lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust.
lg 8 ja
alusel arvati Sergei Štšerbakovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust loeti alates kinnipidamisest, s.o alates 01.02.2016 ja kinnipeetava karistusaeg pidi lõppema 15.06.2022. Tartu Maakohtu 21.05.2020 kohtumäärusega vabastati Sergei Štšerbakov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 16.02.2021 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande. Harju Maakohtu 18.02.2021 kohtumäärusega määrati Sergei Štšerbakovile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 21.05.2020 kohtumäärusega määratud katseajaks
lg 2 p 5 sätestatud lisakohustus, s.o alluda ettenähtud statsionaarsele ravile täies mahus SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabiliatasioonikeskuse Sillamäe osakonnas. 28.05.2021 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, kuna Sergei Štšerbakov oli rikkunud talle Harju Maakohtu 18.02.2021 kohtumäärusega määratud lisakohustust. 18.08.2021 Harju Maakohtu määrusega pöörati
lg 7 alusel Sergei Štšerbakovile Harju Maakohtu 20.06.2016 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus, s.o 2 aastat ja 7 päeva vangistust, täitmisele. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Sergei Štšerbakovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Sergei Štšerbakovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi välja, et kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Sergei Štšerbakovi puhul välja tuua ITK täitmise, toetava lähedase ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Sergei Štšerbakovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib viiendat korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Tegemist on uimastisõltlasega, kes on varasemalt korduvalt alustanud sõltuvusest vabanemist raviasutustes, kuid seni ei ole tal õnnestunud sõltuvusest vabaneda. Sõnades soovib kinnipeetav küll edaspidi vabaduses seaduskuuleka kodanikuna käituda, kuid seda on ta sõnades soovinud ka varasemalt ja paraku edutult. Prokuröri hinnangul ei ole vangla iseloomustusest leitavad ka need uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku käitumine vabaduses olla seaduskuulekas. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sergei Štšerbakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sergei Štšerbakov selgitas kohtuistungil, et teda on varem enne tähtaega vangistusest vabastatud ja talle määrati kohustus läbida Viljandis programm. Paraku ei suhtunud ta enda kohustusse väga tõsiselt ja rehabilitatsioonikeskus lõpetas temaga lepingu. Praeguseks hetkeks on kinnipeetav enda sõnul vanglas kõik kohustused ja programmid täitnud, mis talle ette on nähtud. Ta on vanglas teinud tööd ja käinud kursustel. Süüdimõistetu tunnistab, et ei suhtunud enda tervenemisse eelmisel korral täie tõsidusega ja seetõttu ta vanglasse ka sattus, kuid palub anda kohtul endale võimalus läbida veel põhjalikum rehabilitatsioon. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Štšerbakov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta viiendat korda. Varasemalt on teda karistatud avaliku varguse, süüteoga toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Hetkel kannab ta samuti karistust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegusid on kinnipeetav toime pannud nii üksinda kui ka grupis. Peamiseks kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvusprobleemid, grupi mõju ja halb probleemide lahendamise oskus. Sergei Štšerbakovi käitumist vangistuses viibimise ajal saab pidada rahuldavaks. Kinnipeetav on osalenud vangla majandustöödel ning töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Vanglast vabanedes on Sergei Štšerbakov avaldanud soovi minna SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse teenusele. Kohtuistungil avaldatu kohaselt suhtub kinnipeetav enda sõltuvusprobleemi tõsisemalt, kui varem. Keskuse sotsiaaltöötaja sõnul on süüdimõistetu nende juurde teenusele registreeritud. Positiivse asjaoluna saab Sergei Štšerbakovi puhul välja tuua ka toetavad lähedased. Vabaduses on kinnipeetaval elukaaslane, kes on valmis teda igati toetama ning ka ema, kellega on vanglas olles suhelnud nii telefoni kui ka kokkusaamise teel. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Läbiviijate tagasiside Sergei Štšerbakovi programmides osalemisele on valdavalt olnud positiivne. Kinnipeetav osales aktiivselt tundides, mõistis oma sõltuvusprobleemi ja oli motiveeritud sellega tegelema. Kuigi kohus leiab, et on igati positiivne, et Sergei Štšerbakov on motiveeritult sotsiaalprogrammides osalenud, siis ei saa seda siiski arvestada määrava asjaoluna tema ennetähtaegse vabastamise puhul. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav ka varasemalt erinevaid sotsiaalprogramme läbinud, kuid sellegi poolest pole ta enda elu muutnud ja on jätkanud sõltuvusainete tarvitamist. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetava näol tegemist uimastisõltlasega. Narkootikumide tarvitamisega alustas süüdimõistetu juba 14 aastaselt, kus esiuimastiks oli kanep ning sealt edasi liikus ta juba raskemate narkootikumide juurde. Viimati tarvitas kinnipeetav narkootikume 2021. aastal enne vangistust. Enamus kuritegudest on Sergei Štšerbakov toime pannud just oma sõltuvusest tingituna. Kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et tal on narkootikumidega probleeme ja avaldas soovi läbida rehabilitatsiooniprogramm. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub aga, et kinnipeetav on ka varasemalt sõltuvushäirega seoses ravil viibinud ja avaldanud soovi narkootikumidest loobumiseks, kuid paraku ei ole need tulemust andnud. 18.02.2021 Harju Maakohtu määrusega kohustati kinnipeetavat asuma ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse, kuid paraku Sergei Štšerbakov talle määratud ravikohustust ei 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.