Obsah (21)

§ 153§ 171§ 22§ 157§ 163§ 162§ 146§ 168§ 165§ 193§ 23§ 65§ 66§ 150§ 169§ 170§ 173§ 172§ 84§ 1933§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3411 Tsiviilasi J Ku pankroti

§ 153lg 1 p 2 (tähtaegselt esitatud tunnustatud), nõuded: Nr.

1 2 3 4 5 Võlausaldaja TF Bank AB TCM Estonia OÜ AS SEB Pank Bigbank AS Holm Bank AS kokku Rahuldamata nõue (eurot) 1 090,00 470,72 967,65 1 865,63 275,30 4 669,31 Jaotise % 23,34 10,08 20,73 39,95 5,90 100 2.2. III rahuldamisjärgus,

§ 153lg 1 p 3 (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud) nõuded: Nr.

1 Võlausaldaja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Rahuldamata nõue (eurot) 287,64 Jaotise % 100 kokku 100 287,64 Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. 2.

1. I rahuldamisjärgu (pandiga tagatud) nõuded puuduvad.
2. Vabastada Ene Ahas pankrotimenetluses. pankrotihalduri kohustustest J Ku (pankrotis)
3. Määrata pankrotihalduri Ene Ahase tasuks 712,80 eurot (sh käibemaks 118,80 eurot) ja hüvitada tasu pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri tasu tasuda pankrotihalduri büroole Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood

) § 171 lg 11 alusel, kuna võlgnikul puudus vara, võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esinenud

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Jaotusettepanek pankrotimenetluses on kinnitatud 06.05.2021 kohtumäärusega. 2. Pankrotihaldur esitas 24.02.2022 kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks J Ku pankrotimenetluses ja pankrotimenetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses kõik võimalikud toimingud teinud ja menetluse jätkamine pole otstarbekas. Aruande kohaselt puudus pankrotimenetluses väärtust omanud vara, mida võõrandada. Pankrotivara koosseisu toimunud laekumised võlgniku töötasu arvelt on jäänud mittearestitava summa piiresse. Pankrotimenetluse kestel laekus võlgniku kogumispensioni makse summas 2704,84 eurot, mille arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulud ja teha võlausaldajatele väljamaksed jaotistena. Pankrotivara koosseisus ei olnud pandieset. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule. Massikohustusi pole menetluses võetud. Pankrotimenetluses on ajutise halduri tasu 474 2 eurot koos käibemaksuga hüvitatud menetlusabi korras riigi vahendite arvelt. Pankrotihalduri tasu on võimalik kanda menetluses pankrotivarasse laekunu arvel. Haldur taotleb tasu määramist 9 tunni ees tasumääraga 66 eurot tund, summas 594 eurot, millelt käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Halduri tasu koosseisus on ka kõik pankrotimenetluse kulud (halduri poolt ülesannete täitmiseks tehtud ja kantud kulud). Muid kulusid pole pankrotimenetluses kantud ja kohtu poolt kinnitamist nõudvad kulud puuduvad, va juhul kui kohus peab vajalikuks kinnitada halduri tasult, jaotiste väljamaksetelt pangakulud kogusummas 1,4 eurot. Väljamakseid oli võimalik teha

§ 153

lg 1 p 2 rahuldamisjärgus esitatud, tunnustatud nõuet omavatele võlausaldajatele järgmiselt. Nr. 1 2 3 4 5 Võlausaldaja TF Bank AB TCM Estonia OÜ AS SEB Pank Bigbank AS Holm Bank AS KOKKU Rahuldatud nõue 446,70 192,92 396,75 764,60 112,92 1 913,88

§ 153

lg 1 p 1 rahuldamisjärgus ei esitatud ega tunnustatud nõudeid.

§ 153lg 1 p 3 rahuldamisjärku ei jätkunud vahendeid.

Tunnustatud nõudeid, mille ulatuses on võlausaldajatel raha saamata on II rahuldamisjärgus 4669,31 euro ulatuses ja III järgus 287,64 eurot. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada muud asjaolu

§ 22

lg 5 mõttes: töö kaotus, ebaõnnestunud finantsotsused – ülejõukäivate finantskohustuste võtmine ülalpidamiskulude katteks. Pankrotimenetluses ei leidnud tuvastamist, et võlgnik oleks toime pannud kuriteo tunnustega tegusid.

1. Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 24.02.
2. Vastuväited lõpparuandele pole kohtule esitatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg- te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste ja kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Pankrotimenetluse lõpetamine 5.

§ 157p 5 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. 6. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Lõpparuanne on esitatud

§ 162

lg 1 p 2 olukorras, s.o pankrotivara arvelt on jaotiste alusel raha välja makstud. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et 3 pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Võlausaldajad pole lõpparuandele vastuväiteid esitanud. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus

§ 157p 5 alusel lõpetada.

7. Pankrotivarasse laekus kohustusliku kogumispensioni väljamakse arvelt 2704,84 eurot, muid vahendeid pole pankrotivaras olnud. Pankrotihalduri taotletav tasu 712,80 eurot on

§ 146loetletud väljamakseks.

Väljamakseid on tehtud II järgu nõuete osas (

§ 153

lg 1 p 2), pandiga tagatud nõuded (I järk,

§ 153

lg 1 p 1) puudusid ja tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete (III järk,

§ 153lg 1 p 3) jaoks vahendeid ei jätkunud.

Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 8. Vastavalt

§ 163

lg 4 märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 9.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 10. Kuivõrd pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldab kohus

§ 193

lg 5 järgi halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661, § 127 lõike 1 ja Ts

MS § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021. 11.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lisaks tasule on halduril tulenevalt

§ 66lg 1 õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

lg 12 tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel mh juhul, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike. 12. Pankrotihaldur on esitanud kohtule vastavalt

23 lg 2 tööaja arvestuse andmed. Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei taotle. Haldur taotleb tasu määramist 9 tunni töö eest tasuga 66 eurot tund summas 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Võlgnik pole halduri tasu suurusele vastu vaielnud. Haldur on korduvalt märkinud, et tasu koosseisus on ka kõik kulud, kohus lähtub sellest ja eraldi pangakulu 1,4 eurot kinnitamist vajalikuks ei pea. Pankrotihalduri tegevusaruandes välja toodud halduri läbi viidud toimingud ja tegevused pankrotimenetluses on vajalikud, toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Tasu on kooskõlas halduri ülesannete mahu ja keerukuse ning halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud piirmäära.

Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutses on 1 käibemaksukohustuslane ja

§ 65lg 1 tulenevalt lisandub seega halduri tasule 4 käibemaks.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri tasuks 712,80 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le (

§ 65lg 1).

Pankrotihalduri tasu on

§ 150

lg 1 p-s 3 loetletud pankrotimenetluse kulu ja

§ 150lg 1 p 2 alusel tuleb halduri tasu kanda pankrotivara arvel.

Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine 13. Kohus lähtub kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku määramisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 171

lg 1 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Samuti ei ole halduril vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele. Seega tuleb algatada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 14.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandest nähtuvalt võlausaldajad ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur pole nõus usaldusisiku kohustusi täitma. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Isik, kelle usaldusisikuks määramist kohtul oleks võimalik kaaluda, seega ka kaasnevate kulutuste põhjendatust hinnata puudub. Kohtu hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi täita. Seega peab kohus põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgniku ja usaldusisiku kohustusi järgnevalt. 15. Võlgniku ja usaldusisiku kohustused pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses on järgmised. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: 15.1.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

15.2. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

5 15.3. Võlgnikul usaldusisiku ülesannetes tuleb pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt määruse resolutsioonis märgitud jaotistele (

§ 172lg 2).

Võlgnikul tuleb teha esmalt väljamaksed II rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajatele. III rahuldamisjärgu võlausaldajale toimub väljamaksete tegemine juhul, kui II järgu nõuded saavad kohustustest vabastamise menetluses rahuldatud. 15.

1. Kuivõrd tulu, millest osa tuleb võlgnikul eraldada väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, arvestatakse igakuiselt, tuleb võlgnikul iga konkreetse kuu sissetuleku osas vaadata, milline summa sellest kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele. 15.
2. Võlgnikul tuleb eraldada oma sissetulekutest osa väljamakseteks võlausaldajatele, arvestades järgnevat: 15.
3. võlgnikul on õigus jätta endale, s.o ta ei pea väljamakseteks eraldama töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ja 25% sellest üle jäävast osast. Ülejäänud 75%, mis jääb üle pärast väljamakseteks mitteeraldatava osa mahaarvamist sissetulekust, peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma väljamakseteks võlausaldajatele, seda oma ülejäänud varast eraldi (eraldi arvelduskontol) (

§ 173lg 2).

15.7. Võlgnik ei pea oma sissetulekust võlausaldajatele väljamakseteks eraldama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja

1. 15.
2. TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa pöörata sissenõuet. Nendeks on muuhulgas: riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. 15.
3. TMS § 132 lõike 1 tulenevalt ei arestita, seega ei pea võlgnik väljamakseteks eraldama sissetulekust osa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, või vastavalt osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). 15.
4. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud 6 lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. 15.
5. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
6. Arestitava sissetuleku arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poolelingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem Näide võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamise kohta: Võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 218 euro (1/3 654 eurost) võrra. 1000-654-218=128 eurot, millest 25% (32 eurot) jääb lisaks miinimumpalgale võlgnikule ja 75% (96 eurot) kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. 15.
7. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud väljamakseteks eraldama poole (

§ 173lg 6).

16.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus ja kohustus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnikku esitama kohtule aruande üks kord aastas. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

1. detsembril
2. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas enne aruande esitamist ja maksed aruandes kajastada. Juhul kui võlgnikul on vaja täiendavaid selgitusi, saab neid kohtult küsida. 17.

§ 1933

lg 2 alusel otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (kuni 30.06.2022 kehtinud

175 lg-s 1 sätestatud viie aasta asemel).

§ 173

nimetatud kohustuste süülise rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata ka enne kolme aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7