1-17-7640/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. november 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-7640 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.M, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta J.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.08.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 alusel 5 kuu 25-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 24.07.2017 ja lõpp 18.01.
2. Kinnipidamisasutuses J.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lühikese karistusaja tõttu ei ole ITK-d koostatud. Käitumine vanglas on nõuetekohane, ametnikega suhtleb viisakalt. Vabanedes kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on keskharidus, santehniku ja treiali eriala. Enesetäiendamist ei planeeri. Ametlikult töötas kuni 1991 aastani, edasi oli oma santehnika firma, mis läks pankrotti
3. Edasi tulid juhutööd ja alates 2006-st seotud töödega kristlikes keskustes. Väidab, et vabaduses saab kindlasti tööd, aga garanteeritud töökohta ei ole. Tutvusringkonnas peamiselt talle enda sarnase elustiiliga inimesed. Korduvalt karistatud väheväärtuslike asjade ja süstemaatiliste varguste eest, mis näitab, et isikul on probleeme majandusliku toimetulekuga. AS rikkumise eest karistatud 3 korda, kõik kuriteod pandud toime alkoholijoobes. Ähvardamist alkoholijoobes olles ei eita, tunnistab, et selline asi oli. Alkoholi varastas siis, kui polnud kuskil 1 olla ja vaja oli sooja saada, et ellu jääda. On diagnoositud xxx. Alkoholi liigtarbimise pärast lõppes ka abielu, on rikkunud ka kontrollnõudeid mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalkorras karistatud kolm korda. Vanglas viibib teist korda. Esimene karistus ähvardamise eest, ülejäänud kõik süstemaatilised vargused. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkoholisõltuvus. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Arvestades eeltoodut toetab Viru Vangla kinnipeetav J.M-i vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. Enne vangistust on kinnipeetav elanud kristlikes kogudustest üle Eesti. Kinnipeetaval on vend B B, kes elab aadressil xxx ja tütar A F, kes elab aadressil xxx. Mõlema aadressi puhul on tegu munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxx. xxx teatas kriminaalhooldusametnikule, et J.M puudub õiguslik alus kasutada eluruume aadressitel xxx ja xxx. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. J.M-i elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxx. Tal on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 24.04.
4. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on kinnipeetavat määratud ühel korral. J.M rikkus kohustust mitte tarvitama alkoholi, ei täitnud üldkasuliku töö tunde ning ei ilmunud kohtuistungitele. Oli kuulutatud tagaotsitavaks. Karistus oli pööratud täitmisele. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, J.M-i ennetähtaegset vabastamist. J.M ei soovinud kohtuistungil midagi lisada. Selgitas, et viimased kümme aastat on elanud erinevate kristlike koguduste juures. Ka peale vabanemist soovib minna ühe sellise koguduse poole elama. Ei osanud täpsustada, mis koht see täpselt on. Lõppkokkuvõttes tunnistas, et tal ei ole vabaduses alalist elukohta. Ütles ka, et ei soovi ennetähtaega vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et J.M’i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Lühikese karistusaja tõttu ei ole J.M ’ile individuaalset täitmiskava koostatud. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas J.M ’i puhul võib kohus eeldada, et edaspidiselt käitub ta vabadusse sattudes õiguskuulekalt. Samuti millised on tema elutingimused vabaduses ja millised tagajärjed võivad kaasneda tema ennetähtaegse vabastamisega. Viru vangla ja prokurör toetavad J.M ’i ennetähtaegset vabastamist. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud 2 vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Kohtu arvates on vangla ja prokuröri argumendid ebapiisavad ennetähtaegse vabastamise suhtes positiivse otsustuse tegemiseks. Prokurör viitab vaid vangla arvamusele, nõustudes selles toodud argumentidega. Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses toodud argumendid on kohtu arvates ebapiisavad J.M ’i ennetähtaega vabastamiseks. J.M ei ole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud ning tema käitumine on olnud nõuetekohane, ametnikega on suhelnud viisakalt. Kahtlemata iseloomustab see süüdimõistetut positiivselt. Samas süüdimõistetu õiguskuulekas ja ametnikega viisakas käitumine vangistuse kandmise ajal ei ole iseenesest piisav ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. Nimelt tuvastab kohus asjas rida asjaolusid, mis ei võimalda J.M ’it ennetähtaega vabastada. Neist suurim takistus on J.M ’il vabaduses elukoha puudumine. Vangla iseloomustusest nähtub, et vangla on tellinud J.M’ile tugiisiku, kellega üks kohtumine on toimunud ja kes lubas aidata J.M ’il eluaseme leidmisel. Samas on see küsimus jäänud sisult lahtiseks ning kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et vabaduses puudub tal kindel elukoht. Elukoha puudumisel ei ole võimalik teostada tema üle käitumiskontrolli. Samuti puudub J.M ’il vabaduses töökoht. Vangla iseloomustusest nähtub, et tal oli probleeme majandusliku toimetulekuga, on korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste eest. Ametlikult töötas kuni 1991.a. Siis oli oma firma, mis läks pankrotti. Peale seda tegi juhutöid. Kohus järeldab sellest, et vabaduses kindla töö- ja elukohta omamata võib J.M suure tõenäosusega jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Vanglas diagnoositi J.M ’il xxx, mis tähendab, et vabaduses võib tal olla tagasilanguse perioode, mis samuti soodustab uute kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab siinkohal, et J.M ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, mistõttu tema motivatsioon käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmiseks on madal ja suure tõenäosusega vabastamise korral ei suudaks ta täita katseaja tingimusi. Seda kinnitab ka süüdimõistetu senine käitumine. Varasemalt oli J.M juba määratud kriminaalhooldusele, kuid rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, ei täitnud ÜKT tunde ja ei ilmunud registreerimisele, oli kuulutatud tagaotsitavaks ja karistus pöörati täitmisele. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus vangla ega prokuröri seisukohaga ning leiab, et antud juhul puuduvad alused J.M’i tingimisi ennetähtaja vabastamiseks, ohuprognoos J.M ’i puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu J.M tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3