2-22-18150/3

2-22-18150 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse avalikult teatavaks 04.01.

1. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasi T. Z. hagi S. F. vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende Hageja: T. Z. (ik XXX; e-post: XXX) esindajad Kostja: S. F. (ik XXX) RESOLUTSIOON
2. Keelduda menetlusse võtmast T. Z. tuvastamiseks. hagi S. F. vastu võlgnevuse puudumise
3. Tagastada hagi ja selle lisad hagejale. Kuna hagi ja lisad on esitatud elektrooniliselt, lugeda need tagastatuks käesoleva määruse kättetoimetamisel.
4. Toimetada määrus kätte hagejale.
5. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ning kulude kindlaksmääramist ei saa ka hiljem nõuda.
6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtu seisukoht
7. T. Z. (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi S. F. (kostja) vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Hageja soovib tuvastada, et on kostjale tasunud igakuiselt elatist nõuetekohaselt ega võlgne kostjale rohkem midagi. Hagi kohaselt nõuab kostja seaduslik esindaja kohtutäituri ähvardusel hagejalt veel täiendavalt 908 euro tasumist, kuid hageja on enda hinnangul võlgnevuse tasunud. Kui hageja siiski veel midagi võlgneb, soovib ta võlgnevuse arvestuskäiku ning seejärel kinnitust, et kõik on makstud.
8. Ehkki hagiavaldus on esitatud oluliste puudustega ning muuhulgas on hagiavalduselt tasumata riigilõiv, ei pea kohus praegu põhjendatuks määrata hagejale tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hagi esitatud ennatlikult, kohtul ei ole võimalik ega otstarbekas etteulatuvalt tuvastada, kas hagejal on kostja ees võlgnevus või mitte.
9. Hageja nõue võlgnevuse puudumise tuvastamiseks on käsitatav tuvastushagina TsMS § 368 mõttes. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul T. Z. sellist hagi esitada ei saa, kuna vaidlus pole mitte õigussuhte olemasolu, vaid õigussuhtest tuleneva võlgnevuse suuruse üle. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Ka nimetatud sätte alusel ei saa praegusel juhul hagi esitada, kuna TsMS § 386 lg 2 sätestatud hagi esitamise eelduseks on käimasolev täitemenetlus ja olemasolevas täitemenetluses tekkinud vaidlus. Kohus leiab, et hageja on praegu esitanud hagi ennatlikult enne, kui tema vastu on asjas alustatud täitemenetlust.
10. Kohus selgitab hagejale, et kui kostja hinnangul on hageja tasunud talle ettenähtust vähem elatist, kuid hageja hinnangul on ta kohustuse täitnud, peab kostja puuduoleva elatise sissenõudmiseks pöörduma kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust, kuid T. Z. on enda hinnangul kohustuse täitnud, saab T. Z. esitada esmalt kohtutäiturile omapoolseid selgitusi võlgnevuse suuruse kohta ning siis kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuivõrd praegu pole teada, kas S. F. üldse nõuab hagejalt täiendava elatise tasumist või algatab selleks täitemenetluse, ei saa T. Z. praegu võlgnevuse suuruse selgitamiseks kohtusse pöörduda. Kohtusse ei saa pöörduda eesmägil, et kohus juba enne täitemenetluse alustamist inimeste omavaheliste arusaamatuste lahendamiseks arvutaks etteulatuvat välja võlgnevuse suuruse. Kuivõrd kostja S. F. on saanud 26.12.2022 täisealiseks, ei ole tema emal enam õigust teda esindada (v.a juhul, kui ema on määratud tema eestkostjaks piiratud teovõime tõttu). Seega saab täitemenetlust võimaliku võlgnevuse sissenõudmise üle algatada ainult S. F. isiklikult või tema esindaja volikirja alusel. Samuti on hagejal otstarbekas läbirääkimisi võimaliku võlgnevuse suuruse üle pidada S. F. endaga, mitte tema emaga.
11. Kohus selgitab T. Zahharenkovile järgnevalt üldiselt ka elatise arvestamise korda ja toob välja elatise miinimumsummad erinevatel aastatel. Tegemist on üldise selgitusega, mis ei pruugi hõlmata kõiki konkreetse T. Z. ja S. F. vahelise võlasuhte aspekte. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärad on läbi aastate olnud järgnevad: •
12. aastal 250 eurot; •
13. aastal 270 eurot; •
14. aastal ja
15. aastal 292 eurot •
16. aastal perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär muutus ning ühe konkreetse summa asemel hakkas elatis sõltuma konkreetsetest asjaoludest (laste arv peres, makstavad peretoetused, aeg, mil laps viibib isa juures jne), mistõttu 2 ei ole võimalik täpset summat välja tuua. Reeglina oli
17. aastal miinimumelatis mõnevõrra väiksem kui
18. ja
19. aastal. Sätte tekst on leitav siit lingilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/pks#para101 Kui on toimunud tasumisi ka varasemate võlgnevuste katteks, lisanduvad need miinimumelatise summale. Samuti, kui pooled on vahepeal kokku leppinud suuremas summas elatise tasumises, tuleb lähtuda poolte kokkuleppest.
20. TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
21. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 ja lg 3-5 kohaselt hagejate kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, ei saa tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud olla. Eelnevast tulenevalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3