KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 20. detsember 2022, Jõhvi kohtumaja 2-22-17554 Kohtuasi O. O. hagi P. O. vastu elatise väh

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse 1

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused

1. O. O. esitas Viru Maakohtule hagi P. O. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on Viru Maakohtu 02.07.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1452267 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool VV poolt kehtestatud töötasu alammäära alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kostja täisealiseks saamiseni, so XXX. Alates 2023 suureneb igakuine elatis 357,50 euroni. Hetkel tasub hageja kostjale elatist 327 eurot kuus. 07.08.2015 sündis hagejale tütar Julia ning eelnevaga seonduvalt oli hageja sunnitud soetama suurema elamispinna. Hetkel elab hageja koos perekonnaga 3-toalises korteris ja kommunaalkulud on suurenenud. Seoses õigusliku olukorra muutumisega soovib hageja, et kohus alandaks varasemalt väljamõistetud elatist hetkel kehtiva elatise miinimummäärani. Hagi ese on sõnastatud järgnevalt: Alandada Viru Maakohtu 02.07.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-52267 väljamõistetud elatist hetkel kehtiva elatise miinimummäärani, so 225,64 eurot kuus, alates 01.12.
2. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavaldusele on lisatud 02.07.2014 Viru Maakohtu kohtuotsus (tsiviilasi nr 2-14-52267), hageja teise lapse J. O. sünnitõend (sünd XXX, isikukood: XXX), 01.11.2022 hageja tööandja X AS palgatõend.
3. Kohus võttis hagiavalduse 25.11.2022 kohtumäärusega menetlusse. Kostja seaduslik esindaja on hagiavalduse koos lisadega ning 25.11.2022 menetlusse võtmise kohtumääruse kätte saanud 25.11.2022 (kostja seaduslik esindaja kinnitas 25.11.2022 e-kirja teel kättesaamist). Kostja seaduslik esindaja ei ole tähtajaks, so 15.12.2022 hagile vastust esitanud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-14-52267 on Viru Maakohtu 02.07.2014 kohtotsusega 2

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Alates 01.01.2022 muutus perekonnaseaduses elatise regulatsioon. Kohus selgitab hagejale, et Perekonnaseaduse (PKS) § 217² lg 1 järgi kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 217² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagiavalduse kohaselt on elatise vähendamise põhjuseks asjaolu, et hagejal on sündinud teine laps. Kohtu hinnangul esineb hagejal PKS § 102 lg 2 kohaselt elatise vähendamiseks mõjuv põhjus. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt PKS § 101 lg 4 baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. Tulenevalt PKS § 101 lg 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hagi esitamise seisuga on PKS § 101 lg 1 järgne elatis 225,64 eurot kuus (209,20 eurot baassumma + 46, 44 eurot (3% EV keskmisest brutokuupalgast) -30 eurot (so 50% lapsetoetusest 60/2). Seega on kohus seisukohal, et lähtudes PKS § 217² lg 2 ja PKS § 102 lg 2 on elatise vähendamine hagis taotletud suuruseni põhjendatud.
7. Kohus rahuldab hagiavalduse ning määrab, et 02.07.2014 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52267 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust tuleb vähendada selliselt, et hageja kohustub alates (hagis märgitult) 01.12.2022 tasuma kostjale elatist igakuiselt 225,64 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni, so XXX.
8. Hageja on hagis märkinud, et ta on seniajani tasunud kostjale igakuiselt elatist 327 eurot. Kohus selgitab, et PKS § 217² lg 1 järgi kui enne
9. aasta
10. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud 3

§ 164lg 1 kannab ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4