← Eesti

4-22-272/9

Obsah (6)§ 224§ 127§ 69§ 221§ 33§ 58

4-22-272 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2022. a Tallinn Väärteoasja number 4-22-272 (2317,21,009307) Kohtunik Märt Toming S.P kaebus Polits

§ 224lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: S.P , XXX. Elukoht: xxx xx-xx, xxx. ik: Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta S.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits 04.01.2022 otsusele nr 2317,21,009307 S.P karistamises

§ 224lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits 04.01.2022 otsus nr 2317,21,009307 S.P karistamises

§ 224lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata.

  1. Kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. 1
  2. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

  1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  3. Väärteotoimikus asuv CD-R plaat videosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 16.03.
  4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 18.04.
  5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.04.
  6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vaneväärteomenetleja Kairi Palits 04.01.2022 otsusega nr 2317,21,009307 karistati S.P

§ 224lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 12.12.2021 kell 11.20 Endla tänav 45 juures Tallinnas suunaga Sõpruse pst poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg ning ületas Endla tn ja Madara tn ristmiku jalakäijate ülekäiguraja foori keelava tulega. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ja § 58 lg 3 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 224lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 1.1. 12.12.2021 koostas Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku Laura-Liis Tamm väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik rikkus 12.12.2021 kell 12:20 asukohas Endla tn 45 suunaga Sõpruse pst poole, Tallinn, Harju maakond

§ 69

lg 3 ja § 58 lg 3, väärteo kvalifikatsioon

§ 224

lg 2 ja

§ 221lg 1.

1.2. Menetlusalune isik vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 04.01.2022 otsust nr 2317,21,009307 S.P karistamises

§ 221lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (Lisa 1). Väärteo kirjelduse kohaselt menetlusosaline juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg ning ületas Endla tn ja Madara tn ristmiku jalakäijate ülekäiguraja foori keelava tulega. Otsuses on märgitud karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 2 1.

  1. 24.01.2022 esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule ingliskeelse kaebuse, mille kohus jättis 26.01.2022 kohtumäärusega käiguta ning andis menetlusalusele isikule aega 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks alates kohtumääruse kättetoimetamisest kaebuses näidatud elektronposti aadressil. Kohus toimetas kohtumääruse 31.01.2022 menetlusalusele isikule kätte e-posti aadressil xxx. Käesolevaga kõrvaldab menetlusalune isik puudused tähtaegselt.
  2. Edasikaebamise motiivid ja menetlusaluse isiku taotlus 2.
  3. Menetlusalune isik vaidlustab otsust nr 2317,21,009307 osaliselt, s.o. osas, millega menetlusalusele isikule kohaldati lisaks rahatrahvile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Rahatrahvi summas 780 eurot on S.P tasunud. Menetlusalune isik taotleb lisakaristuse tühistamist. 2.
  4. 12.12.2021 aset leidnud rikkumine menetlusaluse isiku S.P poolt oli esmakordne ning menetlusalune isik tunnistab süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult oma toime pandud tegu. Puhtsüdamlikku kahetsust on menetlusalune isik väljendanud oma 24.01.2022 kohtule saadetud e-kirjas. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine karistust kergendavad asjaolud. 2.
  5. Kohtuvälise menetleja 04.01.2022 otsuses on küll välja toodud, et kohtuväline menetleja arvestab menetlusaluse isiku süü tunnistamisega karistust kergendava asjaoluna, kuid otsusest ei nähtu, millisel viisil karistust kergendava asjaolu esinemise tõttu menetlusaluse isiku karistust kergendati.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o. ligi 2/3 maksimaalse rahatrahvi ulatuses, mille seadus ette näeb menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo eest. Lisaks on menetlusalusele isikule määratud

§ 224lg 3 kohane lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolme kuu ulatuses.

2.4.

§ 224

lg 3 kohaselt ei ole lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine imperatiivne

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toime panemisel, vaid on seadusandja poolt antud võimalus kohaldada täiendavat karistust lisaks rahatrahvile. KarS § 56 lg kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on menetlusalune isik seisukohal, et S.P puhul on piisavaks karistuseks rahatrahv, millega saab teda piisavalt mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 2.

  1. Kuivõrd menetlusalune isik S.P töötab XXX-s xxxna (Lisa 2), siis lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine kolmeks kuuks võib käesoleval juhul menetlusaluse isiku elus kaasa tuua ebaproportsionaalselt negatiivseid tagajärgi, sh potentsiaalselt töökoha kaotuse ning igal juhul muudab töötamise xxxna lisakaristuse kohaldamise perioodil võimatuks ja seega kaotaks menetlusalune isik minimaalselt kolmeks kuuks sissetuleku. See mõjutaks täiendavalt negatiivselt S.P toimetulekut ning tema kahe alaealise lapse heaolu. Sissetuleku kaotuse korral oleks menetlusalusel isikul oht jääda ilma oma elukohast kuivõrd ta ei oleks võimeline tasuma üüri. Karistus ei saa olla kerge ega mugav ning peabki olema menetlusalusele isikule koormav, kuid käesoleval juhul võib lisakaristuse kohaldamine vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele, s.o. juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, menetlusalusele isikule kaasa tuua tunduvalt suuremas ulatuses ja pikaajalisemaid negatiivseid tagajärgi kui vaid raskesti talutavad ebamugavad muutused elukorralduses. 3 2.
  2. Menetlusalune isik selgitab, et elab oma abikaasast lahus. Menetlusaluse isiku abikaasa elab aadressil xxx xx-xx, xxx, Harju maakond ning menetlusalune isik elab aadressil xxx xx-xx, xxx, Harju maakond. Aadress xxx xx-xx, xxx, Harju maakond on menetlusaluse isiku registreeritud aadress, kuid seoses abikaasast lahku kolimisega ei ole enam tegemist menetlusaluse isiku elukohaga. Menetlusalusel isiku on kohustus oma sissetulekust ülal pidada ennast ning oma kahte alaealist last, kes veedavad poole ajast menetlusaluse isiku juures. Seoses abikaasast lahku kolimisega ning laste hooldusõiguse jagamisega on menetlusalusel isikul olnud viimasel ajal isiklikus elus tavapärasest tunduvalt keerulisem periood. Viimane alkoholi kogus menetlusaluse isiku poolt oli võetud 11.12.2021 õhtul kell 22.00 ning menetlusalune isik ei teadnud, et 12.12.2021 kell 11.00 sõitma asudes oli alkoholitase lubatust kõrgem. Probleemid isiklikus elus vähendasid menetlusaluse isiku tähelepanu juhtides ning otsustusvõimet oma juhtimiseks keelatud seisundi tajumisel. Tegemist oli menetlusaluse isiku poolt esmakordse rikkumisega menetlusalune isik tunnistab süüd ning kahetseb toimepandud tegu.
  3. Menetluslikud küsimused 3.
  4. Menetlusalune isik soovib kooskõlas VTMS § 120 asja menetlemist kirjalikus menetluses. Juhul kui kohus otsustab korraldada istungi, siis menetlusalune isik soovib istungist osa võtta. 3.
  5. Menetlusalune isik ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik lisakaristuse, s.o. juhtimisõiguse ära võtmise 3 kuuks, tühistamist kohtu poolt. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses Harju Maakohtule palub kaebaja tühistada tema suhtes kohaldatud lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt heideti isikule ette

§ 224lg 2 ja § 221 lg 1 alusel toime pandud tegusid.

Menetlusalusele isikule määrati kohtuvälise menetleja poolt

§ 224

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 760 eurot ning lisakaristusena

§ 224lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Rahatrahv on tasutud. S.P leiab, et tema puhul on piisavaks karistuseks rahatrahv, mis hoiaks teda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kaebaja töötab XXX-s xxxna ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine võib isiku elus tuua kaasa ebaproportsionaalselt negatiivseid tagajärgi. Lisakaristuse perioodil on xxxna töötamine võimatu ning isik kaotaks kolmeks kuuks sissetuleku. See omakorda mõjutaks tema alaealiste laste heaolu ja isikul on oht ilma jääda oma elukohast. Menetlusalune isik elab oma abikaasast lahus ning tal on kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi, kes elavad poole ajast koos temaga. Seoses abikaasast lahku kolimisega on isiklikus elus käimas tavapärasest tunduvalt keerulisem periood. Alkoholi tarvitamise kohta selgitab kaebaja, et viimast korda jõi ta 11.12.2021, õhtul kella 22.00 ajal ega teadnud, et järgmisel päeval kell 11.00 sõitma asudes on alkoholi tase lubatust kõrgem. Probleemid isiklikus elus vähendasid tema tähelepanu juhtides ja otsustusvõimet keelatud seisundi tajumisel. Isik tunnistab süüd ja kahetseb. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S.P´i süüline käitumine

§ 69

lg 3 ja § 58 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 224

lg 2 ja

§ 221lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteod on õigusvastased ja Kar

S § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 ja 2 järgi on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 4 Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0033, mis oli taadeldud 26.11.2021, kehtivusajaga 6 kuud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Mõõtmise teostas pädeva mõõtja koolituse läbinud politseiametnik Laura-Liis Tamm. Mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud. Menetlusalune isik juhtis Tallinnas Endla tn 45 juures kell 11.20 mootorsõidukit Volkswagen Crafter reg. numbriga XXXXXX. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,71 mg/l (0,76 +/- 0,05 mg/l), mis jääb

§ 224lõikes 2 määratud vahemikku (alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi).

Kriminaalvastutusest lahutas isikut vaid seadusega ette määratud laiendmääramatus, mida arvestati isiku kasuks. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma, et on juhile keelatud seisundis ning pani väärteo toime tahtlikult. Kaebusest ja kohtueelses menetluses kogutud tõenditest ei selgu, millist alkoholi ja kui palju isik tarvitas. Arvestades, et u. 13 tundi peale tarvitamist oli alkoholi tase endiselt väga kõrge, viis menetlusalune isik ennast eelnevalt teadlikult raskesse joobesse ning pidanuks arvestama, et kaineks saamine võtab tunduvalt kauem aega. Elulisest usutavusest lähtudes on aga tõenäoline, et isik ei ole rääkinud tõtt alkoholi tarvitamise aja kohta. Olenemata põhjustest, oleks isik pidanud oma seisundit enne rooli asumist tajuma ning kontrollima, et kainuses veenduda. Tulenevalt

§ 33

lõikest 2 punktist 1 on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, s.h veenduma, et ta on kaine. Praegusel juhul on menetlusalune isik oma kohustustesse ning liiklusohutusse väga kergekäeliselt ning ükskõikselt. Toimikusse lisatud video kohaselt ületas menetlusalune isik sõidukiga fooride reguleeritud ülekäiguraja keelava tule ajal, sealjuures oli võimalik ohutult peatuda ka enne ülekäigurada, kuid juht ei pidurdanud kordagi. Videost nähtuvalt ootab ülekäiguraja ületamist jalakäija. Menetlusalune isik on selgitanud, et probleemid isiklikus elus varjutasid tema tähelepanu ja otsustusvõimet liikluses. Kohtuväline menetleja leiab, et sellisel juhul peaks isik kriitiliselt kaaluma, kas sellistel aegadel on tema koht liikluses, kus tegevusega kaasneb suur vastutus.

§ 224

lg 2 alusel toime pandud teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalusele isikule määrati

§ 224

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 190 trahviühikut s.o 760 eurot ning

§ 224lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

Menetlusalusel isikul varasemad karistused puuduvad. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 leidnud, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Antud juhul on menetlusalune isik ületanud alkoholi piirmäära oluliselt, tuvastatud alkoholi kogus on

§ 224lõikes 2 sätestatud ülemmäära lähedal.

Lisaks sellele on isik ühe teoga toime pannud kaks eri väärteokoosseisudele vastavat väärtegu. Kaebaja sõnul vajab ta mootorsõiduki juhtimisõigust oma igapäevase töö tegemiseks. Töö kaotamisel on tal raske kanda hoolt ülalpeetavate eest ning võib ilma jääda töökohast. Samas on isik jätnud oma kohustused ja vajadused tähelepanuta sel hetkel, kui tal oli võimalus raske väärteo toimepanemisest hoiduda. Teades, et tema töö on otseselt seotud sõiduki juhtimisega ning tööst sõltub nii enda, kui lähedaste heaolu, on isik käitunud väga hooletult ja ükskõikselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistused on kooskõlas isiku süü suurusega. Lisaks sellele arvestab määratud karistus nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega 5 ning saadab ühiskonnale selge signaali, et enamohtlikele väärtegudele reageeritakse rangelt. Arvestades isiku teojärgset suhtumist ning rikkumise toimepanemise asjaolusid ja kaebuse sisu, leiab menetleja, et isikule määratud lisakaristus aitab saavutada karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on kaebuses leidunud puudusi kõrvaldades uues kohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele teatanud, et soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud väärteotoimikus leiduvat videosalvestist ja tutvunud kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuva tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et kaebuse esitaja William S.P seisundi tuvastamiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST 12.12.2021 ajavahemikul kell 11.38 kuni 11.43. Väljatrüki kohaselt oli menetlustoimingule allutatud isiku väljahingatavas õhus alkoholi 0,76 mg ja 0,77 mg ühe liitri õhu kohta. Seejuures kell 11.20 oli isiku seisundit kontrollitud indikaatorvahendiga ning tulemuseks oli 0,66 mg/l. Arvestades seda, et pärast indikaatorvahendi kasutamist oli tõendusliku alkomeetri näit suurem ja seejuures ka tõendusliku alkomeetriga mõõtes suurenes, saab asuda seisukohale, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ajas suurenes, mis viitab sellele, et alkoholi tarvitamise lõpetamisest ei olnud palju aega mööda läinud või oli tarvitatud alkoholi kogus niivõrd suur, et see alles imendus organismis. Lõplikuks mõõtetulemuseks võeti tõendusliku alkomeetri madalam näit, millest arvestati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ning lõpliku tulemusena arvestati 0,71 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldud (tunnistus nr TTRC-21-00183) ning taatlustunnistuse kohaselt oli eelmine taatlus läbi viidud 26.11.2021. Samast väljatrükist nähtuvalt teostas mõõtmist Laura-Liis Tamm, kes on läbinud mõõtja koolituse. Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud 6

§ 224

lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,71 mg/l, millega menetlusalune isik rikkus

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Lisaks nähtub väärteotoimikus leiduvast politseisõidukist tehtud videost, kuidas menetlusaluse isiku juhitud sõiduk läheneb ristmikule, kus on ka fooriga reguleeritud ülekäigurada ning menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõidab ülekäigurajale punase fooritule süttides ning liigub peatumata edasi. Seejuures ootab sõidutee ületamise võimalust jalakäija, kes ei jõudnud veel ülekäigurajale astuda, sest ka jalakäija fooris põles veel punane foorituli. Samas on videost näha, et sõidukite liikumist reguleerivas fooris põles video alguses lubav roheline foorituli, seejärel süttis kollane foorituli ning kahe sekundi möödudes jõudis ülekäigurajale sõiduk hetkel, mil süttis punane tuli, s.t sõiduk ületas ülekäiguraja ees oleva stoppjoone kollase fooritulega ja ülekäiguraja punase fooritulega. Seega arvestades keelava kollase fooritule süttimist ja sellele järgnevalt punase fooritule süttimist, oli menetlusalusel isikul aega mitu sekundit selleks, et seisma jääda ülekäiguraja ees oleva stoppjoone ees. Videost tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik rikkus

§ 58lg 3 sätestatud kohustust.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg-s 2 ettenähtud väärteona.

Samuti on väärteotoimikus leiduva videosalvestisega üheselt tuvastatud ka asjaolu, et menetlusalune isik jättis täitmata

§-s 58 lg 3 sätestatud juhi kohustuse ega jäänud foori keelava märguande korral seisma stoppjoone ees ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 221lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise osaliselt tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis ja tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l, siis rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 keeldu ja tegemist on väärteoga

§ 224lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik eiras

§ 58

lg 3 sätestatud juhi kohustust ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 221lg 1 ettenähtud väärteona (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati

§ 224lg-s 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel põhikaristusena rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni ning

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni.

§ 221

lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kuivõrd menetlusalune isik pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd raskeimat karistust näeb inkrimineeritud süüteokoosseisudest ette

§ 224

lg 2 ettenähtud sanktsioon, on kohtuväline menetleja määranud süütegude kogumi eest 7 karistuse

§ 224lg 2 järgi.

Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus kahe süüteo eest on määratud

§ 224

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 lähedases määras ning lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,71 mg/l, siis pidi menetlusalune isik oma enesetunde järgi täiesti üheselt aru saama sellest, et ta on juhile keelatud seisundis ning kohtu arvates ei saanud menetlusalusel isikul isegi tekkida mõtet, et ta on kaine. Seejuures oli menetlusalune isik teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest ning tarvitatud alkoholi kogusest ning tal ei saanud tekkida mingit lootust, et sisse joodud alkohol jätaks oma mõju avaldamata. Samamoodi saab salvestatud liiklussituatsioonist järeldada, et menetlusalune isik sai aru, et fooris süttis keelav foorituli, kuid sellele vaatamata jätkas ta liikumist kiirust vähendamata. Kohtu arvates on menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod toime pandud teadlikult ja kavatsetusega ning menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma käitumise eesmärgiks ja ta ka teadis, et see asjaolu saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, millega rikkus

§ 69

lg 3 keeldu ja pani toime

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo ning sõitis ristmikule ja jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tule ajal, millega rikkus

§ 58

lg 3 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 221lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust üheksa kuuni.

§ 221

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga, s.o sõidukit juhtides toime pannud kaks eri süüteokoosseisule vastavat tegu ning seetõttu määranud karistuse raskeimat karistust ette nägeva

§ 224lg 2 alusel.

Kohtu arvates on kohtuväline menetleja mitme süüteo eest põhikaristust kohaldanud õigesti. Hinnates menetlusaluse isiku süüd

§ 224

lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et

§ 224

lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui

§ 224

lg 1 ettenähtud väärtegu toime 8 pannes ning seetõttu peaks ka

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama

§ 224

lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mida suurem on alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus, seda ohtlikum ja hooletum juht liikluses on. Käesoleval juhul oli aga menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l, s.t lubatud piirmäära ületati maksimaalse määra lähedases määras (0,74) ning vaid laiendmääramatuse arvestamise tõttu ei olnud tegemist kuriteoga KarS § 424 lg 1 mõttes. Seega on menetlusaluse isiku süü

§ 224lg 2 mõttes mitte ainult üle keskmise, vaid maksimaalse lähedane.

Lisaks sellele pani menetlusalune isik ühe teoga toime ka teise väärteo, mistõttu on menetlusaluse isiku süü väärtegude kogumis suur ning esinesid alused määrata karistus maksimaalmääras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud menetlusaluse isiku süü tunnistamist, kuid kohtu arvates ei saa süü tunnistamist kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd kergendava asjaoluna saaks arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. Käesoleval juhul aga peeti menetlusalune isik kinni kergema väärteo toimepanemise tõttu ning isiku kontrollimisel avastati raskema väärteo toimepanemine. Seega ei ole kohtu arvates kergendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud. Samas on kohtuväline menetleja süü tunnistamist kergendava asjaoluna arvestanud ja ilmselgelt mõjutas see ka kohaldatud karistuse määra, kuivõrd karistus on määratud alla ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra. Kuivõrd aga kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik kahetseb tegu, siis saab seda kergendava asjaoluna arvestada ning see asjaolu kompenseerib kohtuvälises menetluses tehtud minetuse kergendava asjaoluga arvestamise osas. Kaebuses ei ole küll põhikaristuse määra vaidlustatud, kuid kohtu arvates on põhikaristus proportsionaalne nii süü suuruse kui ka menetlusaluse isiku isikuga. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kuigi kohtuväline menetleja on määranud suhteliselt leebe karistuse ja arvestanud kergendava asjaoluna asjaolu, mida arvestada ei oleks saanud, ei saa kohus kaebemenetluses kohtuvälise menetleja otsust liigse leebuse tõttu tühistada ja rangemat karistust mõista. Lisaks sellele ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul oleks kehtivaid karistusi, mistõttu saab asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja on määranud suhteliselt leebe karistuse ka menetlusaluse isiku isikut arvestades ning kohus loodab, et kohaldatud põhikaristuse määr sunnib menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekusele. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kellelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja juhil lasuvaid kohustusi täita ei soovinud ning asus sõidukit juhtima nii juhile keelatud seisundis, kui ka eirates foori keelavat märguannet, millega seadis ohtu liikluse turvalisuse mõlema toimepandud teoga. Kohus leiab, et selliselt liikluses käituvate juhtide kinnipidamine tekitab turvatunnet ka teistes liiklejates ja süvendab õiglustunnet liiklusnõudeid eiravate juhtide käitumisele range reageerimise tõttu. Kaebuses on küll märgitud, et menetlusalune isik on määratud rahatrahvi tasunud, kuid kaebusele ei ole seda väidet kinnitavat maksekorraldust lisatud, mistõttu jätab kohus selle väite kui tõendamata väite tähelepanuta. Kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on saavutada kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse või kohaldamata jätmisse peab kohus vajalikuks märkida seda, et menetlusalusele isikule süüks arvatud süü maksimumi lähedane suurus viitab sellele, et pelgalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid, s.o lisakaristust, mille tulemusena 9 ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja on põhjendatult kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes ka lisakaristust. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena kohaldada kuni 12 kuuks ning

§ 224lg 3 p 1 kohaselt ka lisakaristusena 3 kuust kuni 9 kuuni.

Seega on seadusandja sellise iseloomuga süütegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on kehtestanud juhtimisõiguse äravõtmise sellise teo eest nii põhi- kui ka lisakaristusena. Seejuures on seadusandja näinud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise ette ka

§ 224

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning seda nii põhikaristuse kui ka lisakaristusena, mis viitab sellele, et seadusandja jaoks on juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vahemikus 0,10 kuni 0,24 sedavõrd liiklusohtu põhjustav, et ka sellises juhile keelatud seisundis juhid saab liiklusest kõrvaldada. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et vastavalt kohtupraktikale kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud lubatud piirmäära oluline ületamine, õigupoolest on

§ 224lg 2 sätestatud piirmäära ületatud maksimumi lähedases määras.

Käesoleval juhul tuleneb piirmäära oluline ületamine juba sellest, et tegemist on

§ 224

lg-ga 2, kuid juba

§ 224

lg 1 sätestatud piirmäära ületamise puhul on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi- kui lisakaristusena. Lisaks sellele pani menetlusalune isik samaaegselt toime kaks erinevat väärtegu, kuivõrd peale

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo pani menetlusalune isik toime ka

§ 221lg 1 ettenähtud väärteo.

Seega asus menetlusalune isik sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis ning ristmikule lähenedes ei peatunud foori keelava tule ees olukorras, kus reguleeritud ülekäigurajal ootas lubavat foorituld jalakäija, et asuda teed ületama. Seega on tegemist ka hoolimatu suhtumisega oma tegudesse. Sellest tulenevalt on olemas kõik kohtupraktikast tulenevad alused lisakaristuse kohaldamiseks ning kohtuväline menetleja ongi neid aluseid arvestades lisakaristust kohaldanud. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist oma tegudesse ka asjaolu, et menetlusalune isik asus juhile keelatud seisundis juhtima tööandjale kuuluvat sõidukit, millega seadis ohtu ka tööandja vara. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Mis puudutab lisakaristuse määra, siis on menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust kohaldatud alammääras, s.t väiksemat lisakaristuse määra ei ole võimalik kohaldada. Arvestades aga isiku süü suurust väärtegude kogumis puuduks ka igasugune alus lisakaristuse kergemas määras kohaldamiseks isegi juhul, kui seadus seda võimaldaks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on lisakaristust vaatamata kaebuse esitaja maksimumi lähedasele süüle kohaldatud vaid ettenähtud sanktsiooni alammääras ning kergemat lisakaristust nii või teisiti kohaldada ei saaks. Sellisest lisakaristuse määrast saab üheselt järeldada, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja lähtunud nii süü tunnistamisest kui ka isikul kehtivate karistuste puudumisest. Vastasel juhul oleks ilmselgelt kohaldatud lisakaristust oluliselt rangemas määras. Seega vastavad kohaldatud põhikaristuse üle keskmine määr ja lisakaristuse alammäär nii kaebuse esitaja süüle, kaebuse esitaja isikule ning on ka eeldatavalt küllaldased preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. 10 Kaebuses on leitud, et kuivõrd menetlusalune isik töötab xxxna, siis lisakaristuse kohaldamine võib menetlusaluse isiku jaoks kaasa tuua ebaproportsionaalseid negatiivseid tagajärgi, s.h ka võimaliku töökoha ning sissetuleku kaotuse. See aga mõjutaks menetlusaluse isiku toimetulekut ja tema kahe alaealise lapse heaolu. Samuti võib ta ilma jääda elukohast, kuivõrd ta ei oleks võimeline tasuma üüri. Probleemid isiklikus elus vähendasid menetlusaluse isiku tähelepanu juhtides ning tema otsustusvõimet keelatud seisundi tajumisel. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui menetlusalune isik töötab xxxna, siis on ta üheselt teadlik sellest, millises seisundis võib sõidukit juhtida ja milles mitte. Samamoodi ei saa menetlusalusele isikule tulla üllatuseks, et sõiduki juhtimine keelatud seisundis on karistatav, s.h ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Kui menetlusalusele isikule on juhtimisõigus töötamiseks ja sellest tulenevalt ka sissetuleku saamiseks oluline või lausa hädavajalik, siis peab ta ka liikluses vastavalt käituma, s.h hoiduma sõiduki juhtimisest keelatud seisundis või loobuma üldse juhile keelatud seisundit tekitavate ainete tarvitamisest. Kui aga juhtimisõigus tagab isiku lähedaste heaolu, peab isik ka käituma viisil, mis välistaks temast sõltuvate isikute heaolu kahjustamise. Menetlusalusele isikule ei saanud tulla üllatuseks asjaolu, et ta peab oma alaealisi lapsi ülal pidama ning ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku saamiseks xxxna töötama. Kaebuses esile toodud lapsed ei sündinud peale menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo toimepanemist, vaid ilmselgelt oluliselt varem. Menetlusalusele isikule olid kõik kaebuses esile toodud ja juhtimisõiguse vajalikkust põhjendavad asjaolud teada, kuid ükski neist asjaoludest ei takistanud menetlusalust isikut temale inkrimineeritud väärtegusid toime panemast. Seejuures ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit menetlusaluse isiku XXXs töötamise ega laste olemasolu kohta, kuigi kohtu 26.01.2022 koostatud kaebuse käiguta jätmise määruses on enam kui kolmel lehel välja toodud kaebuses esinenud puudused, s.h märgitud seda, et juhul, kui kaebuse esitaja soovib mingeid väiteid esitada, peab ta kaebusele lisama ka väiteid tõendavad tõendid. Kohtule peale uue ja seekord allkirjastatud kaebuse mingeid tõendeid esitatud ei ole. Kohtu arvates ei ole kaebuses esitatud väited juhtimisõiguse hädavajalikkusest tõendatud ning isegi juhul, kui neid väiteid oleks tõendatud, ei muudaks see menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude iseloomu. Arvestades väärtegude toimepanemise asjaolusid saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine olid menetlusaluse isiku jaoks olulisemad kui töökoha ja sissetuleku säilimine ning alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Seega tegi menetlusalune isik oma valiku liikluse teadliku ohustamise kasuks ja teadlikult riskis sellega, et temalt võidakse juhtimisõigus ära võtta, mis võib tingida nii töö kui ka sissetuleku kaotuse. Kaebuses esitatud väiteid, et probleemid isiklikus elus vähendasid menetlusaluse isiku tähelepanu juhtides ja otsustusvõimet oma juhtimiseks keelatud seisundi tajumisel, peab kohus otsituiks ja ennast õigustavateks. Probleemid isiklikus elus ei põhjusta isikule juhile keelatud seisundit. Selleks tuleb tarvitada keelatud seisundit tekitavaid aineid, käesoleval juhul alkoholi. Arvestades hommikul kell 11.38 kuni 11.43 tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ning kaebuse väidet, et viimane kogus alkoholi tarvitati eelmisel õhtul kell 22.00, siis pidi tarvitatud alkoholikogus olema mitte suur, vaid väga suur. Seega tähelepanu hajumine ei olnud tingitud mitte probleemidest isiklikus elus, vaid tarbitud alkoholi kogusest ning alkoholi suures koguses tarbimine võis olla tingitud probleemidest isiklikus elus. Need viidatud probleemid ei saa ka mõjutada otsustusvõimet juhile keelatud seisundi tajumisel, vaid arvestades tarvitatud alkoholi kogust oli menetlusalusel isikul ilmselgelt ükskõik kui suur on alkoholi kontsentratsioon tema väljahingatavas õhus. Kohus leiab, et need probleemid tekitavad menetlusaluses isikus uue probleemi ja nimelt alkoholiprobleemi ning viimasena tekkiv probleem ei lahenda esimest probleemi, vaid võib seda hoopis suurendada. Kuivõrd menetlusalune isik on asunud isikliku elu probleeme lahendama uue probleemiga, siis kujutab menetlusalune isik ilmselgelt ohtu liikluses, kuivõrd on isikliku elu probleemide leevendamiseks valinud vale ja tulemuseta jääva, kuid uusi probleeme põhjustava lahenduse. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele 11 minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.