(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Pooled ei vaidle, et kostja rahuldas hageja nõuded pärast hagi menetlusse võtmist. Kostja on märkinud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna hageja ei olnud nõus kostja poolt pakutud viisil kompromissi sõlmima. Kohus kostjaga ei nõustu. Ainuüksi asjaolu, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi, mis tulemuseni ei jõudnud, ei ole aluseks, et menetluskulusid hageja või poolte endi kanda jätta. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on täitnud hageja nõuded pärast hagi esitamist, tuleb menetluskulud jätta
lg 5 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud pool riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulu 240 eurot, s.o menetluskulud kokku 290 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg 2 ning
lg 2 lähtuvalt on täies ulatuses põhjendatud hageja menetluskuluna poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 110 eurot alljärgnevas koosseisus: vastuväitega tutvumine, hagiavalduse ja lisade komplekteerimine ja dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine 2 tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 110 eurot. Lisaks mõistab kohus
lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 180 eurot (50+110+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 180 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 100 eurot riigilõivu.
lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Vastavalt hageja soovile tagastatakse pool riigilõivu EFTA Legal OÜ arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.