, asub järgmisele seisukohale. Toidulisandi Korvalool infolehelt (kohtutoimik lk 14) nähtub, et Korvalool sisaldab lisaks muudele, mittealkohoolsetele toimeainetele ka 55% etanooli ning seda tuleb tarvitada 20 tilka lahustatuna ½ klaasitäies vees enne magamaminekut. P.T tarvitas antud toidulisandit enda selgituste kohaselt selliselt, et lahustas enne sõitmahakkamist klaasitäies vees 50 tilka. Avalike internetiandmete (veebipõhised teisenduskalkulaatorid: http: // www .unitconversion.org /volume/drops-to-milliliters-conversion.html;http//www.endmemo.com/sconvert /milliliterdrop.php ja http://www.traditionaloven.com/culinary-arts/volume/convert-drop-tomilliliter-ml.html) põhjal on koguseliselt 50 tilka võrdne 2,5 ml vedelikuga, mida on nii veebikalkulaatori kui ka üldteada andmete põhjal kokku umbes pool teelusikatäit. (http://kasulik.delfi.ee/calc /mootyhikud/maht.php). Ülalnimetatud andmetest selgub, et P.T lahustas ligikaudu pool teelusikatäit 55% alkoholisisaldusega toidulisandit Korvalool klaasitäies vees ning kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ega ka võimalik, et nii väikeses koguses alkoholisisaldusega toidulisandi tarvitamise järgselt (mis on lahustatud veel ka klaasitäies vees) sisalduks inimese väljahingatavas õhus alkoholi tervelt 0,19 mg/l. Ka ei pea kohus usutavaks, et P.T suust tuli kinnipidamise hetkel tugevat alkoholilõhna üksnes Korvalooli tarvitamise tõttu, vaid kohus asub seisukohale, et P.T väljahingatavas õhus sisaldunud alkohol ei olnud tingitud mitte ainult toidulisandi Korvalool võtmisest, vaid ka P.T poolt suurema koguse alkoholi tarvitamisest. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi rohkem kui 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,10 milligrammi. Liiklusseaduse § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et P.T väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,19 mg/l, mistõttu on esitatud tõendite pinnalt tõendamist leidnud kaebaja poolt talle Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 4 KARISTUS Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Lisakaristusena võib sama paragrahvi lg 3 p 1 alusel kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni. Hinnates P.T süü suurust LS § 224 lg 1 alusel kvalifitseeritavas teos, leiab kohus, et P.T süü toimepandus ei ole väike. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte temale inkrimineeritava sätte minimaalmääras, vaid 0.19 mg/l –s.o. üle keskmise. Lisaks on P.T näidanud oma süüd väiksemana, kasutades selleks eluliselt mitteusutavaid selgitusi, mis annab kohtule alust arvata, et P.T ei ole oma teo olemust lõplikult mõistnud. Nimetatud asjaolu annab seetõttu kohtule alust kahelda ka tema poolt väidetud puhtsüdamliku kahetsuse siiruses, kuivõrd nimetatu eelduseks on siiski oma teo tõsiduse mõistmine, millele viitaks ka tõepäraste selgituste andmine. Seega, kõike eelpooltoodut arvesse võttes leiab kohus, et P.T süüd toimepandud teos saab pidada keskmisest suuremaks. Riigikohus on märkinud, et karistuse eesmärkide saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06) P.T on karistusregistri andmetel (väärteotoimik lk 13) kehtiv väärteokaristus 2014.a. toimepandud liiklusalase rikkumise eest, mille eest määratud rahatrahv oli veel käesoleva kohtuistungi toimumise ajaks tasumata. Kohus leiab, et kehtiva karistuse olemasolu on kõnekas asjaolu iseloomustamaks isiku õiguskuulekust ja seda tuleb uute karistuste mõistmisel ka arvesse võtta. Kohtuväline menetleja on karistanud P.T LS § 224 lg 1 alusel toimepandud väärteo eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o. üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et vaidlustatud otsusega P.T-le määratud põhikaristus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse, on P.T süüga proportsionaalne, täidab nii karistuse üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke, ning alust temale määratud rahatrahvi vähendamiseks ega ka väärteomenetluse lõpetamiseks ei ole. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik