KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15632 Tsiviilasi T Pi pankrot

§ 153

lg 1 p 2 (tähtaegselt esitatud tunnustatud), nõuded: Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõue Järk Jaotise % IPF Digital Estonia OÜ 1 773,34

§ 153

lg 1 p 2 87,76 Kuressaare kohtutäitur Enno Kermik 247,27

§ 153

lg 1 p 2 12,24 Kokku: 2020,61 100,00 Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. 2.

1. I rahuldamisjärgu (pandiga tagatud) ja III rahuldamisjärgu (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud) nõuded puuduvad.
2. Vabastada Ene Ahas pankrotimenetluses. pankrotihalduri kohustustest T Pi (pankrotis)
3. Jätta T Pi (pankrotis) pankrotimenetluse kulud T Pi (pankrotis) kanda.
4. Määrata pankrotihalduri Ene Ahas tasuks 514,80 eurot koos käibemaksuga. 5.
5. Määrata T Pi (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri Ene Ahas tasust 397 eurot ja lisanduv käibemaks 79,40 eurot (kokku 476,40 eurot), mis tasuda Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood

) § 171 lg 11 alusel, kuna võlgnikul puudus vara, võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esinenud

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Jaotusettepanek pankrotimenetluses on kinnitatud 27.07.2020 kohtumäärusega. 2. Pankrotihaldur esitas 16.05.2021 kohtule taotluse T Pi pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Taotluse kohaselt on pankrotihaldur teinud kõikvõimalikud toimingud pankrotimenetluses, mida on olnud võimalik teha vastavalt asjaoludele ning ei ole otstarbekas pankrotimenetlust jätkata. Olemasolevate vahendite arvelt ei osutu võimalikuks katta pankrotimenetluse kulusid, mistõttu esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega

§ 157p 2 alusel.

Taotlusele lisatud halduri tegevusaruande kohaselt puudus pankrotimenetluses vara, mida võõrandada, samuti ei olnud nõudeid teiste isikute vastu. Vara ja vahendite puudumise tõttu ei osutunud võimalikuks võlausaldajate nõudeid rahuldada pankrotimenetluse kestel. Pankrotimenetluse kestel ei ole võlgnik tööl käinud ja tulu teeninud. Võlgniku sissetulekuks on olnud ja on igakuine sotsiaaltoetus ja riiklik töövõimetoetus. Sissetulek ühes kuus on jäänud mittearestitava summa piiresse. Võlgnik ei ole saanud teenida tulu tervislikust seisundist tingitud põhjustel. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Pandiga tagatud nõudeid menetluses ei ole. Menetluses puudus vajadus massikohustuste võtmiseks, kandmiseks pankrotihaldur Ene Ahas poolt. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et eelmine pankrotihaldur oleks võtnud massikohustusi. Võlgniku soovitud tasud pangateenuste eest – pangakaardi kuutasu 1,28 eurot kuus - on kantud võlgnikule jäänud vahendite arvelt. Kuna kulud on kantud võlgniku huvides ja taotlusel võlgnikule jääva osa arvelt, siis puudub halduri hinnangul vajadus nimetatud pangakulu kinnitamiseks. Pankrotimenetluse kuluks on olnud ajutise halduri tasu 474 eurot koos käibemaksuga, mis hüvitati menetlusabi korras riigivahendite arvelt. Haldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks 6,5 töötunni eest 429 eurot, millelt käibemaks 85,80, kokku halduri tasu koos käibemaksuga 514,80 eurot. Haldur taotleb menetlusabi andmist ja halduri tasu hüvitamist menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt ning vajadusel ülejäävas osas võlgnikult välja mõistmist. Pankrotimenetluse kulusid (halduri tasu) ei ole võimalik kanda pankrotivara arvelt vahendite puudumise tõttu. Kokkuvõttes on osutunud võimalikuks pankroti väljakuulutamine kasutades menetlusabi võimalust ja põhjusel, et võlgnik taotles kohustuste vabastamise menetluse algatamist. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Aruandes on märgitud võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõigete finantsotsuste tegemine, ülejõukäivate finantskohustuste võtmine, s.o muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Haldur leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määratava deposiidi suurus võiks olla 1000 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3 3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg- te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste ja kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

1. Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Pankrotimenetluses on puudunud vara pankrotimenetluse algusest peale. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Jaotiste alusel võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Menetluses on tehtud väljamakse üksnes ajutise halduri tasu katteks, seda menetlusabi korras riigi vahenditest. Kohus määras 20.05.2021 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 1000 eurot ja tähtajaks 03.06.
2. Vastavasisuline teade avaldati Ametlikes Teadaannetes määruse tegemise päeval. Kohtu määratud tähtajaks ega hiljem pankrotimenetluse kulude katteks raha ei laekunud. Seega esineb

§ 158

lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses.

6. Vastavalt

§ 163

lg 4 märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 7.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 8. Kuivõrd pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldab kohus

§ 193

lg 5 järgi halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661, § 127 lõike 1 ja Ts

MS § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021. 9.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lisaks tasule on halduril tulenevalt

§ 66

lg 1 õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja 4

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

10. Pankrotihaldur on esitanud kohtule vastavalt

23 lg 2 tööaja arvestuse andmed. Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei taotle. Haldur taotleb tasu määramist 6,5 tunni töö eest tasuga 66 eurot tund summas 429 eurot, millele lisandub käibemaks 85,80 eurot, kokku 514,80. Tööülesannete täitmiseks kulunud aja aruande kohaselt on pankrotihaldur teinud tööd järgnevalt: pankrotiasja materjalide välja nõudmine endiselt pankrotihaldurilt, suhtlus kohtu ja halduriga 0,5 tundi; pankrotiasja materjalidega tutvumine, suhtlus menetlusosalistega 1,25 tundi; võlgniku pangakonto käsutamisõiguse ümbervormistamine pangas 0,25 tundi; võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, ettevalmistus võlausaldajate üldkoosolekuks 1 tund, võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjuste, tagasivõitmise ja nõudmiste võimaluste selgitamine; tegevusaruande koostamine koos deposiidi määramise ettepaneku ja avaldusega menetluse lõpetamiseks raugemisega – 3,5 tundi. Pankrotihalduri poolt läbi viidud toimingud ja tegevused pankrotimenetluses on vajalikud, toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Tasu on kooskõlas halduri ülesannete mahu ja keerukuse ning halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud piirmäära.

Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le (

§ 65lg 1).

Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutses on käibemaksukohustuslane ja

§ 65lg 11 tulenevalt lisandub seega halduri tasule käibemaks.

11. Et võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ja millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Riigi vahenditest hüvitatavat summat ületavas osas mõistab kohus halduri tasu välja võlgnikult. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine 12. Kohus lähtub kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku määramisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 171

lg 1 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Samuti ei ole halduril vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele. Seega tuleb algatada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 13.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandest nähtuvalt võlausaldajad ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur pole nõus usaldusisiku kohustusi 5 täitma. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Isik, kelle usaldusisikuks määramist kohtul oleks võimalik kaaluda, seega ka kaasnevate kulutuste põhjendatust hinnata puudub. Kohtu hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi täita. Seega peab kohus põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgniku ja usaldusisiku kohustusi järgnevalt. 14. Võlgniku ja usaldusisiku kohustused pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses on järgmised. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: 14.1.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

14.2. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

14.3. Võlgnikul usaldusisiku ülesannetes tuleb pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt määruse resolutsioonis märgitud jaotistele (

§ 172lg 2).

Kuivõrd tulu, millest osa tuleb võlgnikul eraldada väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, arvestatakse igakuiselt, tuleb võlgnikul iga konkreetse kuu sissetuleku osas vaadata, milline summa sellest kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele. 14.

1. Võlgnikul tuleb eraldada oma sissetulekutest osa väljamakseteks võlausaldajatele, arvestades järgnevat: 14.
2. võlgnikul on õigus jätta endale, s.o ta ei pea väljamakseteks eraldama töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ja 25% sellest üle jäävast osast. Ülejäänud 75%, mis jääb üle pärast väljamakseteks mitteeraldatava osa mahaarvamist sissetulekust, peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma väljamakseteks võlausaldajatele, seda oma ülejäänud varast eraldi (eraldi arvelduskontol) (

§ 173lg 2).

14.6. Võlgnik ei pea oma sissetulekust võlausaldajatele väljamakseteks eraldama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja

1. 14.
2. TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa pöörata sissenõuet. Nendeks on muuhulgas: riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; 6 rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. 14.
3. TMS § 132 lõike 1 tulenevalt ei arestita, seega ei pea võlgnik väljamakseteks eraldama sissetulekust osa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, või vastavalt osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). 14.
4. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. 14.
5. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
6. Arestitava sissetuleku arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poolelingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem Näide võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamise kohta: Võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 218 euro (1/3 654 eurost) võrra. 1000-654-218=128 eurot, millest 25% (32 eurot) jääb lisaks miinimumpalgale võlgnikule ja 75% (96 eurot) kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. 14.
7. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud väljamakseteks eraldama poole (

§ 173lg 6).

15.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus ja kohustus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnikku esitama kohtule aruande üks kord aastas. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

1. detsembril
2. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas enne aruande esitamist ja maksed aruandes kajastada. Juhul kui võlgnikul on vaja täiendavaid selgitusi, saab neid kohtult küsida. 16.

§ 1933

lg 2 alusel otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (kuni 30.06.2022 kehtinud

175 lg-s 1 sätestatud viie aasta asemel).

§ 173

nimetatud kohustuste süülise rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata ka enne kolme aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

7 (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8