1-22-7725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2022 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-7725 (22230101093) Kohtunik Lii

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav Kristjan Rumjantsev – isikukood 39101277014, elukoht xxxx (viibib xxxx), emakeel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kristjan Rumjantsev

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 65

lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.10.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-5346 mõistetud karistuse, s.o 8 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 14.11.

1. Kristjan Rumjantsevi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kristjan Rumjantsevilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 1290 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 454,50 eurot riigituludesse. 1 Kohustada Kristjan Rumjantsevit tasuma väljamõistetud ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, esimesed 11 kuud igakuiselt vähemalt 146 eurot ja 12ndal kuul 138,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1744,50 eurot tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Kristjan Rumjantsev, kriminaalasi 1-22-7725, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel ülejäänud ekspertiisikulud, summas 1368 eurot, jätta riigi kanda. Välja mõista Kristjan Rumjantsevilt kannatanu N. Ž. (IBAN: xxxx Xxxx AS) kasuks 268,29 eurot. Välja mõista Kristjan Rumjantsevilt kannatanu J. I. (IBAN: xxxx AS Xxxx) kasuks 1415,77 eurot. Välja mõista Kristjan Rumjantsevilt kannatanu M. P. (IBAN: xxxx AS Xxxx) kasuks 465 eurot. Asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - salvrätik, kannatanu N. Ž.i (Ž.) sõrme- ja peopesajäljed sõrmejälgede kaardil (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Xiaomi xxxx, Nokia xxxx, Samsung xxxx ja Huawei xxxx koopiafailid (PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kristjan Rumjantsevit (Rumjantsev) süüdistatakse selles, et 22.09.2022 umbes kella 14:00 ja 15:00 vahelisel ajal tungis ta tuulutusasendis olnud köögiakna lahtimurdmise teel valdaja tahte vastaselt sisse xxxx asuvasse ühekorruselisse eramusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles eramus elavale N. Ž.ile (Ž.) kuuluvad asjad koguväärtusega 241,70 eurot ja nimelt: musta värvi mobiiltelefon Xiaomi xxxx (IMEI: xxxx) väärtusega 152,70 eurot, musta värvi GPS navigatsiooniseade TomTom väärtusega 59 eurot, mobiiltelefon Samsung väärtusega 30 eurot. Samuti võttis Kristjan Rumjantsev eelnimetatud eramust 2 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selle eramu omanikule J. I.le (I.) kuuluvad asjad koguväärtusega 229,99 eurot ja nimelt: sülearvuti Prestigio xxxx väärtusega 199,99 eurot ja kolmest võtmest koosnev suvilavõtmete komplekt väärtusega 30 eurot. Varastatu väärtus on kokku 471,69 eurot. Sissetungimise käigus lõhkus K. Rumjantsev N. Ž.ile kuuluvad esemed koguväärtusega 26,59 eurot, mis seisid lahtimurtud köögiakna aknalaual, ja nimelt: Shishi orhidee klaasist ümbrispott väärtusega 14,50 eurot, kaks klaasi „Sõbralt Sõbrale“ väärtusega 10 eurot ja keraamiline ümbrispott väärtusega 2,09 eurot. Köögiakna lahtimurdmise tulemusena on köögiaken saanud vigastada, millega on eramu omanikule J. I.le tekitatud varaline kahju summas 784,30 eurot. J. I.le vargusega tekitatud varaline kahju hõlmab ka suvila ukselukkude vahetamise kulu summas 401,48 eurot. Kokku on vargusega tekitatud varaline kahju 1684,06 eurot (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli eurot kuus senti). Samuti süüdistatakse Kristjan Rumjantsevit selles, et 01.10.2022 kella 09:00 ja 23:15 vahelisel ajal tungis Kristjan Rumjantsev mikrotuulutusasendis olnud köögiakna avamise teel sisse xxxx asuvasse esimese korruse korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles korteris elavate abikaasade M. P. ja L. P. ühisomandis olevad asjad koguväärtusega vähemalt 565 (viissada kuuskümmend viis) eurot ja nimelt: akutrelli ja kruvikeeraja komplekt Dewalt DCK2062M2T-QW koos kohvriga väärtusega 285 eurot, ilma kastita vigane (vigase siduri tõttu korralikult mittetöötav) perforaator Makita väärtusega 100 eurot, helivõimendi/ressiiver Sherwood väärtusega 100 eurot, hõbedast kaelakee ja käevõru väärtusega 60 eurot ja vähemalt üks paar hõbedast kõrvarõngaid väärtusega vähemalt 20 eurot. Eelkirjeldatud teod pani Kristjan Rumjantsev toime isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4011 karistusseadustiku (edaspidi

) § 199 lõike 2 punktide 4, 7, 8 järgi (sülearvuti, kahe mobiiltelefoni, fotoaparaadi, alkohoolsete jookide ja pangakaardiga rahakoti vargus talumajast 19-20.02.2017 akende lahtimurdmise teel); Harju Maakohtu 14.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8786

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi (ristiga kuldketi ning sularaha ja pangakaardiga rahakoti vargus korterist 17.09.2017 lukustamata ukse avamise teel) ja Harju Maakohtu 18.10.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-225346

§ 199

lg 2 p 4 järgi (720 kg vasejäägi plaatide vargus oma tööandja metallilaost 21.05.2022 töövälisel ajal, kasutades selleks tõstuki). Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kristjan Rumjantsev toime

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kristjan Rumjantsevi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.12.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kristjan Rumjantsevi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 65

lõike 1 lause 1 ja lõike 3 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus, s.o 1 (ühe) aastane 6 (kuue) kuuline vangistus Harju Maakohtu 18.10.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5346 mõistetud 8 (kaheksa) kuulise vangistusega, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat üksikkaristust, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Kristjan Rumjantsevi kinnipidamise päeva 14.11.

1. 3 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - salvrätik, kannatanu N. Ž.i (Ž.) sõrme- ja peopesajäljed sõrmejälgede kaardil (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Xiomi xxxx, Nokia xxxx, Samsung xxxx ja Huawei xxxx koopiafailid (PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 1290 eurot ja kaitsjatasu summas 454,50 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA-ekspertiisid on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele. Kohtuekspertiisiseadus § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtuekspertiisiseaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et selle seaduse §-s 273 on analüüsiobjekti all silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse (RKKKm 07.12.2013 nr 3-1-1-120-12, p 6.2). Ekspertiisiakti nr 22E-GE0889 maksumus on 1197 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 7 objekti, seega RKKKm nr 3-1-1-120-12 valguses on K. Rumjantsevilt DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0889 eest väljamõistetav kulu 399 eurot (7x57 eurot). Ekspertiisiakti nr 22E-GE0863 maksumus on 627 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 4 objekti, seega RKKKm nr 3-1-1-120-12 valguses on K. Rumjantsevilt DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0863 eest väljamõistetav kulu 228 eurot (4x57 eurot). 4 Ekspertiisiaktis nr 22E-SS0043 kajastatud sõrmejäljeekspertiisi maksumus on 663 eurot, mis kuulub süüdistatavalt kogu ulatuses väljamõistmisele. Ülejäänud ekspertiisikulud, kogusummas 1368 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5