KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9769 Tsiviilasi P Li pankroti

§ 153lg 1 p 2 (tähtaegselt esitatud tunnustatud), nõuded Nr.

Võlausaldaja Nõue (eurot) Jaotise % 1 Kohtutäitur Enno Kermik 330,27 5,58 2 OK Incure OÜ 1031,43 17,43 3 Aktiva Finants OÜ 4555,57 76,99 5917,27 100 KOKKU Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. 2.

1. I rahuldamisjärgu (pandiga tagatud) ja III rahuldamisjärgu (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud) nõuded puuduvad.
2. Vabastada Ene Ahas pankrotimenetluses. pankrotihalduri kohustustest P Li (pankrotis)
3. Jätta P Li (pankrotis) pankrotimenetluse kulud P Li (pankrotis) kanda.
4. Määrata pankrotihalduri Ene Ahas tasuks 1009,80 eurot (koos käibemaksuga). 5.
5. Pankrotihalduri tasust 470,73 eurot hüvitada pankrotivara arvel. 5.
6. Määrata P Li (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri Ene Ahas tasust 397 eurot ja lisanduv käibemaks 79,40 eurot (kokku 476,40 eurot), mis tasuda Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood

) § 171 lg 11 alusel, kuna võlgnikul puudus vara, võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esinenud

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Jaotusettepanek pankrotimenetluses on kinnitatud 20.05.2021 kohtumäärusega. 2. Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse P Li pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Pankrotihaldur teinud kõikvõimalikud toimingud pankrotimenetluses, mida on olnud võimalik teha vastavalt asjaoludele ning ei ole otstarbekas pankrotimenetlust jätkata. Olemasolevate vahendite arvelt ei osutu võimalikuks katta kõiki pankrotimenetluse kulusid, mistõttu esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega.

§ 157p 2 alusel.

Taotlusele lisatud halduri tegevusaruande kohaselt puudus pankrotimenetluses vara, mida võõrandada, samuti ei olnud nõudeid teiste isikute vastu. Vara ja vahendite puudumise tõttu ei osutunud võimalikuks võlausaldajate nõudeid rahuldada pankrotimenetluse kestel. Vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, võlausaldajatele väljamakseteks said tekkida üksnes siis, kui võlgniku netosissetulek ületas temale mittearestitavat (ülalpidamiskulude katteks jääma pidavat) summat kuus. Tulenevalt võlgniku tervislikust seisundist puudub võlgnikul võimalus teenida tulu. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Pandiga tagatud nõudeid menetluses ei ole. Menetluses puudus vajadus massikohustuste võtmiseks. Pankrotimenetluse kuluks on olnud ajutise halduri tasu 518,40 eurot koos käibemaksuga. Menetlusabi korras hüvitati ajutise halduri tasu riigivahendite arvelt summas 476,40 eurot. Võlgnikult on pankrotivara arvelt mõistetud pankrotimäärusega ajutise halduri tasu katteks 42 eurot koos käibemaksuga, mis on pankrotivara arvelt välja makstud. Väljamaksega kaasnes pangakulu 0,16 eurot. Pankrotimenetluse kulusid (halduri tasu) ei ole võimalik täies ulatuses kanda pankrotivara arvelt vahendite puudumise tõttu. Kokkuvõttes on osutunud võimalikuks pankroti väljakuulutamine kasutades menetlusabi võimalust ja põhjusel, et võlgnik taotles kohustuste vabastamise menetluse algatamist. Haldur taotleb tasu määramist 12,75 tunni ees (66 eurot tund) summas 841,50 eurot, millelt käibemaks 168,30 eurot, 1009,80 eurot. Halduri tasu koosseisus on ka kõik pankrotimenetluse kulud (halduri poolt ülesannete täitmiseks tehtud ja kantud kulud). Aruandes on märgitud võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud. Aruandele on lisatud pankrotivara (võlgniku sissetulekute ja väljaminekute) arvestus. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku vaimse tervise probleemide tõttu ülejõukäivate finantskohustuste võtmist. s.o muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Haldur leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määratava deposiidi suurus võiks olla 1000 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg- te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste ja kohustustest vabastamise 3 avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 5. Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Pankrotimenetluses on puudunud vara pankrotimenetluse algusest peale. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks on vahendid puudunud. Võlgnik on puuduva töövõimaega ja tema terviseseisundist tulenevalt pole tal võimalust tulu teenida. Menetluses on tehtud väljamakse üksnes ajutise halduri tasu katteks menetlusabi ületavas osas 42 eurot. Lisatud pankrotivara arvestuse kohaselt on kogunenud pankrotivarasse 470,73 eurot, mille arvelt on võimalik osaliselt katta pankrotihalduri tasu. Kohus nõustub, et pankrotihaldur teinud kõikvõimalikud toimingud pankrotimenetluses, mida on olnud võimalik teha, pankrotimenetluses puuduvad vahendid ning seda pole otstarbekas jätkata. Seega esineb

§ 158

lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 6. Kohus ei pidanud käesolevas pankrotimenetluses pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

§ 158

lg 6 sätestatud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramist otstarbekaks. Seda põhjusel, et pankrotihalduri taotlusest nähtuvalt on haldur teinud kõikvõimalikud toimingud, mida vastavalt asjaoludele käesolevas pankrotimenetluses teha on võimalik ning juba võlgniku pankroti väljakuulutamisel oli ilmne, et võlgnikul puuduvad tõenäoliselt vahendid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid. Võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, s.o olukorras, milles juba enne pankroti väljakuulutamist oli alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul vara ja vahendite puudumisel ei ole osutunud pankrotimenetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldada ja nõuded teiste isikute vastu puuduvad. Lisaks Pankrotimenetluse jätkamise perspektiivitusele on deposiidi laekumine kohtu hinnangul ka ebatõenäoline, arvestades, et ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetlusest osa võtnud. 7. Vastavalt

§ 163

lg 4 märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. 4 Pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 9. Kuivõrd pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldab kohus

§ 193

lg 5 järgi halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661, § 127 lõike 1 ja Ts

MS § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021. 10.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lisaks tasule on halduril tulenevalt

§ 66

lg 1 õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

11. Pankrotihaldur on esitanud kohtule vastavalt

23 lg 2 tööaja arvestuse andmed. Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei taotle. Haldur taotleb tasu määramist 12,75 tunni töö eest tasuga 66 eurot tund, kokku 841,50 eurot, millelt käibemaks 168,30 eurot, kokku on halduri tasu koos käibemaksuga 1009,80 eurot. Pankrotihalduri tegevusaruandes märgitud läbi viidud toimingud ja tegevused pankrotimenetluses on kohtu hinnangul vajalikud, toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Tasu on kooskõlas halduri ülesannete mahu ja keerukuse ning halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud piirmäära.

Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le (

§ 65lg 1).

Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutses on käibemaksukohustuslane ja

§ 65lg 11 tulenevalt lisandub seega halduri tasule käibemaks.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihaldur Ene Ahase tasu suuruseks koos käibemaksuga 1009,80 eurot. 12. Pankrotihalduri tasust 470,73 eurot kuulub hüvitamisele pankrotivara arvel. Et võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ja millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotivara arvelt ja riigi vahenditest hüvitatavat summat ületavas osas, s.o 62,67 eurot mõistab kohus halduri tasu välja võlgnikult.

1. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et kuluks pankrotimenetluses on olnud pangaülekannete kulu 2 x 0,16 eurot, s.o 0,32 eurot Kohus peab kulu põhjendatuks ja vajalikuks ning kinnitab selle. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine
2. Kohus lähtub kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku määramisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 171

lg 1 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Võlgniku eestkostja on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgniku kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad 5 on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Samuti ei ole halduril vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele. Seega tuleb algatada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 15.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandest nähtuvalt võlausaldajad ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur pole nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgniku üle seatud eestkoste jätkumise põhjendatust on kohus kontrollinud ning 14.02.2022 kohtumäärusega on pikendatud eestkostja XXXXXXXXXXXX ametiaega viie aasta võrra. Arvestades, et eestkostja valitseb võlgniku vara ja ning eestkostetaval on iseseisvalt õigus vaid pisitehinguteks, on kohtu hinnangul otstarbekas määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses tema eestkostja XXXXXXXXXXX 16. Võlgniku ja usaldusisiku kohustused pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses on järgmised. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul ja usaldusisikul juhinduda

§ 173(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: 16.1.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

16.2. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

16.3. Usaldusisikul tuleb pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt määruse resolutsioonis märgitud jaotistele (

§ 172lg 2).

Kuivõrd tulu, millest osa tuleb võlgnikul eraldada väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, arvestatakse igakuiselt, tuleb iga konkreetse kuu sissetuleku osas vaadata, milline summa sellest kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele. 16.4. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

173 lg 3) Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 % (

§ 175lg 5).

16.5. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ( mis jääb üle pärast väljamakseteks mitteeraldatava osa mahaarvamist sissetulekust, peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma väljamakseteks võlausaldajatele, seda oma ülejäänud varast eraldi (eraldi arvelduskontol) (

§ 173lg 2).

16.6. Võlgnik ei pea oma sissetulekust võlausaldajatele väljamakseteks eraldama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Sissetulek 6 ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja

1. 16.
2. TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa pöörata sissenõuet. Nendeks on muuhulgas: riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. 16.
3. TMS § 132 lõike 1 tulenevalt ei arestita, seega ei pea võlgnik väljamakseteks eraldama sissetulekust osa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, või vastavalt osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). 16.
4. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. 16.
5. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
6. Arestitava sissetuleku arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poolelingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem Näide võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamise kohta: Võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 218 euro (1/3 654 eurost) võrra. 1000-654-218=128 eurot, millest 25% (32 eurot) jääb lisaks miinimumpalgale võlgnikule ja 75% (96 eurot) kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. 16.
7. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud väljamakseteks eraldama poole (

§ 173lg 6).

17.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Eelnevast tulenevalt tuleb usaldusisikul esitada kohtule üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

1. detsembril
2. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele 7 tuleb usalduslikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas enne aruande esitamist ja maksed aruandes kajastada. 18.

§ 1933

lg 2 alusel otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (kuni 30.06.2022 kehtinud

175 lg-s 1 sätestatud viie aasta asemel).

§ 173

nimetatud kohustuste süülise rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata ka enne kolme aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8