← Eesti

2-21-110195/46

Obsah (9)§ 436§ 438§ 232§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 13. september 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-110195 Tsivi

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et kostjale kuuluvatel kinnistutel on töid tehtud. Samuti ei ole ka vaidlust selles osas kui palju tööd tehti, millises mahus lõigati ja veeti välja hakkepuitu ja kui palju veeti kostja hoovi küttematerjali ehk halupuid. Asjas hageja taotlusel kogutud tõendid – vastus ja saatelehed kinnistutelt saadud materjalist teostatud hakke kohta OÜ-lt Grenor Trade (dtl 145-155) – näitavad, et hakkematerjali oli 752 m3, mis on enam kui hageja poolt kostjale esitatud arvel nr 259 (700 m3). Täiendavat nõuet hageja esitada ei soovinud. Pooled vaidlevad aga asjaolu üle, kellega ning millistel tingimustel leping kompleksteenuse osutamiseks sõlmitud oli. Kostja väidab, et OÜ-ga Metver ta lepingut sõlminud ei ole.
  2. Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Antud juhul on ja oli ka pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal OÜ Metver ainukeseks juhatuse liikmeks Y. Seega oli Y l seadusjärgne õigus OÜ Metver nimel antud leping sõlmida.
  3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev töövõtja ja tarbijast tellija on sõlminud töövõtulepingu, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, on VÕS § 635 lg 4 järgi tegemist tarbijatöövõtulepinguga. 30.04.2008 lahendis nr 3-2-1-25-08 on Riigikohus sedastanud, et VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste 3

(6)Tsiviilasi nr 2-21-110195 tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust (p 13). Lepingu võib sõlmida ka suulises vormis, kui seaduses ei ole antud lepingule kohustuslikku vorminõuet. Töövõtulepingu suhtes ei ole seaduses sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega ei pidanud hageja ja kostja vahel olema sõlmitud kirjalik leping.
  1. Kohtule esitatu ja istungeil selgitatu kohaselt hakke- ja metsamaterjali lõikamist giljotiinseadmega teostas OÜ Metver alltöövõtja EKM Trade OÜ. Materjali väljavedu ja sorteerimist teostas OÜ Metver. Kostja ei vaidle vastu, et antud tööd on teostatud. Samuti on kostja X 30.08.2022 istungil kinnitanud, et giljotiini eest pidi olema hind 2.50 kantmeeter ja Y väljavedu ka 2.50 kantmeeter. Nii C (kes on EKM Trade OÜ-le kuulunud giljotiinseadme juht) kui ka hageja seaduslik esindaja Y kinnitasid istungil, et tehtud töö kohta lubati kostjale esitada arve, mida ka tehti. Kokkuleppe kohaselt pidigi kostja teenuse eest maksma 5 eurot iga väljaveetava hakkepuidu tihumeetri või kantmeetri eest, millele lisandub käibemaks. Y ei tegutse ega ole tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana, mistõttu jääb tõendamatuks kostja väide, nagu oleks puidu lõikamise ja/või selle ladustamisteenuse lepingu sõlminud Y oma nimel või siis oleks C sõlminud kostjaga omaette lepingu. C kinnitas istungil vande all ütlusi andes, et seni on EKM Trade OÜ-l raha osutatud teenuse eest (mida käesoleval juhul tehti Metver OÜ alltöövõtjana, C on ise EKM Trade OÜ juhatuse liige) raha saamata. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, ja seega on mõistetav, et hageja kasutas giljotiinseadme töö osas teist ettevõtet ehk alltöövõtjat.
  2. Kostja soovis, et jämedam osa puitmaterjalist viidaks kostja hoovi küttepuuna. Seda ka tehti ning antud teenuse hind oli C ja Y ütluste kohaselt 14 eurot + käibemaks ühe tihumeetri või kantmeetri eest. Samas on nii C kui Y kohtuistungil vande all kokkulangevalt kinnitanud, et algselt ei olnud üldse kokkulepet puidu sorteerimiseks, kostja soovis kogu puitu hakkida. Algselt oli ka kokkulepe, et hageja korraldab ise puiduhakke müügi, kuid hiljem kostja arvamus selles osas muutus.
  3. Kostja märgib, et puiduhake oleks tulnud ka sorteerida, kuid väljavedaja vedas kõik ühte hunnikusse. Seega on tema hinnangul teostatud töö puudustega. Kohus nõustub hagejaga, et sellist kokkulepet (sorteerida hakkepuit kahte eraldi hunnikusse) või väite kinnitust, et see on tavapärane, kostja menetluses tõendanud ei ole. Ühtki sellekohast tõendit esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et töövõtuleping on täidetud nõuetekohaselt ja ilma puudusteta (lisaks veel täiendavalt küttepuude väljasorteerimine kostja õuele).
  4. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Antud juhul on tellitud töö kostjale üle antud ehk mets ja võsa lõigatud ning viidud osaliselt kostja hoovi peale ja teises osas ehk hakkematerjali osas ladustatud kostja kinnistute servadele. Seega tingimused tasu nõudmiseks on täidetud. Tööd tehti esitatud fotode ja vande all antud ütluste põhjal novembris (lõikamine) 2020 ja jaanuaris 2021 (väljavedu, sorteerimine) ning arved esitati kostjale kuu aega hiljem, veebruaris
  5. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et töö eest tasumise osas oleks kokku lepitud hilisem aeg kui tööde lõpetamine. Ärakuulatud isikute kinnitusel hakkas kostja otsima erinevaid põhjendusi tehtud töö eest mittetasumiseks alles pärast tööde lõppemist – esitas väited, et puudub nõuetekohane sorteerimine, pakkus C ja Yle 1000 eurot kummagile, ei nõustunud hageja otsitud hakkepuidufirma (Lumbar OÜ) hindadega, mistõttu hakkas venima hakke tegemine (see tehti alles menetluse ajal käesoleva aasta alguses). Kostja esiletoodud asjaolu, et hageja poleks saanudki hakkepuitu ise ilma raieõiguse ostmiseta müüa, on küll õige, aga see ei 4
(6)Tsiviilasi nr 2-21-110195 tähenda, et hageja kaudu ei saanuks hakkepuidu kokkuostjaga otsekontakti. Seda ka saadi ja Lumbar OÜ käis kohapeal puitu üle vaatamas, kuid hind ei olnud hagejale vastuvõetav (nii Y kui C seda kinnitasid). Nimetatu aga ei ole aluseks sellele, et hagejale oli võimalik tehtud töö eest tasu mitte maksta ning hageja pidanuks tasu saamisega ootama senikaua, kui kostja võtab ise ette või tellib puidu hakkimise. Kohus nõustub hagejaga, et tänaseks on vastuvõttu ja selle töö täielikku sobimist tõendanud asjaolu, et puit on kogu ulatuses hakitud ja kostja on saanud selle eest raha (kostja 11 eurot tihumeetri kohta ehk märksa enam kui kokkulepe hagejaga). Kostja ei ole tõendanud, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele või et hageja küsiks selle eest kokkulepitust suuremat raha (sisuliselt ei ole kostja vaidlustanud lepingu hinda küttepuude ja hakke osas, vaidlus on olnud käibemaksu lisamises).
  1. Seega rahuldab kohus hagi, mõistes kostjalt välja põhivõlgnevuse 5712 eurot ning kuni 19.05.2021 ehk hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 96.88 eurot, kokku summas 5808.88 eurot OÜ Metver kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud (ehk seadusjärgses) määras alates 20.05.2021.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
  2. Kostja esitatud väited hageja poolt tekitatud kahju osas (seoses andmete nõudmisega hakke teostanud firmalt vms) on täielikult tõendamata ning kohus ei saa nendega käesolevas menetluses arvestada ei tasaarvestuse korras ega vastuhagina – kumbagi avaldust ei ole ka esitatud. 14.

§ 162

lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamise korral jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 14.1.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. 14.2. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 202-205) kohaselt on tema menetluskulud kokku 4200 eurot, millest 3750 eurot õigusabikulu (33 tundi spetsifikatsiooni järgi, arvete alusel 30 tundi 125 eurot/tund) ning 450 eurot riigilõiv. Hageja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-110195 14.
  1. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. 14.
  2. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 450 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. 14.
  3. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 3750 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 3750 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindaja osutab teenust 125 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja ajakulu osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja vastavuses kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega, samuti kooskõlas menetluses tehtud toimingute ja esitatud menetlusdokumentidega. Hageja on märkinud kulutuste tegemiseks kulunud aja kuupäevaliselt, samuti on esitatud advokaadi õigusabiarved koos nende maksmist tõendavate dokumentidega. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 125 eurot (mis on kohtupraktikas advokaadist esindaja puhul mõistlikuks peetud tunnihind) x 30 tundi = 3750 eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu). 14.
  4. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.