) § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.
§-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu summas 37,50 eurot 2 tagastamiseks. Kohus tagastab hagejale poole riigilõivust summas 37,50 käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud arveldusarvele.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja on hagi kohe õigeks võtnud ning hageja ei ole enne kohtusse hagi esitamist kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga võlgnevuse tasumiseks. Hageja kostja käsitlusega ei nõustunud ja palus menetluskulud jätta kostja kanda, kuivõrd kostja on tasunud 27.09.2021 hagejale 70 eurot, mis vastab üksnes põhiosa suurusele, ta ei ole tasunud sissenõudmiskulu summas 10 eurot ning seega ei saa väita, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kostja pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et kuivõrd kostja on jätnud osaliselt võlgnevuse tasumata, siis ei saa asuda seisukohale, et kostja on hagi õigeks võtnud. Lisaks ei olnud hagejal võimalik võtta kostjaga kohtuväliselt ühendust, kuivõrd hagejale ei olnud kostja isik teada ning kostja isik selgus alles kohtumenetluse käigus. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kuivõrd nii esialgse kostja kui ka kaasatud kostja elukohaks on märgitud üks ja seesama aadress (xxxx), siis ei ole eluliselt usutav, et kaasatud kostja ei olnud teadlik hageja poolt esitatud trahvinõudest. Võlgnevus aga tasuti alles 2 kuud pärast hagiavalduse esitamist, mistõttu ei olnud hagejal muudmoodi võimalik oma nõuet maksma panna kui hagimenetluse käigus. Seega, kuivõrd kostja on võlgnevuse pärast hagi esitamist osaliselt tasunud ja hageja on hagist loobunud, peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda
Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud.
kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmist kostjalt. Kohus asub seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hagejat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja Elari Arjakas. Hageja lepingulise esindaja töötasu on summas 80 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esindaja on teostanud käesolevas menetluses järgmised toimingud:
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.