lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Maarja Gustavson Süüdistatav KÄTLIN HAPONEN Isikukood: 49707046066; Elukoht: XXX, X linn; Kontaktandmed: tel X, e-post X; Kodakondsus: Eesti Vabariigi; Haridus: X; Perekonnaseis: X, ülalpeetavaid ei ole; Emakeel: eesti keel Töökoht: X; Karistatus: kolm kehtivat kriminaalkaristust: - 04.11.2021 Pärnu Maakohtu otsusega 1-21-6720
lg 2 p 7, 9 järgi 10 kuud vangistust
lg 1 alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud (04.11.202103.05.2023); - 22.05.2019 Harju Maakohtu otsusega 1-19-4075
Harju Maakohtu 04.11.2019 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, millest 1 kuuks kohaldati elektroonilist valvet (karistus täidetud 20.05.2020); - 23.01.2019 Harju Maakohtu otsusega 1-19-117
lg 2 p 7, 9, § 213 lg 2 p 1, 4 järgi
MS § 238 lg 2 alusel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks Lk 1 / 5 1-22-7119 10 kuud vangistust, millest
lg 1, 2 alusel tuli kohaselt ära kanda 4 kuud ja 8 päeva vangistust,
lg 1, 2, 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 5 kuud ja 20 päeva vangistust tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat (23.01.2019-22.01.2021); Tõkend: ei kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kätlin Haponen
lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, suurendada Pärnu Maakohtu 04.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6720 mõistetud karistust, s.o 10 (kümme) kuud vangistust, ning mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 3 (kolm) päeva vangistust, ning lugeda Kätlin Haponenil kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 3 ja
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Kätlin Haponen ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Kätlin Haponenil kohustatud järgima
lg-s 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on Kätlin Haponen käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 4 alusel kohustub Kätlin Haponen kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 3 (kolme) kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia X Eesti OÜ laborites. Kätlin Haponen on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei Lk 2 / 5 1-22-7119 ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Kätlin Haponen ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 3 (kolme) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.
a.
Prokurör tegi ettepaneku Kätlin Haponen süüdi tunnistada
lg 1 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, suurendada Pärnu Maakohtu 04.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6720 mõistetud karistust, s.o 10 kuud vangistust, ning mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 3 päeva vangistust, ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.
lg 3 ja
lg 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva täitmisele juhul, kui Kätlin Haponen ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on Kätlin Haponen käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 4 alusel kohustub Kätlin Haponen kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) vereanalüüsi. Vereanalüüsi saab läbi viia X Eesti OÜ laborites. Kätlin Haponen on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas e-posti teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Kätlin Haponen ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 3 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi Lk 4 / 5 1-22-7119 liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tsiviilhagi Kannatanu S. on esitanud hagiavalduse mittevaralise kahju nõudes summas 500 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid tekitatud kahju laadi ja suurusega ning esitatud tsiviilhagiga. Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kätlin Haponenilt välja kannatanu S. kasuks 500 €. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas arvata Kätlin Haponeni poolt hüvitatavateks menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha vähendatult 105 € ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 194,40 €, kokku 299,40 €. Sundraha vähendamine on kooskõlas RKKKo 18.04.2011 otsusega nr 3-1-1-18-11 ja 02.05.2011.a otsusega nr 3-1-1-24-11, kuna süüdistatava suhtes oli samaaegselt menetluses kaks kriminaalasja, mida oleks saanud KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel ühendada, ning millest esimese raames on temalt 04.11.2021 kohtuotsusega sundraha 876 eurot välja mõistetud. Seega ei ole põhjendatud käesolevas kriminaalasjas uuesti välja mõista sundraha täies ulatuses KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi summas 981 eurot, vaid süüdistatavalt tuleb riigi kasuks välja varem mõistetud ja kokkuleppe sõlmimisel kehtinud seaduse järgi mõistetava sundraha vahe 981-876 = 105 eurot. Ka sundraha suurenemisest 2023 aastal lisandunud osa 106,50 eurot, tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdimõistetu rahalist seisundit, võimaldab kohus Kätlin Haponenil tasuda menetluskulud 299,40 € ositi 6 kuu jooksul alates 10.02.2023. a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 49,90 € hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik Lk 5 / 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.